Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on H. L. hagi OÜ X vastu saamata jäänud töötasu ja lisatasu nõudes (hagi hind 24 603 krooni) ning ühiseks menetlemiseks liidetud H. L. hagi OÜ X vastu saamata jäänud töötasu, viivise, lõpparve, lisatasu, lõpparve ning lõpparve kinnipidamise eest hüvitise, töölepingu lõpetamise eest hüvitise ja töölepingusse kande tegemise nõudes (hagi hind 62 168,31 krooni)

HAGEJA NÕUE

I Saamata jäänud töötasu ja lisatasu nõudes (hagi hind 24 603 krooni) Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjoni 06.märtsi 2009.a. otsusega töövaidlusasjas nr. x.x-xx/xxxx-xx - lõpetati asja menetlus kütusekompensatsiooni ja telefonikompensatsiooni saamise osas seoses nõudest loobumisega; - rahuldati H. L. avaldus OÜ X vastu osaliselt lisatasu nõudes ning mõisteti OÜ-lt X H. L. kasuks välja lisatasu ületundide eest summas 6716 krooni; - jäeti rahuldamata saamata jäänud töötasu nõue summas 20 450 krooni. H. L. asus tööle alates 01.03.2008.a. OÜ X majamehena. Töölepingu sõlmimisel lepiti kokku, et H. L. töötasuks on 13 000 krooni. Tööandja poolt CV-keskuses avaldatud tööotsimiskuulutuses lubati antud ametikohal palgaks 12 000 – 14 000 krooni. Töölepingusse kirjutati töötasu suuruseks 4350 krooni, mis kantakse töötaja arveldusarvele ning ülejäänud osa – 8650 krooni – maksis tööandja esindaja M. M. avaldajale sularahas kuni augustini 2008. Selline palgakokkulepe oli välja pakutud tööandja poolt ja töötajal ei olnud ka midagi selle vastu, sest tööandja pidas vastavast kokkuleppest kinni s.t. maksis 13 000 krooni suurust töötasu, kuni 2008.a. augustini. Tööandja on kandnud H. L. arveldusarvele töötasu summas 3888 krooni alljärgnevatel kuupäevadel: 09.aprillil 2008.a., 14.mail 2008.a., 19.juulil 2008.a., 09.juulil 2008.a., 12.augustil 2008.a., 26.septembril 2008.a., 27.oktoobril 2008.a., 11.novembril 2008.a., 19.detsembril 2008.a. Alates septembrist 2008 ei maksnud tööandja enam igakuiselt töötasuna sularahas välja kokkulepitud 8650 krooni. Vastavat asjaolu on hageja nõus kinnitama kohtus vande alla antava seletusega ning vajadusel ka tunnistajate ütlustega. Hageja on arvamusel, et tema töötasu suuruse kindlaksmääramisel on oluliseks tõendiks tööandja poolt avaldatud tööotsimiskuulutus, kus oli kirjas, et otsitakse OÜ X majameest ning töötasuks on 12 000 – 14 000 krooni. Töölepingus on küll kirjas, et H. L. töötasu suuruseks on 4350 krooni, kuid nagu H. L. on oma avalduses töövaidluskomisjonile ja ka töövaidluskomisjoni istungil avaldanud, maksis tööandja igakuiselt põhipalgana lisaks ka 8650 krooni. Seega oli H. L. õigus saada kuni töölepingu lõpetamiseni töötasu esialgselt kokkulepitud suuruses s.o. 13 000 krooni kuus. Kuivõrd OÜ X on täitnud palga maksmise kohustust nõuetekohaselt üksnes 2008.a. augustini, taotleb H. L. alates septembrist 2008.a. osaliselt väljamaksmata jäetud palga maksmist kogusummas 20 450 krooni. H. L. tööleping lõpetati 23.jaanuaril 2009.a. Töötajate tööaja arvestust peeti hotelli administraatori juures olevas arvutis, kuhu pandi tööl oleva administraatori poolt kirja tööle tulek ja töölt lahkumine. Ka H. L. registreeris oma tööaja seal ja märkis ka kodus endale andmed pärast märkmikku. H. L. on teinud korduvalt ületunde, mille eest ei ole talle lisatasu makstud. H. L.

esitatud tööaja arvestus pärineb administraatori arvutist, kuid töövaidluse käigus väitis tööandja, et see ei ole õige, kõik on võltsitud ja esitas ise teistsuguse tööaja arvestuse. Ka sellega ei saa nõustuda. Märtsikuu 2008 töötabel ei kajastanud administraatori arvutis üldse H. L. töötunde ja mõned väikesed ebatäpsused olid mõnes kohas sees, kui võrreldi seda tabelit ja H. L. märkmikus olevaid tunde. Hageja esitatava tööajaarvestuse kohaselt on H. L. teinud ületunde järgmiselt: - Märtsis 2008.a. on H. L. töötanud 234 tundi, sellest 77 ületundi. Saamata jäänud lisatasu 77 ületundi x 40,62 krooni = 3127,74 krooni - Aprillis 2008.a. on H. L. töötanud 211 tundi, sellest 35 ületundi. Saamata jäänud lisatasu 35 ületundi x 36,93 krooni = 1292,55 krooni. - Mais 2008.a. on H. L. töötanud 192 tundi, sellest 24 ületundi. Saamata jäänud lisatasu 24 ületundi x 38,69 krooni = 928,56 krooni. - Juunis 2008.a. on H. L. töötanud 163,5 tundi, sellest ületunde 19,5. Saamata jäänud lisatasu 19,5 ületundi x 42,76 krooni = 833,82 krooni. - Juulis 2008.a. on H. L. töötanud 215,5 tundi, sellest 31,5 ületundi. Saamata jäänud lisatasu 31,5 ületundi x 35,33 krooni = 1112,90 krooni. - Augustis 2008.a. on H. L. töötanud 189,5 tundi, sellest 29,5 ületundi. Saamata jäänud lisatasu 29,5 ületundi x 40,62 krooni = 1198,29 krooni. - Septembris 2008.a. on H. L. töötanud 185 tundi, sellest 9 ületundi. Saamata jäänud lisatasu 9 ületundi x 36,93 krooni = 332,37 krooni. - Oktoobris 2008.a. on H. L. töötanud 197 tundi, sellest 13 ületundi. Saamata jäänud lisatasu 13 ületundi x 35,33 krooni = 459,29 krooni. - Novembris 2008.a. on H. L. töötanud 189 tundi, sellest 29 ületundi. Saamata jäänud lisatasu 39 ületundi x 40,62 krooni = 1584,18 krooni. Kokku oli H. L. saamata ületundide eest lisatasu 10 869,10 krooni. Kuna töövaidluskomisjon rahuldas H. L. nõude lisatasu osas üksnes osaliselt s.o. 6716,10 krooni ulatuses, siis taotleb hageja käesolevaga ülejäänud osas, s.o. 4153 krooni, lisatasu väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes ITVS § 24 lg 1, 2 ja 3, PalS § 10, § 14 Hageja palub

