Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Asjaolud V. S. esitas 02.08.2007 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista OÜ-lt S. välja saamata jäänud töötasu perioodil 01.08.2004-15.12.2005 446 292 krooni ning kohustada kostjat väljastama hagejale tööraamat. Hageja töötas kuni 01.08.2004 välisriikides projektide juhina erinevatel ehitusobjektidel. Hageja on ehitustööde meister ja tema töötasu kuni 01.08.2004 oli kuus keskmiselt 35 000–40 000 krooni. Alates 01.08.2004 lubas kostja juhatuse liige F. Ž. hageja tööle projektijuhina OÜ-s S.. Kirjalikku töölepingut poolte vahel kostja korduvatele lubadustele vaatamata ei sõlmitud. Hageja ja kostja juhatuse liige F. Ž. leppisid suusõnaliselt kokku, et hageja töötasu kostja juures töötades on sama suur kui see oli olnud välisriikides. Hageja andis ka 01.08.2004 kostja kätte enda tööraamatu. Kogu kostja juures töötamise aja jooksul hagejale töötasu ei makstud. Palga väljamaksmata jätmist hagejale olevat kostja põhjendanud sellega, et palk kantakse üle hageja elukaaslasele M. S., kes ühtlasi on F. Ž. tütar. Palgasummade ülekandmine kolmandale isikule oli kostja põhjenduste kohaselt vajalik, kuna hageja suhtuvat M. S. hinnangul kergemeelselt enda võlakohustuste täitmisesse ning M. S. soovivat organiseerida ise nimetatud kohuste täitmisega seonduvat ning ülejääva raha eest planeerida meelelahutust enda ja hageja jaoks. Hageja ei ole andnud kunagi kostjale nõusolekut väljamakstava palga ülekandmiseks kolmandatele isikutele ning on korduvalt nõudnud töötasu kandmist enda pangaarvele. 05.12.2005 hoiatas hageja kostjat, et soovib seoses palga mittemaksmisega lõpetada poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 15.12.2005. Alates 16.12.2005 ei tööta hageja kostja juures. Lähtudes TLS § 28 lg-st 2 tuleb hageja tegelik töölelubamine kostja poolt võrdsustada töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Lähtuda tuleb tingimustest, mida tegelikult kohaldati. Hageja palga ülekandmisega M. S. rikkus kostja TLS § 49 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. PalS § 31 lg-te 2 ja 3 kohaselt makstakse palk töötajale, välja arvatud juhul, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osundatud pangakontole. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja arvestuste kohaselt on tal jäänud ajavahemiku 01.08.2004-15.12.2005 eest saamata palk netosummas 446 292 krooni. Hageja lähtub seejuures brutopalgast 35 000 krooni kuus, millest on maha arvatud maksuvaba miinimum 1600 kooni, töötuskindlustusmaks (1%) 350 krooni ja tulumaks (23%) 7602 krooni. Väljamaksmisele kuulunuks seega igakuiselt 27 048 krooni ning 16,5 töötatud kalendrikuu eest tulnuks hagejale tasuda vastavalt 446 292 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Hageja ei ole OÜ-s S. kunagi töötanud. Hageja vastavasisulised väited on tõendamata. Hageja oli kostja juhatuse liikme ja osaniku F. Ž. tütre elukaaslane ning seetõttu olid tal usalduslikud suhted F. Ž. perekonnaga. Hageja on F. Ž.t kostja tegevusega seonduvalt ka aidanud, näiteks tööriistade laenutamisel, tööliste objektidele transportimisel jms. Samuti avaldas hageja soovi OÜ-s S. tööle asuda, kuid F. Ž. keeldus hagejat tööle võtmast, kuna viimasel puudus töökogemus ja usaldusväärsus. Kuivõrd hagejal püsiv töökoht puudus, toetas F. Ž. hagejat kui enda tütre M. S. elukaaslast materiaalselt. 2(6)

Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks ajavahemikus 01.08.2004-15.12.2005 saamata jäänud palka kogusummas 174 022,81 krooni ning kohustas kostjat väljastama hagejale tööraamatu. Menetluskulud 59% ulatuses jäid hageja kanda ning 41% ulatuses kostja kanda. Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas nende vahel oli tööõigussuhe TLS § 1 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt poolte vahel kirjalikus vormis töölepingut sõlmitud ei ole. Hageja on küll väitnud, et kirjalik tööleping sõlmiti, kuid see olevat allkirjastatud ühes eksemplaris, mis jäi tööandja (s.t kostja) kätte. Kohtu hinnangul puuduvad siiski tõendid, mis hageja nimetatud väidet kinnitaksid. Samas võib eeskätt tunnistajate K. P. ja J. K. ütluste põhjal lugeda tõendatuks, et hageja oli kostja juures tööle lubatud ning täitis OÜ-s S. reaalselt brigadiri (töödejuhataja) ülesandeid. Nii nähtub tunnistaja K. P. ütlustest, et teda võttis OÜ-sse S. tööle hageja ning et tunnistaja töötas kostja juures hageja otseses alluvuses. Ka tunnistaja J. K. on oma ütlustes kinnitanud, et hageja töötas XXXXXXXXX puhkemaja ehitusel koos teiste kostja ehitusbrigaadi kuuluvate töölistega, hiljem hageja töö iseloom muutus – ta tõi töölisi objektile ja viis tagasi, suhtles tellija esindajaga, s.h esitas allkirjastamiseks tööajaarvestuse tabelid. Hageja tegelikku töötamist kostja juures tõendavad kaudselt ka tööajaarvestuse tabelid, mille on OÜ S. nimel allkirjastanud hageja. Samuti kinnitavad tunnistajate ütluste kontekstis hageja väiteid kolmandate isikute poolt kostjale väljastatud arved, millel hageja on kajastatud kostja esindajana, ning kostja ärinime ja kontaktandmetega hageja visiitkaart. Hageja enda ühepoolselt koostatud arvestused tehtud tööde kohta ei oma kohtu hinnangul seevastu tõenduslikku jõudu. Nimetatud arvestuste põhjal ei ole võimalik objektiivselt tuvastada asjaolusid, millele hageja nõuded tuginevad. Tunnistaja A. Ž. ütlused selle kohta, nagu ei oleks hageja kostja juures kunagi töötanud, on teiste asjas olemasolevate tõendite kontekstis ilmselt ebausaldusväärsed ning tuleb jätta arvestamata. Lähtudes ülaltoodust oli hageja kostja poolt tegelikult tööle lubatud TLS § 28 lg 2 tähenduses ning täitis kostja juures reaalselt tööülesandeid. Tulenevalt osundatud TLS § 28 lg-st 2 tuleb kirjaliku töölepingu vormistamata jätmisel lugeda tööleping sõlmituks tingimustel, mida tegelikult kohaldati. TLS § 26 lg 1 p 3 järgi on kokkulepe töötasu kohta üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. PalS § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Asja lahendamise seisukohast on seega vajalik tuvastada, millises töötasu määras pooled hageja tööle lubamisel kokku leppisid. Hageja väidete kohaselt pidi tema brutopalgaks kostja juures töötades vastavalt poolte kokkuleppele olema 35 000 krooni kuus. Samas puuduvad asjas usaldusväärsed tõendid sellise palgakokkuleppe olemasolu kohta. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda töötasu kindlakstegemisel mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale vaidlusalusel perioodil 01.08.200415.12.2005 maksid. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt oli ehitajate kuu keskmiseks brutopalgaks 10 700 krooni. Nimetatud tõendid ei kinnita samas hageja väidet, et ehitustöölise keskmine palk oli vaidlusalusel ajaperioodil 16 000 - 17 000 krooni. Esiteks oli hageja töösuhe kostjaga 2006.a. alguseks lõppenud. Teiseks ei saa C. kodulehel internetis (aadress: XXX.XXXXXXXX.XX) avaldatud arvamused ehitustööliste palga suuruse kohta olla aluseks ehitustööliste keskmise brutopalga määratlemisel, kuna kõnealusest tõendist jääb arusaamatuks, millel sellised arvamused (hinnangud) põhinevad. 3(6)

Statistikaameti poolt internetis (aadressil http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA41&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUP ALK+P%D5HITEGEVUSALA+J%C4RGI+%28EMTAKI+2%2DKOHALINE+KOOD% 2C+KVARTALID%29&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/04Luhi ajastatistika/&lang=2) avalikult kättesaadavaks tehtud andmete kohaselt oli ehitussektoris töötajate keskmine brutokuupalk 2004.a. III kvartalis 9847 krooni ja 2004.a. IV kvartalis 10 399 krooni ning 2005.a. vastavalt I kvartalis 9374 krooni, II kvartalis 10 595 krooni, III kvartalis 10 957 krooni ning IV kvartalis 12 027 krooni. Kuivõrd tõendid poolte töötasukokkuleppe sisu kohta puuduvad, tuleb viimatinimetatud statistilised andmed hageja töötasu arvestamisel asjas aluseks võtta. Hageja kuu töötasu suuruseks 2004.a. augustis ja septembris saab seega lugeda 9847 krooni, oktoobris, novembris ja detsembris aga 10 399 krooni. Eeltoodust lähtudes on hagejal 2004.a. eest saamata töötasu 50 891 krooni. 2005.a. jaanuaris, veebruaris ja märtsis saab hageja töötasuks lugeda 9374 krooni, aprillis, mais ja juunis 10 595 krooni, juulis, augustis ja septembris 10 957 krooni ning oktoobris ja novembris 12 027 krooni. Kokku on hagejal perioodil 2005 jaanuarist novembrini kostjalt eeldatavalt saamata töötasu seega 116 832 krooni. 2005.a. detsembri saamata töötasu arvestamiseks on vajalik leida hageja keskmise päevapalga suurus, jagades brutokuupalga (12 027 krooni) kuu tööpäevade arvuga. 2005 detsembris oli 21 tööpäeva. Seega oli hageja arvestusliku brutopäevapalga suuruseks 572,71 krooni. Kuivõrd poolte tööleping lõppes 15.12.2005, töötas ta eeldatavalt kõnesolevas kalendrikuus 11 päeva. Saamata tasu suuruseks 11 töötatud päeva eest on eeltoodut arvestades 6299,81 krooni. Lähtudes ülaltoodust, tulnuks kostjal hagejale ajavahemiku 01.08.2004-15.12.2005 eest maksta kokku palka (brutosummas) 174 022,81 krooni. Kuivõrd kostja ei ole hagejale töötatud aja eest töötasu maksnud, tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TLS § 20 lg-le 2 on tööandja kohustatud pidama tööraamatut kõigi põhikohaga töötajate kohta ning TLS § 74 lg 2 kohaselt väljastama selle töötajale töölepingu lõpetamise päeval. Kuivõrd hageja ja kostja vahel oli töösuhe, kuulub seega rahuldamisele ka hageja nõue kohustada kostjat väljastama hagejale tööraamat. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning andnud hagiavalduse aluseks olnud asjaoludele ebaõige hinnangu. Kohus on oma otsuses jõudnud väärale seisukohale, lugedes õigussuhte TLS § 1 tähenduses hageja ja kostja vahel sõlmituks. Töölepinguseadusest tuleneb üheselt, et töölepingust saab kõnelda vaid juhul, kui on olemas töötaja ja tööandja vastastikune kokkulepe, kusjuures tööandja juhib ja kontrollib töötaja tegevust. Hageja pole tõendanud suulise ega ka kirjaliku kokkuleppe olemasolu. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et kirjalikus vormis töölepingut sõlmitud ei ole. Samas on kohus võtnud ennatliku seisukoha suulise lepingu olemasolu suhtes. Samuti on kohus jõudnud ebaõigele seisukohale, et kostja lubas hageja tööle TLS § 28 lg 2 tähenduses. Kostja poolt hageja tööle lubamine töölepinguseaduse tähenduses eeldaks kostjapoolset hageja tegevuse juhtimist ja kontrolli. Tegelikkuses OÜ S. juht F. Ž. ei 4(6)

teostanud hageja tegevuse üle kontrolli. TLS § 28 lg 2 kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd isikute vahel puudub töösuhe TLS § 1 mõttes. Puudub vaidlus selles, et hageja oli F. Ž. tütre elukaaslane ja nad elasid F. Ž. korteris asukohaga XXXXXXX XX-XX. Kuivõrd kõnealusel perioodil oli hageja töötu, siis toetas F. Ž. teda materiaalselt ning samuti abistas hageja F. Ž. poega A. Ž. tööülesannete täitmisel. Hageja on 28.01.2009 istungil antud ütlustes ka ise kinnitanud, et täitis samu ülesandeid, mis A. Ž.. A. Ž.le antud ülesandeid nad jagasid, kuivõrd A. Ž. töökoormus oli suur, samas hageja oli töötu, kes aja sisustamiseks oli nõus A. Ž.d kui oma pereliiget aitama. Kohaldamisele ei kuulu ka TLS § 29, kuivõrd kostja pole kunagi andnud otsest luba tööle asumiseks. Vastupidi, kostja pole olnud huvitatud hageja tööle võtmisest, kuivõrd isikul puudus eriharidus, eelnev vastava töö kogemus ning ta oli ebausaldusväärne. Samas, kuivõrd oli tegu oma pere inimesega, ei tundunud see ka imelik, kui lubad tal erinevate ülesannete täitmisel A. Ž.d abistada. Kohtu tuginemine TLS §-le 6 lg 1 p 3 ja PalS § 10 lg-le l on alusetu, kuivõrd töölepingut poolte vahel sõlmitud ei olnud ning kostja ei olnud ka andnud omapoolset luba tööleasumiseks, rääkimata omapoolsetest juhtnööridest või kontrolli teostamisest. Kuivõrd tegemist oli peresisese abistamisega, ei ole alust nõuda ka töötasu. Töötasu nõue ei kuulu juba seetõttu rahuldamisele, et hageja pole kordagi täpselt määratlenud enda tehtavat tööd, rääkimata ameti- või kutsenimetusest. Tunnistaja J. K. ütlustest tuleneb, et P. puhkemaja ehitusel oli hageja töötanud nii ehitustöölise kui ka isikuna, kes tõi mehi tööle ja viis tagasi. Kohus pole piisavat tähelepanu pööranud TLS §-le 26 lg 1 p 1, mille kohaselt töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on kokkulepe tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta. Töölepingu olemasolu välistab juba kokkuleppe peamise tingimuse - töö iseloomu - puudumine. Kuivõrd puudus tööleping, pole alust nõuda ka töötasu. Kohus on andnud meelevaldse tõlgenduse tunnistaja J. K. ütlustele, lugedes tõendatuks, et hageja on kostja juures tööle lubatud ning täitis OÜ-s S. reaalselt brigadiri (töödejuhataja) ülesandeid. Tunnistaja J. K. on oma ütlustes just rõhutanud, et hageja täitis XXXXXXXXX objektil erinevaid ülesandeid, olles nii tööline kui ka isik, kes transportis mehi ehitusele. Ka ei osanud ta öelda, miks tööajaarvestuse tabelis ei kajastu hageja nimi. Nendest ütlustest tuleneb, et hagejal puudus töö tegemiseks igasugune leping, ta aitas teha vaid töid, kus oli abi vaja. Samuti tuleneb J. K. ütlustest, et tema oli XXXXXXXXX objektil brigadir, mitte hageja, nagu ekslikult märgib kohus. Kohus on omavolilise ja laiendava tõlgenduse andnud ka erinevatele dokumentaalsetele tõenditele: tööajaarvestuse tabelid; kolmandate isikute poolt kostjale väljastatud arved, millel hageja on kajastatud kostja esindajana; ning kostja ärinime ja kontaktandmetega hageja visiitkaart. Hageja nimi firma visiitkaardil või allkiri tööajaarvestuse tabelil või arvel ei tõenda töösuhte olemasolu. Hageja aitas A. Ž.d erinevate ülesannete täitmisel. Kuivõrd A. Ž.l oli palju tööd, siis tekkis vajadus, et hageja läheks mõningaid arveid või tööajaarvestuse tabeleid tema asemel allkirjastama. Visiitkaardi tegemist taotles hageja ja ka tellis selle omal algatusel, et tal oleks võimalik A. Ž.d aidata. Firmaga mitteseotud isikuna ei oleks tal olnud volitust allkirjastada arveid või aidata A. Ž.d XXXXXXXXX objektil.

5(6)

Kohtu väide, nagu oleks tunnistaja A. Ž. ütlused ebausaldusväärsed, on ebaobjektiivne. Kohus pole A. Ž. ütlustele andnud hinnangut, mis alusel loeb kohus A. Ž. ütlused ebausaldusväärseks, vaid on ainult konstateerinud, et ei pea usaldusväärseks tema ütlusi osas, mis puudutab hageja töötamist kostja juures. Samas on tunnistaja andnud ütlusi, et tema isa F. Ž. ei maksnud temale palka umbes 3-4 aastat enne töölevormistamist, mis omakorda tõendab, et hagejal ja kostjal puudus töösuhe ning tegemist oli peresuhetega. Kohtuotsusega kohustati väljastama hagejale V. S. tööraamat. Seda kohustust pole võimalik täita, kuna V. S. tööraamat pole kostja valduses. