Rainis Õue hagi Hansa Investments OÜ vastu kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend
26 833,50 krooni Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hansa Investments OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
17.06.2010, avalik kohtuistung Hageja Rainis Õue (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX XXXXXXXXXX), esindaja Riho Friedrichs; Kostja Hansa Investments OÜ (registrikood 10610805, asukoht Neeme tee 27, Käsmu, Vihula vald, Lääne-Virumaa), esindaja Jaanus Silm.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsus Rainis Õue hagis Hansa Investments OÜ vastu kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise
kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.09.2007 esitas Maie Õue maakohtule hagi Hansa Investments OÜ vastu kaasomandi hooldamise kulude väljamõistmiseks. Hageja palub mõistja kostjalt tema kasuks välja kaasomandile tehtud vajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks 25 933,50 krooni ja ekspertiisi tasu 900 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Poolte kaasomandis on kinnisasi asukohaga XXX XX, XXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX). Kaasomandi valdamist ja kasutamist reguleerib AÕS § 72. Viidatud sätte kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Hageja pöördus 22.11.2006 kostja poole avaldusega kaasomandi hooldamise kokkuleppe sõlmimiseks ja ehitise säilimiseks vajalike remonditööde teostamiseks. Kostja vastas 10.12.2006 kirjaga, et ei anna nõusolekut tööde teostamiseks ning keeldub teostatud tööde eest tasumisest, kuna pole tõendatud, et tööd on hoone säilimiseks otseselt vajalikud ning puudub sellekohane kaasomanike vaheline kokkulepe. Kostja märkis veel, et vastavalt ekspertiisi aktile ja eksperdi arvamusele on ta valmis asja säilitamiseks vajalike tööde teostamises ja kulutuste hüvitamises osalema.
3.Hageja tellis 25.06.2007 FIE A. V. hoone ehitusliku seisundi ekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt on kaasomandis oleval kinnisasjal asuv elamu amortiseerunud. Hoone säilimiseks hädavajalike töödena loetles ekspert järgmised tööd: vundamendi ja sillutusriba remont, seinte kahjustuste parandamine ja krohvimine, kõikide avatäidete vahetamine, tuulekasti laudise vahetamine, katuse remont ühes toimiva vihmaveesüsteemi paigaldamisega, uue kanalisatsiooni väljaviigi ehitamine, uue elektrijuhtmestiku paigaldamine ja jaotuskilbi korrastamine, aluspõrandate remont. 04.07.2007 kirjaga edastas hageja kostjale eksperdi arvamuse ja palus viimase seisukohta remonttööde korraldamise, teostamise järjekorra ja finantseerimise kohta. Kostja hageja pöördumisele ei vastanud. Hageja on teinud käesolevaks ajaks kaasomandis oleva hoone säilimiseks järgmised kulutusi ning vahetatud 5 akent ja 3 ust, maksumusega 51 876 krooni.
4.Hageja pöördus 13.08.2007 avaldusega kostja poole tööde maksumusest 50% hüvitamiseks summas 25 933,50 krooni. Kuna kostja hageja avaldusele ei vastanud pöördus hageja veelkord 31.08.2007 kirjaga kostja poole kulude osalise hüvitamise taotlusega. Ka sellele pöördumisele ei ole kostja vastanud.
5.AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Eeltoodut arvestades on hageja teinud kõik endast sõltuva kostjaga kaasomandi hooldamise kokkuleppe sõlmimiseks ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste osaliseks hüvitamiseks. Kuivõrd kostja hageja ettepanekutele ei reageeri ja tehtud kulutusi seaduses ettenähtud osas ei hüvita, siis kuuluvad need väljamõistmisele kohtu kaudu. Asjas on tõendatud teostatud ehitustööde (akende-uste vahetus) vajalikkus hoone säilimiseks.
6.XX.XX.XXXX hageja Maie Õue suri. 11.02.2008 määrusega peatas maakohus käesolevas asjas menetluse Maie Õue surma tõttu kuni seda jätkab hageja õigusjärglane. 25.08.2008 esitas hageja
Maie Õue õigusjärglane Rainis Õue kohtule notariaalse avalduse Maie Õue pärandi vastuvõtmiseks ja volikirja, millest nähtuvalt on Rainis Õue esindaja Harland Paas.
