2-07-40329
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.detsember 2009.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-40329
Tsiviilasi
M Õ (õigusjärglane R Õ) hagi Hansa Investments OÜ kaasomandi hooldamise kulude väljamõistmiseks 26 833.50 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osales Hageja R Õ esindaja Harland Paas (Õigusbüroo HP – Lillevälja 17 K küla K vald Saare mk) Kohtuistungil ei osalenud Hageja R Õ ( Kostja Hansa Investments OÜ (registrikood 10610805, asukoht Neeme tee 27 Käsmu Vihula vald Lääne-Virumaa, seaduslik esindaja juhatuse liige Riivo Väinaste, lepinguline esindaja Jaanus Silm – ÕB Tehinger OÜ, Vana-Posti 7 Tallinn) 2.detsember 2009.a.
1(8)
2-07-40329
2(8)
2-07-40329
Kostja arvates on hagi tõendamata, paljasõnaline ning tegelikkuses ei esine hagis viidatud faktilisi asjaolusid, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega AÕS § 72 lg 5 kohaselt peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest. Hagiavalduses põhistab hageja oma nõuet järgmiselt: „hageja on teinud käesolevaks ajaks kaasomandis oleva hoone säilitamiseks järgmised kulutused – vahetatud 5 akent ja 3 ust, maksumusega 51 876.- krooni“. Seega muid töid käesolevaks ajaks kinnistu suhtes tehtud ei ole ning hagi kohaselt on hageja seisukohal, et kinnistu säilitamiseks vajalikud tööd, mille eest hüvitamist nõutakse on just viie akna ja kolme ukse vahetamise eest. Hagis püüab hageja eksitada kohut ja kostjat ning jätta muljet, et peale tema poolset pöördumist 22.11.2006.a. kostja poole ja kostja poolt 10.12.2006.a. eitava vastuse saamist teostas hageja ekspertiisi ning vastavalt ekspertiisile teostas akende ja uste vahetuse. Tegelikkuses toimis hageja erinevalt ülalöeldust ja teostas tööd ilma kostjalt nõusolekut saamata ning tööd mida teostati ei kajastu ekspertiisis. Hageja teatas esmakordselt vajadusest kaasomandis oleva kinnisasja säilimiseks kulutuste tegemisest oma 22.11.2006.a. teates. Nimetatud teates märkis avaldaja, et : „ minu ettepanek tööde tegemiseks on järgmine: akende –uste vahetus, Akna-Ukse Tööstuse OÜ : aknad 19 837,00. Uksed 33 201,05 EEK-i. Akende-uste paigaldus – 4 300,00 aknalauad + plekid 2 218.00, akna siseküljed + töö -3250.00. katuse remont –EBS Ehitus AS 36 712.00 EEK-i. Kokku 99518,00. Teie osa 49759,025 /..../ antud hinnad on meie uuringutel soodsamad. Palume Teie kinnitust hiljemalt 11.12.2006.a.. Teie mittevastamist loeme Teie nõustumist“. Seega on hageja teavitanud esmakordselt kostjat vajadusest uste ja akende vahetuseks 22.11.2006.a. Nimetatud vastusele reageeris kostja ettenähtud tähtaja jooksul ja 10.12.2007.a. teatas, et Hansa Investments OÜ ei anna nõusolekut tööde teostamiseks ning keeldub nimetatud tööde tasumisest/ hüvitamisest, kuna Teie ei ole tõestanud, et need on hoone säilitamiseks otseselt vajalikud ning puudub vastav kaasomanikevaheline kokkulepe. Vastavalt ekspertiisi aktile ja eksperdi arvamusele on kostja valmis asja säilitamiseks vajalike tööde teostamises ja kulutuste hüvitamises osalema“. Samas teates teatas kostja esindaja, et eksperdi ja ekspertiisi teostamisest aja palub ta 7päevase etteteatamisega kooskõlastada e-kirjaga Riivo Väinastele. Seega on kostja kaasomanikuna käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega ja teavitanud hagejat, et ehitise säilimiseks vajalikud tööd tuleb tuvastada ekspertiisiga ning on avaldanud soovi ka osaleda nimetatud ekspertiisi läbiviimisel. Hageja poolt esitatud tõenditest aga tuleneb, et hageja on eiranud täielikult kostja vastuses sisalduvat infot ning on väidetavalt asunud teostama uste ja akende vahetust ilma kostja nõusolekuta (olles sellest teadlik) ning ilma vastava ekspertiisita. Hageja poolt esitatud ekspertiis on läbi viidud 21.06.2007.a. ning sellest ei ole kostjat teavitatud ega tagatud võimalust selles osaleda.