Detsembris 2008.a. oli töötaja normiks 160 tundi. Tegelikult töötas H. L. antud kuus 180,5 tundi – seega tegi ta detsembris 2008.a. 20,5 ületundi. Töötasu suuruseks ühes tunnis oli detsembris 2008.a. 81,25 krooni s.o. 13 000 (palk ühes kuus) : 160 (tööajanorm detsembris). PalgaS § 14 lg 2 kohaselt ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50 % selle töötaja tunnipalga määrast. Seega pidi kostja maksma H. L. iga töötatud ületunni eest vähemalt 40,60 krooni. Kuna H. L. tegi detsembris 2008.a. 20,5 ületundi, siis on kostja poolt maksmata lisatasu ületunnitöö eest detsembris 2008.a. kokku 832,80 krooni (20,5 x 40,60 krooni). H. L. oli tööl ka riigipühadel s.o. 24. ja 25.12.2008.a. vastavalt 4,5 + 1,5 tundi, kokku 6 tundi. Vastavalt PalgaS § 16 lg-le 1 riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Seega on kostja poolt riigipühal töötatud tundide eest maksmata lisaks ühe tunni tasu iga riigipühal töötatud tunni eest kokku 487,50 krooni (81,25 (ühe tunni tasu) x 6). Jaanuaris 2009.a. maksmata tasu ületundide ja riigipühal töötamise eest Jaanuaris 2009.a. töötas H. L. ajavahemikus 01.-10.jaanuar 2009.a. Selle aja jooksul oli H. L. tööajanormiks 48 tundi. Tegelikkuses töötas H. L. 66 tundi, seega tegi jaanuaris 2009.a. 18 ületundi. Töötasu suuruseks ühes tunnis oli jaanuaris 2009.a. 77,38 krooni s.o. 13 000 (palk ühes kuus) : 168 (üldine tööajanorm jaanuaris). Kostja kohustus H. L. iga töötatud ületunni eest maksma vähemalt 38,69 krooni. Kuna H. L. tegi jaanuaris 2009.a. 18 ületundi, siis on kostja poolt maksmata lisatasu ületunnitöö eest jaanuaris 2009.a. kokku 696,42 krooni (38,69 x 18). H. L. on töötanud ka 01.jaanuaril 2009.a. 9,5 tundi ning selle eest on maksmata lisaks ühe tunni tasu iga riigipühal töötatud tunni eest kokku 735,11 krooni (77,38 x 9,5). Saamata jäänud töötasu Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele oli H. L. igakuise töötasu suuruseks 13 000 krooni. H. L. kanti igakuiselt arveldusarvele 4350 krooni. Ülejäänud osas s.o. 8650 krooni maksis tööandja ümbrikupalgana sularahas. H. L. on sularahas töötasuna saamata detsembris 2008.a. summas 8659 krooni ja jaanuaris 2009.a. summas 2471,43 krooni. Kokku on H. L. saamata jäänud töötasu detsembri 2008.a. ja jaanuari 2009.a. eest 11 130,43 krooni. Viivisenõue töötasu maksmisega viivitamise eest Töölepingu punkt 4.3. kohaselt makstakse palk välja kord kuus järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Kuivõrd tööandja on pidevalt palga maksmisega hilinenud, siis nõuab H. L. palga maksmisega viivitamise eest PalS § 35 alusel viivist 0,5 % päevas. PalS §35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5 % maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Viivised on esialgu arvutatud reaalselt panka laekunud summadelt. Arvestatud ei ole viivist sularahas makstud palgalt. 2008.a. aprilli palk summas 3888 krooni laekus 14.mai 2008.a. – viivitus 5 päeva, viivis ühes päevas 19,44 krooni, viivis kokku 97,20 krooni 2008.a. mai palk summas 3888 krooni laekus 19.juuni 2008.a. – viivitus 9 päeva, viivis ühes päevas 19,44 krooni, viivis kokku 174,96 krooni