7.22.09.2008 määrusega uuendas maakohus antud asjas menetluse. Kostja vastus
8.Kostja vaidles hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja püüab eksitada kohut ja kostjat ning jätta muljet, et peale temapoolset pöördumist 22.11.2006 kostja poole ja kostja poolt 10.12.2006 eitava vastuse saamist teostas hageja ekspertiisi ning vastavalt ekspertiisile teostas akende ja uste vahetuse. Tegelikkuses teostas hageja tööd ilma kostjalt nõusolekut saamata ning tööd, mida teostati, ei kajastu ekspertiisis. Hageja teatas esmakordselt vajadusest kaasomandis oleva kinnisasja säilimiseks kulutuste tegemisest oma 22.11.2006 teates. Kostja reageeris nimetatud teatele 10.12.2007, märkides, et kostja ei anna nõusolekut tööde teostamiseks ning keeldub nimetatud tööde tasumisest/ hüvitamisest, kuna viidatud kulutused ei ole hoone säilitamiseks otseselt vajalikud ning puudub vastav kaasomanikevaheline kokkulepe. Kostja lisas, et kostja on valmis vastavalt eksperdi arvamusele asja säilitamiseks vajalike tööde teostamises ja kulutuste hüvitamises osalema. Samas teates teatas kostja esindaja, et eksperdi ja ekspertiisi teostamise aja palub ta 7-päevase etteteatamisega kooskõlastada e-kirjaga R. V.. Seega on kostja kaasomanikuna käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega ja teavitanud hagejat, et ehitise säilimiseks vajalikud tööd tuleb tuvastada ekspertiisiga ning on avaldanud soovi ka osaleda nimetatud ekspertiisi läbiviimisel.
10.Hageja on eiranud täielikult kostja vastuses sisalduvat infot ning asunud teostama uste ja akende vahetust ilma kostja nõusolekuta ning ilma vastava ekspertiisita. Hageja poolt esitatud ekspertiis on läbi viidud 21.06.2007 ning sellest ei ole kostjat teavitatud ega tagatud võimalust selles osaleda. Vastavalt hageja poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele võib asuda seisukohale, et väidetav akende vahetus toimus 23.01.2007 ja uste vahetus toimus 21.12.2006. Seega toimusid väidetavad akende ja uste vahetused 6 kuud enne ekspertiisi teostamist. Lisaks on hageja tegelikkuses teostanud väidetavad kulutused uste ja akende vahetusele juba enne esimese teate saatmist ja ka enne vastuse saamist. Hageja on kõik tellimused teinud enne kostja poole pöördumist: 06.11.2006 on hageja teinud ettemaksu 8 000 krooni OÜ-le Selplastik, 09.11.2006 tasunud 8 280 krooni RevalNet Eesti OÜ-le ja 10.11.2006 tasunud OÜ-le Akna-Ukse Tööstus 50% ettemaksu 10 700 krooni, 15.11.2006 aknalaua 300 mm eest 10 237 krooni. Hageja on oma kirjaga kostja poole pöördunud alles 22.11.2006 s.t seitse päeva peale viimase tellimuse vormistamist). Seega võib järeldada, et hagejat kostja seisukoht antud asjas ei huvitanud ja vastavaid toiminguid teostati ilma teise kaasomaniku nõusolekuta ning vastav kiri oli üksnes formaalsuseks. Nimetatud dokumentaalsete tõendite kronoloogiast nähtub üheselt, et hageja ei ole käitunud heas usus ning on väidetavalt teostanud akende ja uste vahetuse enne ekspertarvamuse saamist, teavitamata sellest kostjat ning olles teadlik kostja vastuseisust. Kuna hageja ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, on ta ka minetanud vastava nõudeõiguse.
11.Hagi on tõendamata, paljasõnaline ning tegelikkuses ei esine hagis viidatud faktilisi asjaolusid. Tegemist ei ole kaasomandis oleva kinnisasja säilimiseks vajalike kulutustega. Kuna hageja ei ole tellinud ekspertiisi enne akende ja uste vahetust, siis on hageja väide, et uste ja akende vahetuse puhul oli tegemist kaasomandis oleva asja säilimiseks vajaliku kulutusega, täielikult tõendamata ja tegemist on meelevaldse ja paljasõnalise väitega.
12.Uste ja akende vahetuse puhul oli tegemist kulutustega, mis olid tehtud asja parendamiseks. Nimetatud kulutusi on kaasomanikul õigus välja nõuda üksnes siis, kui kulutuste tegemiseks on vastav kokkulepe. Kinnistul asuval hoonel olid ees uksed ja aknad ning nende võimaliku
vahetusega on ilmselgelt parendatud kaasomandis olevat kinnisasja. Hageja poolt esitatud tõendiga (ekspertiisiakt) on leidnud tõendamist asjaolu, et uste ja akende vahetus ei ole hoone säilimiseks vajalik ning hageja vastav nõue ei ole ka käsitletav AÕS § 72 lg 4 sätestatuna. Seega ei ole hageja poolt uste ja akende vahetamiseks tehtud kulutused vajalikud kaasomandis oleva kinnisasja säilitamiseks ning hagejal puudub õigus nõuda nende hüvitamist teiselt kaasomanikult tulenevalt AÕS § 72 lg 4 alusel.
13.Kulutuste suurus on tõendamata. Hagi lisaks olevad tõendid on vasturääkivad, arusaamatud ning ei tõenda asjaolu, et kulutused on kantud just kaasomandis oleva hoonega seoses. Akende paigalduse eest soovitakse kostjalt välja petta topelt summat ning mõlemad esitatud tõendid on ebausaldusväärsed. Välisuste vahetuse eest väljastatud arve-müügitšekk nr 26 on esitatud eesmärgiga suurendada kostja vastu esitatavat nõuet, kuna tegelikkuses ei ole MTÜ Mora AutoMotoklubi arvel näidatud teenust osutanud. Samuti ei ole nimetatud arve seostatav kaasomandis oleva kinnistuga ning puudub tööde üleandmise vastuvõtmise akt. Hageja poolt esitatud pangaväljavõtted, millest on näha, et 10.11.2006 ja 17.12.2006 on tasutud Akna-Ukse Tööstuse OÜ-le kokku 21 400 krooni vastavalt 14.11.2006 arve-saatelehele, ei saa tõendada et hageja oleks nimetatud kulud kandnud kaasomandis oleva kinnistuga seoses. Samuti jääb arusaamatuks, mille eest täpselt on vastavad maksed tehtud, kuna alusdokumenti ei ole esitatud. Selgusetu on, mille eest on tasutud vastavalt kassa sissetuleku kviitungitele nr 1683 ja nr 1338 OÜ-le Selplastik. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Pärnu Maakohus rahuldas 21.12.2009 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kaasomandi hooldamise kulud 26 833,50 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt on FIE A. V. poolt 2007.a juunis teostatud poolte omandis oleva elamu ehitusliku seisundi ekspertiis, millest nähtuvalt on hoone säilitamiseks hädavajalikud tööd muuhulgas ka kõikide avatäidete vahetamine. Eksperdi hinnangul on vanad aknad ja uksed amortiseerunud ning vajalik on vahetada kõik vanad aknad uute vastu, paigaldada nõuete kohaselt aknaplekid ja viimistleda aknapõsed ning paigaldada uued aknalauad.
16.Asjas kohtu määramisel teostatud ehitus-tehnilise ekspertiisiaktis on ekspert L. R. arvates poolte elamus põhimõtteliselt kõik remonditööd vajalikud ekspluatatsioonis oleva hoone säilitamiseks. Hädavajalikud hoone sihipäraseks kasutamiseks olid akende ja välisuste vahetamine, katuse remont neelukohtades, kütteseadmete renoveerimine ja köögipõranda vahetamine. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on vahetatud 5 akna ja 3 ukse maksumuseks 51 876 krooni. Sama kinnitas oma ütlustega kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud R. Õ. (esialgse hageja Maie Õue abikaasa), kelle ütluste kohaselt oli akende-uste vahetamine hädavajalik eluruumi osas elamiseks elementaarse temperatuuri tagamiseks. Aknalengid ja uste alumised ääred olid mädanenud ning sealt tulid ka sademed sisse. Garaažiukse vahetuse tingis asjaolu, et see on elamuga ühenduses. Aknad telliti OÜ-st Selplastik, kuna seal oli kõige soodsam hinnapakkumine. Aknad paigaldas OÜ Selplastik alltöövõtja FIE A. A.. Paigalduse eest maksis hageja viimasele sularahas tšeki vastu. Garaažiuks telliti Akna-Ukse Tööstuse OÜ-st ja see firma ukse ka paigaldas, kuna uksel oli spetsiaalne kinnitus. Kaks väikest ust paigaldas Mora MK, kuna hageja oli sealt laenu võtnud ja tehti tasaarvestus. Kaks väikest välisust telliti OÜ-st Revalnet, maksti internetipangas. Tööd tehti 2006.a lõpus ja 2007.a alguses.
