Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-58720
Tsiviilasi
VBhagi KÜ vastu korteriühistu juhatuse 12.03.2009.a. otsuse tühisuse tuvastamiseks 25.000.- krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Menetluse liik
Hageja VB(i.k. XXX elukoht XXX) Kostja: KÜ (r.k. XXX, XXX) Kostja esindaja: Olev L Kirjalik menetlus
1.Hagi rahuldada.
esindajad
2.Tuvastada KÜ 12.03.2009 juhatuse koosolekul vastu võetud otsuse nr 1 tühisus, millega otsustati suurendada remondifondi makse suurust 10 kroonini elamispinna ruutmeetri kohta. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on Korteriühistu üldkoosoleku otsuse järgi korteriühistu liikmed kohustatud maksma iga kuu elamu remondifondi maksud suuruses 7 kr / m2. Hageja VB on elamu korteri 44 omanik ja Korteriühistu ühistu liige. Alates veebruarist 2009.a. hakkas korteriühistu juhatus nõudma hagejalt remondifondi maksude tasumist suuruses 10 kr/m2 ja. 24.10.2009.a. esitas hageja VB korteriühistu juhatusele avalduse, milles leidis, et
remondifondi maksude tasumise nõue suuruses 10 kr /m2 on ebaseaduslik ja palus tagastada enammakstud remondifondi maksud või teha tasaarvestuse. V. B põhjendas avaldust sellega, et vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsusele remondifondi maksud on 7 kr/m2 suuruses. Korteriühistu juhatus teatas V. B , et remondifondi maksude suurus on 10 kr/m2 ja see on kinnitatud korteriühistu juhatuse otsusega. 06.11.2009.a. sai V. B teada korteriühistu juhatuse 12.03.2009 koosoleku protokollist ja otsusest. Vastavalt juhatuse koosoleku protokollile, päevakorrapunkti 1 all tegi juhatus otsuse "Suurendada remondifondi suurust 10 kroonini elamispinna ruutmeetri kohta". Hageja leiab, et korteriühistu juhatuse otsus on ebaseaduslik ja tühine. Korteriühistu juhatuse 12.03.2009 otsusega on rikutud hageja õigused, kuna otsus kohustab teda ebaseaduslikult maksma remondifondi maksed suuruses 10 kr/m2. Korteriühistuseaduse § 18 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Korteriühistuseaduse § 18 lg 2 üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Vastavalt korteriühistu põhikirjale korteriühistu juhatuse pädevusse ei kuulu remondifondi maksude suuruse otsustamine. Seega korteriühistu juhatus tehes 12.03.2009 otsuse remondifondi maksude suuruse kohta ületas oma pädevust ja nimetatud otsus on tühine, kuna sellise otsuse tegemiseks juhatusel pädevust ei ole. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja tuvastada Korteriühistu juhatuse 12.03.2009 koosoleku päevakorra punkti 1 all vastuvõetud otsuse, suurendada remondifondi suurust 10 kroonini elamispinna ruutmeetri kohta, tühisus. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Ühistu üldkoosolek arutas 2009. a. eelarvet koos remondifondi makse suurusega (10.eek/m2) 21.01.2009.a. ning võttis vastu ka vastava otsuse. See otsus osutus aga tühiseks kuivõrd üldkoosolek oli kutsutud kokku korduskoosolekuna, aga hiljem selgus, et ühistu põhikiri ei võimalda korduskoosolekut üldse kokku kutsuda; seetõttu jäi puudu vajalikust ühistu liikmete hulgast otsuste vastuvõtmiseks. Uuesti sooviti arutada/otsustada antud küsimusi järgmistel üldkooskoosolekutel, kuid ühistu liikmeid ei osalenud ka siis piisaval arvul, et otsuseid vastu võtta. KÜ põhimäärus on vastu võetud 1997 aastal, on hetkel vastuolus paljude hetkel kehtivate seaduste punktide ning seaduslooja mõttega muuta on praeguse juhatuse ajal üritatud, aga tulemusteta. Mittetulundusühingute ja Korteriühistu seadustes puudub tavainimesele selge arusaam juhatuse juhtimispädevusest, seetõttu tekkinud keerulises situatsioonis konsulteeriti eelnevalt juristiga ning Eesti Korteriühistute Liidu nõuandeliste dokumentidega ning saadi vastus, et nii seaduse kui tema mõtte järgi kõne all olev otsus kuulub juhatuse pädevusse. Samuti saadi abi otsuse sõnastamisel. Seega olukorras, kus ühistu üldkoosolek ei olnud ega ole jätkuvalt võimeline otsuseid vastu võtma, ees seisis aga järjekordne käik panka, teada olid nn panga nõuded raha kasutuse ühene eesmärk ning juriidilised nõuanded, võttis juhatus ise vastu otsuse suurendada remondifondi makse suurus vajaliku tasemeni. Kostja on püüdnud korduvalt ka asja uuesti otsustada üldkoosolekutega eesmärgiga kinnitada eelarve, sealhulgas remondifondi makse suurus, otsustada laenu võtmine, asuda muutma põhikirja jne. Kõik need koosolekud on osutunud otsustusvõimetuks, kuivõrd suurt osa ühistu liikmetest asjad ei huvita. Hageja on aga nii sõnades kui tegudes vastu isasugustele kulutustele.. On kujunenud olukord kus hageja üheltpoolt ja ühistu juhatus koos enamiku ühistuliikmetega teiselt poolt on alati eriarvamustel. Hagejat nagu kõiki ühistu liikmeid informeeriti juhatuse otsusest 11.05.09 toimunud üldkoosolekul; vastav protokoll on saadetud kohtule juba eelnevalt hageja kaebuse nr 2-09-17396 raames. Kohtu põhjendused
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 1 lg 2 sätestab, et korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 15 lg 1 punktid 1-3 sätestavad, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 24 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub tuvastada korteriühistu 12.03.2009 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 1 tühisust, millega otsustati suurendada remondifondi suurust 10 kroonini elamispinna ruutmeetri kohta ning seda põhjusel, et korteriühistu juhatus ületas nimetatud otsuse vastuvõtmisel oma pädevust ja seega on otsus tühine. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et otsuse vastuvõtmine oli juhatuse pädevuses. MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜS § 15 lg 1 punktid 1-3 sätestavad, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Vastavalt KÜ korteriühistu põhikirja punktile 4.2 (tlk 11) võib ühistu liikmete üldkoosoleku otsusega
moodustada sihtkapitale. Kui sihtkapital moodustatakse. Ühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest, määratakse sama otsusega kindlaks nende suurus, tasumise kord ja tähtajad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õige on hageja seisukoht, et korteriühistu remondifondi tariifi tõstmine ei kuulu KÜ-s juhatuse pädevusse, vaid üldkoosoleku pädevusse. Juhatus rikkus remonditariifi tõstmise otsuse vastuvõtmisega korteriühistu põhikirja, seega on juhatuse poolt 12.03.2009.a. korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus nr 1 tühine. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on rahuldas hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 125 ja ja § 132 lg 1 sätestatust on käesoleva tsiviilasja hind 25.000.krooni.
Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.