2008.a. juuli palk summas 3888 krooni laekus 12.august 2008.a. – viivitus 3 päeva, viivis ühes päevas 19,44 krooni, viivis kokku 58,32 krooni 2008.a. augusti palk summas 3888 krooni laekus 26.september 2008.a. – viivitus 16 päeva, viivis ühes päevas 19,44 krooni, viivis kokku 311,04 krooni 2008.a. septembri palk summas 3888 krooni laekus 27.oktoober 2008.a. – viivitus 17 päeva, viivis ühes päevas 19,44 krooni, viivis kokku 330,48 krooni 2008.a. oktoobri palk summas 3888 krooni laekus 11.november 2008.a. – viivitus 1 päev, viivis ühes päevas 19,44 krooni, viivis kokku 19,44 krooni 2008.a. novembri palk summas 3888 krooni laekus 19.detsember 2008.a. – viivitus 9 päeva, viivis ühes päevas 19,44 krooni, viivis kokku 174,96 krooni 2008.a. detsembri palk summas 3888 krooni laekus 12.jaanuar 2009.a. – viivitus 3 päeva, viivis ühes päevas 19,44 krooni, viivis kokku 58,32 krooni Kokku viivisvõlgnevus 1224,72 krooni. Saamata jäänud puhkusetasu nõue H. L. ja OÜ X vaheline tööleping on lõpetatud 23.jaanuaril 2009.a. Lõpparve (töötasu ja puhkusetasu 21 päeva eest) summas 3838 krooni on üle kantud 10.veebruaril 2009.a. Kuivõrd H. L. töötasu tegelikuks suuruseks oli 13 000 krooni kuus, siis on tööandja poolt arvestatud puhkusetasu ebaõigesti s.o. ainult panka ülekantavate summade alusel. H. L. on olnud OÜ-s X tööl ajavahemikus 01.03.2008.a.-22.01.2009.a. s.o. 10 kuud ja 23 päeva. Puhkusekompensatsiooni pidi H. L. saama 11 (kuud) x 2,33 (päeva 1 kuu eest) = 25,63 päeva eest, kuid arvestatud on millegipärast 21 päeva eest. H. L. pidi puhkusekompensatsioonina saama 25,63 x (13000:30)= 11 106,33 krooni, seega on saamata 8061,33 krooni. Töölepingu lõpetamise kohta kande tegemine töölepingusse ja tööraamatusse H. L. on esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel ning tööleping on lõpetatud 23.jaanuaril 2009.a. Kuivõrd tööleingusse on töölepingu lõpetamise kohta märgitud üksnes „Tööleping lõpetatud“ ilma viiteta töölepingu lõpetamise alusele, taotleb H. L. täpse töölepingu lõpetamise kande tegemist nii töölepingusse kui ka tööraamatusse. Lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga nõue TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Tööandja on 10.veebruaril 2009.a. kandnud üle lõpparve üksnes osaliselt. Kandmata on jäetud TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamisega kaasnev kahe kuu keskmise palga hüvitis summas 26 000 krooni, detsembri 2008.a. töötasu summas 8650 krooni, jaanuari 2009.a. töötasu summas 2471,43 krooni, detsembri 2008.a. ja jaanuari 2009.a. ületunnitöö tasu kokku summas 1529,22 krooni, lisatasu riigipühal töötamise eest kokku 1222,61 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise eest summas 1224,72 krooni ja puhkusekompensatsioon summas 8061,33 krooni. TLS § 119 lg 2 kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna kostja on lõpparve väljamaksmisega viivitanud üle ühe kuu, kuulub TLS § 119 lg 2 alusel maksmisele ühe kuus keskmise palga suurune hüvitis summas 13 000 krooni.

Hüvitis TLS § 82 alusel TLS § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel § 82 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Seega kohustub kostja tasuma hagejale TLS § 82 lg 2 alusel hüvitisena 26 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PaS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 31, § 35, PuhkuseS § 23, TLS §82 lg 2, § 119 lg hageja palub välja mõista OÜ-lt X H. L. kasuks: 2008.a. detsembrikuu ületunnitöö tasu summas 832,80 krooni; 2009.a. jaanuarikuu ületunnitöö tasu summas 696,42; 2008.a. detsembrikuu tasu riigipühal töötatud aja eest summas 487,50 krooni; 2009.a. jaanuarikuu tasu riigipühal töötatud aja eest summas 735,11; 2008.a. detsembrikuu saamata jäänud töötasu summas 8659 krooni; 2009.a. jaanuarikuu saamata jäänud töötasu summas 2471,43 krooni; viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest summas 1224,72 krooni; puhkusetasu summas 8061,33 krooni; ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 13 000 krooni; töölepingu lõpetamise hüvitis summas 26 000 krooni; kohustada OÜ-d X tegema H. L. töölepingusse ja tööraamatusse kanne töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel; menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidetes saamata jäänud töötasu ja lisatasu nõudes esitatu kohaselt leppisid pooled vastavalt 01.03.2008 sõlmitud töölepingule hageja palgamääraks 4 350 krooni kuus. Tööotsimiskuulutuses, milles on viidatud töötasule summas 12 000 kuni 14 000 krooni, eeldas kostja töötajalt teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad töötajal teostada hotelli tehnosüsteemide järelevalvet ja perioodilist hooldust, kontrollida jäätmekäitlust, hooldada ja korras hoida ehitiste tarindeid ja tehnosüsteeme, välisvooderdust ja siseruume, kanalisatsiooni, kütte-, vee- ja ventilatsioonisüsteeme, pääste- ja turvasüsteeme ning hoone ümbrust vastavalt hooldusjuhendile ning teostada lihtsamaid remonditöid. Hagejal puudusid oskused ja teadmised enamiku loetletud tööde teostamiseks, mistõttu lepiti kokku palgamääraks 4350 krooni kuus. Hagejale on 15.01.2008.a. arstliku ekspertiisi otsusega määratud 60 % töövõime kaotus, saab töövõimetuspensioni ning vaatamata sellele taotleb palgalisa tööde eest, mida ta reaalselt ei teinud ja polnud võimeline tegema. määratud on kostja arvamusel, et hageja oli huvitatud osaühingu osa omandamisest, kuid soovis vältida ettevõtlusega kaasnevaid riske. Vastuväidetes hageja nõue saamata jäänud töötasu, viivise, lõpparve, lisatasu, lõpparve ning lõpparve kinnipidamise eest hüvitise, töölepingu lõpetamise eest hüvitise ja töölepingusse kande tegemise nõudes palub kostja kohaldada aegumist. H. L. oli OÜ-s X tööl ajavahemikus 01.03.2008-22.01.2009. Hagi saamata jäänud töötasu, viivise, lõpparve, lisatasu, lõpparve ning lõpparve kinnipidamise eest hüvitise, töölepingu lõpetamise eest hüvitise ja töölepingusse kande tegemise nõudes. Vastavalt ITLS § 61-le 1 on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks 4 kuud. Hagi on esitatud 15.06.2009 seega enam kui 4 kuud hiljem.

Kohtuistung Hageja jääb oma nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja lisab järgmist : 1 ) Kostja on väitnud, et tööotsimiskuulutuses, milles on viidatud töötasule summas 12 000 kuni 14 000 krooni, eeldas kostja töötajalt teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad töötajal teostada hotelli tehnosüsteemide järelevalvet ja perioodilist hooldust, kontrollida jäätmekäitlust, hooldada ja korras hoida ehitiste tarindeid ja tehnosüsteeme, välisvooderdust ja siseruume, kanalisatsiooni, kütte-, vee- ja ventilatsioonisüsteeme, pääste- ja turvasüsteeme ning hoone ümbrust vastavalt hooldusjuhendile ning teostada lihtsamaid remonditöid. Kostja väitel puudusid hagejal oskused ja teadmised enamiku loetletud tööde teostamiseks, mistõttu lepiti kokku palgamääraks 4350 krooni kuus. Hageja taolise väitega ei nõustu, sest kogu töölepingu kehtivuse jooksul ei ole kostjal olnud pretensioone hageja tööoskuste osas. Samuti ei saa käesoleval juhul üle ega ümber asjaolust, et sularahas on kostja hagejale siiski igakuiselt kokku 13 000 krooni maksnud. Juhul, kui hageja töötasu tegelikuks suuruseks oleks olnud üksnes 4350 krooni kuus, siis ei oleks hageja seda tööd suure tõenäosusega vastu võtnud, sest majanduslikult ei oleks see ennast ära tasunud, arvestades sealjuures eelkõige vahemaad hageja elu- ja töökoha vahel. Kostja on öelnud, et hageja väite kohaselt on ta teostanud ületunde, kuid kostja pole seda temalt nõudnud. Taolise väitega on kostja sisuliselt tunnistanud, et hageja on kostja juures ületunde teinud, mistõttu kuuluvad need vastavalt seaduses sätestatule ka tasustamisele. Asjaolu, et hagejale on määratud seoses 60 %-lise töövõimetusega vastav pension, ei tähenda seda, et hageja ei oleks saanud kostja juures tööülesandeid täita. Küsimus on antud juhul tööülesannete mahus ja intensiivsuses ning selles, kas hageja oli suuteline täitma kostja poolt seatud tööülesandeid arvestades töövõimetuse osalist kaotust. Kostja on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks viivise, puhkusetasu ja hüvitise nõuded lõpparve kinnipidamise ja töölepingu lõpetamise eest. Kostja on jätnud põhjendamata, millele tugineb tema aegumise kohaldamise taotlus s.t. millistest asjaoludest tulenevalt on kostja seisukohal, et viidatud nõuete osas tuleks kohaldada aegumist. Kostja on öelnud, et hageja väite kohaselt on ta teostanud ületunde, kuid kostja pole seda temalt nõudnud. Taolise väitega on kostja sisuliselt tunnistanud, et hageja on kostja juures ületunde teinud, mistõttu kuuluvad need vastavalt seaduses sätestatule ka tasustamisele. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja esitatud haginõude juurde ning palub hagi rahuldada. Kostja vaidleb kohtuistungil põhjendustel.

hagile vastu kirjalikes vastuväidetes esitatud

Kohtu otsuse põhjendused ja lõppjäreldus Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta osaliselt rahuldada. Osa nõuetest tuleb jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata.

Palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Palgatingimustena käsitatakse ka palga arvutamise viisi ning maksmise korda. Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus. Palgaseaduse § 10 kohaselt töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust. Palgaseaduse § 14 lg 1 ja 2 sätestab ületunnitöö tasustamise Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 /kuni 31.06.2009.a. redaktsioonis/ sätestab nõude esitamise tähtaja - Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud ning selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.

kohta märgitud üksnes „Tööleping lõpetatud“ ilma viiteta töölepingu lõpetamise alusele, taotleb H. L. täpse töölepingu lõpetamise kande tegemist nii töölepingusse kui ka tööraamatusse. Lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga nõue TLS § 74 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Tööandja on 10.veebruaril 2009.a. kandnud üle lõpparve üksnes osaliselt. Kandmata on jäetud TLS § 82 alusel töölepingu lõpetamisega kaasnev kahe kuu keskmise palga hüvitis summas 26 000 krooni, detsembri 2008.a. töötasu summas 8650 krooni, jaanuari 2009.a. töötasu summas 2471,43 krooni, detsembri 2008.a. ja jaanuari 2009.a. ületunnitöö tasu kokku summas 1529,22 krooni, lisatasu riigipühal töötamise eest kokku 1222,61 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise eest summas 1224,72 krooni ja puhkusekompensatsioon summas 8061,33 krooni. TLS § 119 lg 2 kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna kostja on lõpparve väljamaksmisega viivitanud üle ühe kuu, kuulub TLS § 119 lg 2 alusel maksmisele ühe kuus keskmise palga suurune hüvitis summas 13 000 krooni. Hüvitis TLS § 82 alusel TLS § 82 lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel § 82 lg 1 alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Seega kohustub kostja tasuma hagejale TLS § 82 lg 2 alusel hüvitisena 26 000 krooni. Kostja on põhjendatult nõudnud aegumise kohaldamist. Kõik otsuse punktis 8 nõuded on aegunud. 22.01.2009 on H. L. palunud ent töölt vabastada TLS § 82 alusel seoses tööandja poolt töölepingu ja seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmisega (tl 19). 12.01.2009-22.01.2009 oli töökatkestus, hageja oli töövõimetu (tl18). Hagejaga lõpetati tööleping 23.01.2009. Hagiavaldusega saamata jäänud töötasu, viivise, lõpparve, lisatasu, lõpparve ning lõpparve kinnipidamise eest hüvitise, töölepingu lõpetamise eest hüvitise ja töölepingusse kande tegemise nõudes /hagi hind 62 168,31 krooni/ pöördus hageja kohtusse (tl.28) 12.06.2009; tähtkiri Eesti Post, Võru; Valka jõudis tähtkiri 13.06.2009 ning hagiavaldus registreeriti kohtu kantseleis15.06.2009.a. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 1 /kuni 31.06.2009.a. redaktsioonis/ sätestab nõude esitamise tähtaja Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Hageja ei ole nimetatud tähtaja jooksul nõuet rikutud õiguste kaitseks esitanud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. 22.01.2009 on H. L. palunud ent töölt vabastada TLS § 82 alusel seoses tööandja poolt töölepingu ja seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmisega (tl 19). 12.01.2009-22.01.2009 oli töökatkestus, hageja oli töövõimetu (tl18). Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded, mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse tagamise huvides taanduma. Võlgnik ei pea seisma silmitsi nõuetega, mille pikaajalise

mitteesitamise tagajärjel on tema tõendamisvõimalused kahanenud ja mille regressivõimalused on aja jooksul tõenäoliselt samuti halvenenud. Võlgniku huvide teatav eelistamine võlausaldaja huvidele on sellises olukorras õigustatud põhjusel, et võlausaldaja on nõude maksmapanekuga ise ülemäära viivitanud. Aegumise mõiste on sätestatud TsÜS § 142 lõikes 1 ja selle kohaselt aegub nõue ehk õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegunud nõude näol on tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 2 p 4 mõttes – võlgnik võib sellise kohustuse täita ja võlausaldaja võib selle täitmist nõuda, kuid täitmisnõuet maksma panna võimalik ei ole. Õiguslikku tähendust omavaid tähtaegu on erinevaid. Aegumistähtaeg on tähtaeg, mille möödumisel kaob võimalus nõuet maksma panna, kui võlgnik esitab aegumise vastuväite. Aegumistähtaja ennistamine ei ole võimalik, kuid samas võib aegumine teatud asjaolude esinemisel peatuda või katkeda. Seevastu õigustlõpetavad ehk preklusioonitähtajad kohalduvad nö automaatselt, neile ei ole kohustatud poolel vaja eraldi tugineda, nende järgimist kontrollib kohus. Õigustlõpetava tähtaja möödalaskmisel õigus lõpeb, kuid vastavat tähtaega on seaduses ettenähtud juhul võimalik ka ennistada. Aegumistähtajad on kohaldatavad vaid nõudeõiguste suhtes, õigustlõpetavate tähtaegade kasutusala on laiem - need võivad vastavalt asjaoludele kohalduda nii nõudeõigustele, kujundusõigustele kui ka menetlusõigustele (nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg). Nõuete aegumise üldine regulatsioon sisaldub TsÜS-is. Kui aga tegemist on nõudega, mille maksmapanekut kohtus taotletakse ja selle nõude maksmapanekuks on seaduses nähtud ette eritähtaeg, siis tekib praktikas tihti küsimus, kumba liiki tähtajaga on tegemist. Kui seadus sätestab sõnaselgelt, et tegemist on aegumistähtajaga, siis probleeme ei teki, kuid sageli sätestab norm lakooniliselt: "nõude võib kohtusse esitada 1 kuu/ 4 kuu/ 3 aasta/ jne jooksul". Sellisel juhul tuleb tähtaja olemus selgitada välja tõlgendamise abil. Tsiviilasjas nr 2-06-2025 vaidlesid pooled ITVS § 6 kohaldamise üle. Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise üldtähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, teise lõike kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ja kolmanda lõike kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Antud kaasuses oli küsimus selles, kas hüvitisele kasutamata jäänud puhkuse eest kui lõpparve osale saab kohaldada 3aastast aegumistähtaega. Maakohus kohaldas sellele nõudele kolmeaastast aegumistähtaega, Tallinna Ringkonnakohus leidis aga oma 2. juuni 2008. a. otsuses, et kasutamata jäänud puhkuse hüvitis ei ole seaduse mõtte kohaselt palga osa ja selle nõude aegumistähtaeg on seega ITVS § 6 lõike 1 kohaselt neli kuud. /vt ka Maakohtu 29. jaanuari 2008. a. otsus tsiviilasjas nr 2-06-2025/. Ühe näitena sellest, kuidas tähtaja õiguslik tähendus võib õiguse arenedes muutuda, võib tuua töölepingu lõpetamise vaidlustamise nõude. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 143 lg 2 sätestas, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. ITVS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Kuigi kehtiv seadus sõnaselgelt ei sätesta, et tegemist on

aegumistähtajaga, on tegemist kohtupraktikas kinnistunud seisukohaga (vt nt RKTKo 3-2-1-127-07, 3-2-1-102-08 jt).. Menetluskulud TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik Kohus tegi otsuse kostja kahjuks rahuldades hagi täies ulatuses. TsMS § 163 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagu osaliselt. Hagi rahuldatud osa moodustab kogu nõudest 1,72% (hageja nõue kokku 86 771,31 krooni, rahuldatud osa 1 466,93 krooni). Hageja on töövõimetuskaotus 60%, sissetulek praktiliselt puudub ning menetluskulude proportsionaalne jaotus menetlusosaliste vahel oleks äärmiselt ebaõiglane. Seega peab kohus antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud täies ulatuses poolte endi kanda.

Aivar Pellja kohtunik 13.08.2010.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.