17.OÜ Selplastik 06.11.2006 ja 15.11.2006 kviitungitest-kassa sissetuleku orderi juurde nähtub, et hageja on tasunud aknatellimuse ettemaksuna 8000 krooni ja aknalaudade eest 10 237 krooni. FIE A. A.ele on hageja 5 aknapaigalduse eest arve-saateleht nr 133 alusel 23.01.2007 tasunud 2750 krooni. Mora AMK-le on hageja välisuste vahetuse eest 21.12.2006 arve-müügitšekk nr 26 alusel tasunud 1209 krooni. 09.11.2006 on hageja tasunud Revalnet Eesti OÜ-le arve-saateleht 4506-9
alusel 8280 krooni ja 10.11.2006 Akna-Ukse Tööstuse OÜ-le arve-saateleht 14.11.2006 50% ettemaksu 10 700 krooni ning 17.12.2006 arve-saateleht 14.11.2006 50% paigaldamise eest 15.12.2006 10 700 krooni. A. A. kinnitab kirjalikus tõendis, et 2006.a oktoobris tellis hageja akende vahetamise töö elamul XXX XX. Enne töö teostamist käis A. A. töö ettevalmistamiseks objekti vaatamas. Töö teostamine oli hädavajalik, kuna vanad aknad olid äärmiselt halvas seisukorras, puitraamid katkised ja täielikult amortiseerunud. Töö teostas ta jaanuaris 2007.a. Elamule paigaldati plastikust pakettaknad 5 tk.
18.Elamu amortiseerunud akende ja uste väljavahetamine on vajalik toiming AÕS § 72 lg 4 mõttes. Seega on hagejal õigus kostja nõusolekuta korraldada oma eluruumi akende ja uste vahetus ning nõuda kostjalt sisse osa selleks kantud kuludest. Tõendatud on, et akende-uste vahetamine toimus pärast kostja kaasomanikuks saamist so pärast 15.09.2006. Kohus pidas põhjendatuks hüvitamisele kuuluvateks vajalikeks kuludeks elamu 5 akna ja 3 ukse vahetamise kulutusi. Tõendatud on, et hageja kulutas 5 akna ja 3 ukse väljavahetamisele kokku 51 876 krooni. Kostja on kohustatud tasuma sellest 1/2, ehk 25 933,50 krooni. Kostja peab hagejale hüvitama ka 50% FIE A. V.e poolt elamule teostatud ehitusliku seisundi ekspertiisi maksumusest summas 1800 krooni s.o 900 krooni.
19.Paljasõnaline on kostja väide hageja poolt akende ja uste paigaldamise eest topeltsumma väljapetmise kohta. Ainuüksi asjaolu, et Akna ja Ukse Tööstuse OÜ maksekorralduse selgituses on märge „arve-saateleht 14.11. 50% paigaldamine 15.12.2006“ ei tõenda asjaolu nagu oleks töövõtja teostanud nii uste kui akende paigaldamise. Sellekohast väidet ei ole hageja ka kunagi esitanud. Tunnistaja R. Õ. ütluste kohaselt valmistas ja paigaldas Akna ja Ukse Tööstuse OÜ ainult garaažiukse. Ka selle ukse vahetamine oli hädavajalik, kuna garaaž on ühenduses eluruumiga, mistõttu lagunenud uksest sissetulev külm ja niiskus mõjutasid otseselt temperatuuri eluruumis. Revalnet Eesti OÜ arve-saatelehe tasumine tõendab kahe eluruumi väisukse tellimist nimetatud ettevõttest. Uste paigaldamise teostas MTÜ Mora Auto-Motoklubi. Kostja kahtlused välisuste paigaldamisega seotud ehitusteenuse kvaliteedis on paljasõnaline. Samuti väide selles, et sarnast teenust pole üldse osutatudki. Ekspert L. R. ekspertiisiaktist nähtuvalt on välisuksed vahetatud ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Asjaolu, et ehitusteenuse osutamine ei ole MTÜ põhitegevusala, ei keela ning ei välista mingil moel sellise teenuse kvaliteetset osutamist.
20.Kohus ei ole tuvastanud hageja käitumises vastuolu hea usu põhimõttega AÕS § 72 lg 5 mõttes. Apellatsioonkaebus
21.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse, saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
22.Apellatsioonkaebuse kohaselt rajaneb maakohtu lahend tõenditel, mis on saadud TsMS rikkudes. Hageja poolt 17.04.2009 esitatud avaldus ja 12.02.2009 kohtuistungil esitatud taotlus tunnistaja ülekuulamiseks on esitatud rikkudes nii kohtu poolt määratud tähtaega kui ka TsMS § 330 lg-s 3 sätestatut. R. Õ., kui tunnistaja ütlused ja ekspertiis tuleb jätta käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähelepanuta, kuna tegemist ei ole seadusega lubatud tõenditega.
23.Tunnistaja ülekuulamisel on rikutud TsMS § 260 lg-s 1 sätestatut, mistõttu tuleb R. Õ. ütlused jätta tähelepanuta. Juhul, kui hageja eitab R. Õ. viibimist varasematel kohtuistungitel asja arutamise juures, soovib kostja nimetatud asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega.
24.Kostjale ei võimaldatud kohtus eksperdile küsimusi esitada, millega on rikutud TsMS § 303 lg 2 sätestatut. Kuna kohus ei rahuldanud kostja taotlust eksperdi ülekuulamiseks kohtuistungil, on kohus sellega oluliselt piiranud kostja menetluslikke õigusi. Kostja soovib jätkuvalt eksperdi ülekuulamist.
25.Kohus ei teatanud kostjale ka uuest kohtuistungi ajast. Menetlusosalise kohtuistungile
kutsumata jätmine on oluline menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu tuleks vaidlustatud kohtuotsus tühistada ja asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
26.Käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite pinnalt oleks tulnud tsiviilasi lahendada teisiti. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et akende ja uste vahetamine oli kaasomandis oleva kinnisasja säilimiseks vajalik ja et akende ja uste vahetamisega säilitati hoonet hävimise ja kahjustamise eest. Hageja poolt esitatud eksperthinnang, mis on tehtud 6 kuud peale väidetavate tööde teostamist, ei ole tõendina asjakohane ja ei tõenda juba vahetatud uste ja akende seisukorda enne vahetust. Uste ja akende vahetuse puhul oli tegemist kulutustega, mis olid tehtud asja parendamiseks. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist oli kaasomandis oleva kinnisasja säilimiseks vajaliku kulutusega, mis tuleb teistel kaasomanikel AÕS § 72 lg 4 kohaselt hüvitada. Seega on hageja tõenditest nähtuv, et akende ja uste paigalduse eest soovitakse kostjalt välja petta topelt summat. Hageja poolt esitatud tõendite vasturääkivuse tõttu ei ole võimalik tuvastada, milline on uste ja akende vahetuse tegelik maksumus ning samuti ei ole võimalik tuvastada, kes tegelikkuses vastavad kulutused kandis. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed ning nendest ei ole võimalik välja lugeda seost kaasomandis oleva kinnistuga, mistõttu ei ole nendega tõendatud hageja kulutuste rahaline suurus.
27.Kohus ei ole analüüsinud kooskõlas TsMS-ga kostja seisukohta hageja käitumise kohta vastuolus hea usu põhimõttega.
28.Hageja poolt oluliselt peale akende uste vahetamist tellitud ekspertiisi maksumus ei ole vajalik kulutus hoone säilimiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
31.Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel või hagejale ärakuulamise õiguse tagamise osas ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud.
32.Kaebuse väide, et kohus on rahuldanud ekslikult hageja poolt 30.04.2009 esitatud ekspertiisi läbiviimise taotluse, ei ole põhjendatud. TsMS § 331 lg 1 kohaselt võib kohus rahuldada ka hilinenult esitatud taotluse, kui see ei põhjusta kohtu arvates vaidluse lahendamise tarbetut viibimist. Kohus on küll 21.04.2009 toimunud kohtuistungil asja arutamise hageja taotlusel edasi lükanud ja asja arutamine on toimunud alles 02.12.2009, kuid edasilükkamine on osutunud vajalikuks vaidluse lahendamisel olulist kaalu omanud erapooletu ja eriteadmisi vajanud ekspertiisi läbiviimiseks. Hageja on taotluse esitamist põhjendanud vajadusega tuua menetlusse kulutuste põhjendatuse ja tõendatuse osas selgust ning välistada kostja vastuolulisest käitumisest ja vastuväidetest põhjustatud segadust (tl 101-103). Kolleegiumi hinnangul on see taotuse rahuldamiseks TsMS § 331 lg 1 tähenduses piisav põhjus ning kohus on seetõttu asja arutamise õigustatult edasi lükanud. Kostjale on ekspertiisi läbiviimise taotluse esitamisest teatatud ja antud võimalus esitada hageja taotluse osas oma seisukoht (tl 107). Kostja ei ole maakohtu menetluses kohtuliku ekspertiisi läbiviimisele vastu vaielnud.
33.Kaebuse väide, et kostjale ei tagatud ärakuulamise õigust, ei ole samuti põhjendatud. Kostja seisukoht, et asja arutamisel mõnetunnise vaheaja tegemine tähendab samal kuupäeval uue
kohtuistungi korraldamist ja sellest tuleb istungile mitteilmunud menetlusosalist teavitada, on ekslik. TsMS ei keela asja arutamises vaheaja tegemist ja praktikas on kohtuasja arutamisel vaheaja tegemine kompromissi läbirääkimiste pidamiseks, lõunavaheajaks vm põhjusel tavapärane. Toimikust nähtuvalt oli kostjale teatatud 02.12.2009 toimunud kohtuistungi ajast ja kohast. Teatades kohtule, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda (tl 152-154) ning jättes kohtuistungile ilmumata, pidi kostja arvestama võimalusega, et kohus lahendab korraldatud kohtuistungil poolte taotlused ning viib asja arutamise vastavalt kostja taotlusele ilma tema osavõtuta lõpuni.
34.Kostja seisukoht, et talle ei tagatud võimalust esitada eksperdile küsimusi, on vastuolus toimikus oleva kohtu kirjaga, milles nähtuvalt on maakohus andnud kostjale eksperdile küsimuste esitamiseks võimaluse enne ekspertiisi määruse tegemist (tl 107). Kostja ei ole kohtu poolt antud võimalust kasutanud ja nii on kohus esitanud eksperdile hageja poolt vajalikuks peetud küsimused (tl 108). Kaebuse väide, et kostja arusaamise kohaselt oleks kohus pidanud 02.12.2009 kohtuistungi igal juhul edasi lükkama, on vastuolus kostja poolt samal kuupäeval esitatud taotlusega, milles kostja on möönnud võimalust, et kohus ei kutsu eksperti kohtuistungile ning palunud sellisel juhul asi lahendada 02.12.2009 toimunud kohtuistungil või kirjalikus menetluses (tl 152). Eksperdi kohtuistungil ülekuulamise otsustamine kuulub ka poole sellekohase taotluse esitamise korral TsMS § 303 lg 1 kohaselt kohtu pädevusse.
35.Apellatsioonkaebuse väide, et kohus on rikkunud menetlusnorme R. Õ. tunnistajana ülekuulamisega, kuna R. Õ. on viibinud enne tunnistajana ülekuulamist asja arutamise juures, on vastuolus 22.10.2008 eelistungi ja 03.12.2008 kohtuistungi protokollidest nähtuvate kohtu korraldustega, millega on R. Õ. kuni tema ülekuulamiseni asja arutamise juurest eemaldatud (tl 72 ja 85). Tunnistaja on üle kuulatud 02.12.2009 toimunud kohtuistungil (tl 157-161).
36.Muus osas on kostja maakohtu otsust vaidlustades valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt ekslikule eeldusele, et hageja on teinud kaasomandile kulutusi vastuolus hea usu põhimõttega, tehtud kulutused on parenduslikud ning et on tõendamata kulutuste suurus ja seos pooltele kaasomandina kuuluva hoonega. Erinevalt hagejast on kolleegium seisukohal, et maakohus on jõudnud tõendeid uurides paikapidavatele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostja vastuväiteid ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb esitatud hagi rahuldada. Kohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut, kohaldada materiaalõigust teisti ega kujundada nõude aluseks olevate asjaolude suhtes maakohtu järeldustega võrreldes erinevat seisukohta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et asjas kogutud tõenditega on leidnud üheselt tuvastamist kulutuste hädavalikkus hoone säilimiseks ja selles elamiseks vajaliku temperatuuri tagamiseks. Samuti on maakohus andnud seadusekohase hinnangu hageja poolt esitatud kuludokumentidele ja leidnud õigustatult, et hageja poolt hoone säilimiseks tehtud kulutused on hagis nõutud suuruses tõndatud ja põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt elamu säilitamiseks hädavajalike kulutuste tegemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning asjaolu, et hageja tegi kulutused enne ekspertiisi, mis kinnitas nende hädapärasust, ei muuda hageja käitumist pahauskseks. Kostja soovimatus osaleda kulude kandmises ei ole heaperemehelik käitumine talle kuulva vara suhtes. Kuna esimese astme kohus on kostja vastuväidetele piisava selgusega vastanud ja ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Kostja mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
37.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.