3(8)
2-07-40329 Vastavalt hageja poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele võib asuda seisukohale (lähtudes nende väljastamise kuupäevadest), et väidetav akende vahetus toimus 23.01.2007.a. ja uste vahetus toimus 21.12.2006.a. Seega toimusid väidetavad akende ja uste vahetused 6 kuud enne ekspertiisi teostamist. Lisaks on hageja tegelikkuses teostanud väidetavad kulutused uste ja akende vahetusele juba enne esimese teate saatmist ja ka enne vastuse saamist. Kaasomanik M Õ oli juba kõik tellimused teinud enne kaasomaniku poole pöördumist s.o. 6. novembril 2006 teinud ettemaksu 8000 krooni OÜ Selplastik 9. novembril tasunud 8280,krooni RevalNet Eesti Oü-le ja 10. nov 2006 tasunud Akna-Ukse tööstusele 50% ettemaksu summas 10 700 krooni, 15. novembril 2006 aknalaua 300mm eest 10 237 kr s.o. enne igasugust kokkulepet ja kaasomaniku huve arvestamata. Kaasomanik M Õ on oma kirjaga teise kaasomaniku Hansa Investments OÜ poole pöördunud alles 22.nov. 2006.a (s.o seitse päeva peale viimase tellimuse vormistamist), paludes hiljemalt
4(8)
2-07-40329 Hageja ei ole esitanud ka mitte ühtegi muud tõendit selle kohta, et akende ja uste vahetamine oli kaasomandis oleva kinnisasja säilimiseks vajalik. Kuna hageja ei ole tellinud ekspertiisi enne akende ja uste vahetust, siis on hageja väide, et uste ja akende vahetuse puhul oli tegemist kaasomandis oleva asja säilimiseks vajaliku kulutusega täielikult tõendamata ja tegemist on meelevaldse ja paljasõnalise väitega. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist oli kaasomandis oleva kinnisasja säilimiseks vajaliku kulutusega, mis tuleb teistel kaasomanikel AÕS § 72 lg 4 kohaselt hüvitada. Kuna vastav nÕ on täielikult tõendamata, tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Lisaks soovib kostja esitada omapoolse seisukoha, milles leiab, et uste ja akende vahetuse puhul oli tegemist kulutustega, mis olid tehtud asja parendamiseks. Nimetatud kulutusi on aga kaasomanikul õigus välja nõuda üksnes siis kui kulutuste tegemiseks on vastav kokkulepe. Akende ja uste vahetus ei ole käesolevas vaidluses vaadeldav kulutusena, mis oli vajalik kinnistu kaitsmiseks hävimise ja/või kahjustamise eest. Kinnistul asuval hoonel olid ees uksed ja aknad ning nende võimaliku vahetusega on ilmselgelt parendatud kaasomandis olevat kinnisasja. Hageja poolt omapoolse väite tõendamiseks esitatud „Hoone ehitusliku seisundi ekspertiis“ lükkab ümber hageja enda väite, et uste ja akende vahetus oli hoone säilimiseks vajalik. Nimetatud ekspertiisi järelduses on märgitud ammendav loetelu hoone säilimiseks vajalikest töödest. Vastavalt eksperdi järeldustele ei sisalda eksperdi poolt välja toodud tööde loetelu uste ja akende vahetust vahetamata akende osas. Hageja poolt esitatud tõendiga (ekspertiisiakt) on leidnud tõendamist asjaolu, et uste ja akende vahetus ei ole hoone säilimiseks vajalik ning hageja vastav nÕ ei ole ka käsitletav AÕS § 72 lg 4 sätestatuna. Seega ei ole hageja poolt uste ja akende vahetamiseks tehtud kulutused vajalikud kaasomandis oleva kinnisasja säilitamiseks ning hagejal puudub õigus nõuda nende hüvitamist teiselt kaasomanikult tulenevalt AÕS § 72 lg 4 alusel. Kostja leiab ka, et kulutuste suurus on tõendamata Hageja märgib hagis, et on kandnud kulutusi kogusummas 51 876.- krooni, märkimata sealjuures hagis täpselt millest nimetatud kulutused koosnevad. Tutvudes hagi lisas olevate tõenditega, peab kostja tõdema, et need on vasturääkivad, arusaamatud ja ei tõenda asjaolu, et kulutused on kantud just kaasomandis oleva hoonega seoses. Esmalt on hageja esitanud tõendina arve saatelehe nr. 133 (23.01.2007.a.) , mille kohaselt on M Õ tasunud 5 akna paigalduse eest, kokku 2 750.- krooni FIE A A’le. Samas on hageja poolt esitatud pangaväljavõttest näha, et 17.12.2007.a. on teostatud makse nr. 273, summas 10 700.- krooni Akna ja Ukse Tööstuse OÜ-le, selgitusega „arve-saateleht 14.11 50 % paigaldamine 15.12.2006.a.“ Seega on hageja tõenditest nähtuv, et akende paigalduse eest soovitakse kostjalt välja petta topelt summat. Samas muudab see mõlemad tõendid ebausaldusväärseks. Samuti ei ole FIE A Ae poolt koostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akt, millest oleks võimalik välja lugeda millises asukohas ja mis tööd täpselt tehti. Arve –saateleht nr 133 ei anna võimalust tuvastada, millise objekti suhtes tööd teostati ja kas need on seotud just kaasomandis oleva kinnistuga. Arve-müügitšekk 26 (21.12.2006.a.) on väljastatud välisuste vahetuse eest. Müügitšeki alusel võib eeldada, et väidetava töö on teinud MTÜ Mora Automotoklubi. Töö teostaja on võimalik tuvastada üksnes registrikoodi järgi, kuna välja kirjutatud teenuse osutaja nime ei ole.
5(8)
2-07-40329 MTÜ Mora Auto-Motoklubi juhatuse liikmeks on R Õ, kes on ka M Õ poeg ning kasutab ühtlasi kaasomandis olevat kinnistut üürilepingu alusel. Nimetatud MTÜ eesmärgiks on tehnikaspordiarendamine. Uste paigaldamine on ehitustegevus, mistõttu tõstatub küsimus, kas motospordiarendamisega tegelev MTÜ omab võimalust pakkuda ehitusteenust koos ehitusteenuse pakkumisega kaasnevate lisatingimustega (garantii jms). Kostja on seisukohal, et nimetatud arve-müügitšekk nr. 26 on esitatud eesmärgiga suurendada kostja vastu esitatavat nõuet ning tegelikkuses MTÜ Mora Auto-Motoklubi ei ole arvel näidatud teenust osutanud. Samuti ei ole nimetatud arve seostatav kaasomandis oleva kinnistuga ning samuti puudub tööde üleandmise vastuvõtmise akt. Hageja poolt esitatud pangaväljavõtted, millest on näha, et 10.11.2006.a. ja 17.12.2006.a. on tasutud Akna-Ukse Tööstuse OÜ-le kokku 21 400.- krooni vastavalt 14.11.2006.a. arvesaatelehele ei saa tõendada et hageja oleks kaasomandis oleva kinnistuga seoses nimetatud kulud kandnud, samuti jääb arusaamatuks, mille eest täpselt on vastavad maksed tehtud, kuna alusdokumenti ei ole esitatud. Antud tõend tõendab üksnes asjaolu, et nimetatud maksed on hageja poolt tehtud, kuid mille eest ja kas maksed on seotud kaasomandis oleva kinnisasjaga ei ole tõendatud. Samuti on arusaamatu, mille eest on tasutud vastavalt kassa sissetuleku kviitungitele nr. 1683 ja nr. 1338 OÜ-le Selplastik. Nimetatud kassa sissetuleku orderites viidatud tellimust nr. 2006071 ei ole samuti esitatud. Lisaks on nimetatud kassa sissetuleku orderitest näha, et raha on vastu võtnud M Õ ehk siis hageja. Hageja poolt esitatud panga väljavõte , millest ilmneb, et hageja on tasunud OÜ-le Revalnet Eesti OÜ 8 280.- krooni vastavalt arve saateleht nr. 4506-9. Nimetatud saatelehte ei ole järjekordselt esitatud. Antud tõend tõendab üksnes asjaolu, et vastav makse on tehtud , kuid mille eest ja kas see on seotud kaasomandis oleva kinnistuga nimetatud tõend ei tõenda. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid v.a. ekspertiisiakt ei ole usaldusväärsed ning nendest ei ole võimalik välja lugeda seost kaasomandis oleva kinnistuga, mistõttu ei ole nendega tõendatud hageja kulutuste rahaline suurus. Kuna hagi on kulutuste osas tõendamata, palub kostja selle jätta rahuldamata.
6(8)
2-07-40329 avatäidete vahetamine /t.l. 17- 29/. Eksperdi hinnangul on vanad aknad ja uksed amortiseerunud ning vajalik on vahetada kõik vanad aknad uute vastu, paigaldada nÕte kohaselt aknaplekid ja viimistleda aknapõsed ning paigaldada uued aknalauad. Asjas kohtu määramisel teostatud ehitus-tehnilise ekspertiisiaktis /t.l. 108-109; 116-141/ on ekspert Leo Rahumägi arvates poolte elamus põhimõtteliselt kõik remonditööd vajalikud ekspluatatsioonis oleva hoone säilitamiseks. Hädavajalikud hoone sihipäraseks kasutamiseks olid akende ja välisuste vahetamine, katuse remont neelukohtades, kütteseadmete renoveerimine ja köögipõranda vahetamine. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on vahetatud 5 akna ja 3 ukse maksumuseks 51 876 krooni. Sama kinnitas oma ütlustega kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Rein Õ (esialgse hageja M Õ abikaasa) /t.l. 159-160/, kelle ütluste kohaselt oli akende-uste vahetamine hädavajalik eluruumi osas elamiseks elementaarse temperatuuri tagamiseks. Aknalengid ja uste alumised ääred olid mädanenud ning sealt tulid ka sademed sisse. Garaažiukse vahetuse tingis asjaolu, et see on elamuga ühenduses. Aknad telliti OÜ-st Selplastik, kuna seal oli kõige soodsam hinnapakkumine. Aknad paigaldas OÜ Selplastik alltöövõtja FIE A A. Paigalduse eest maksis M Õ viimasele sularahas tšeki vastu. Garaažiuks telliti Akna-Ukse Tööstuse OÜ-st ja see firma ukse ka paigaldas, kuna uksel oli spetsiaalne kinnitus. Kaks väikest ust paigaldas Mora MK, kuna M Õ oli sealt laenu võtnud ja tehti tasaarvestus. Kaks väikest välisust telliti OÜ-st Revalnet, maksti internetipangas. Tööd tehti 2006.a. lõpus ja 2007.a. alguses. OÜ Selplastik 6.11.2006.a. ja 15.11.2006.a. kviitungitest-kassa sissetuleku orderi juurde nähtub, et M Õ on tasunud aknatellimuse ettemaksuna 8000 krooni ja aknalaudade eest 10 237 krooni /t.l. 30/. FIE A Aele on M Õ 5 aknapaigalduse eest arve-saateleht nr 133 alusel 23.01.2007.a. tasunud 2750 krooni /t.l. 31/. Mora AMK-le on M Õ välisuste vahetuse eest 21.12.2006 arve-müügitšekk nr 26 alusel tasunud 1209 krooni /t.l. 30/. 9.11.2006 on M Õ tasunud Revalnet Eesti OÜ-le arve-saateleht 4506-9 alusel 8280 krooni /t.l. 32/ ja 10.11.2006.a. Akna-Ukse Tööstuse OÜ-le arve-saateleht 14.11. 50% ettemaksu summas 10 700 krooni ning 17.12.2006.a. arve-saateleht 14.11 50% paigaldamise eest 15.12.2006 summas 10 700 krooni. A A kinnitab kirjalikus tõendis, et 2006.a. oktoobris tellis M Õ akende vahetamise töö elamul CCCCCC. Enne töö teostamist käis A.A töö ettevalmistamiseks objekti vaatamas. Töö teostamine oli hädavajalik, kuna vanad aknad olid äärmiselt halvas seisukorras, puitraamid katkised ja täielikult amortiseerunud. Töö teostas ta jaanuaris 2007.a.Elamule paigaldati plastikust pakettaknad 5 tk /t.l. 134/.
7(8)
2-07-40329 ja Ukse Tööstuse OÜ maksekorralduse selgituses on märge „arve-saateleht 14.11. 50% paigaldamine 15.12.2006“ ei tõenda asjaolu nagu oleks töövõtja teostanud nii uste kui akende paigaldamise. Sellekohast väidet ei ole hageja ka kunagi esitanud. Tunnistaja Rein Õ ütluste kohaselt valmistas ja paigaldas Akna ja Ukse Tööstuse OÜ ainult garaažiukse. Ka selle ukse vahetamine oli hädavajalik, kuna garaaž on ühenduses eluruumiga, mistõttu lagunenud uksest sissetulev külm ja niiskus mõjutasid otseselt temperatuuri eluruumis. Revalnet Eesti OÜ arve-saatelehe tasumine tõendab kahe eluruumi väisukse tellimist nimetatud ettevõttest. Uste paigaldamise teostas MTÜ Mora Auto-Motoklubi. Kostja kahtlused välisuste paigaldamisega seotud ehitusteenuse kvaliteedis on paljasõnaline. Samuti väide selles, et sarnast teenust pole üldse osutatudki. Ekspert Leo Rahumägi ekspertiisiaktist nähtuvalt on välisuksed vahetatud ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Asjaolu, et ehitusteenuse osutamine ei ole MTÜ põhitegevusala ei keela ja välista mingil moel sellise teenuse kvaliteetset osutamist. Kohus ei ole tuvastanud hageja käitumises vastuolu hea usu põhimõttega AÕS § 72 lg 5 mõttes. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.
Reena Undrest kohtunik
Märkused:
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.