TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD

H.P. esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule eestkostja määramiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 1(3)

Kohus tuvastas, et täisealisele isikule eestkostja määramise avalduse esitas H.P. kelle tädi G.L. on eestkostet vajava isik. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 ja lg 2, hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel eestkostja. Kohus on seisukohal, et kohus ei saa menetlust algatada avalduse esitanud isiku avalduse alusel, kuna avalduse esitanud isik ei ole PKS § 203 lg 1 kohaselt isikuks, kelle avalduse alusel saab algatada eestkoste menetlust. Perekonnaseaduse sätte eesmärk on kaitsta isiku, kelle üle eestkoste seadmist taotletakse, põhiõigusi meelevaldse riive eest ning seetõttu on kohtule eestkoste seadmise avalduse esitamise õigus antud seadusega vaid eestkostet vajavale isikule endale, vanemale, abikaasale, täisealisele lapsele või eestkosteasutusele, kes sealjuures enne avalduse kohtule esitamist kontrollib eestkoste seadmise avalduse esitamise põhjendatust. Vastavalt TsMS § 477 lg 7, kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus leiab, et avaldajal puudub õigus esitada avaldust täisealisele isikule eestkostja määramiseks ning seega ei vasta avaldus seadusele. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 1, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt TsMS § 371 lg 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Avaldus koos lisadega tuleb tagastada avaldajale. Lähtuvalt PKS § 171 lg 2, kohaselt perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või valla- või linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama valla- või linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Vastavalt PKS § 202 täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste sisust ei tulene teisiti.

2(3)

Kuna kohtule on saanud teatavaks, et isik võib vajada eestkostet, teatab kohus eestkosteasutusele, Kohtla- Järve Linnavalitsusele, eestkostet vajavast isikust. Eestkostet võib vajada G.L. (IK xxx, aadress: xxx).

Evi Kool Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.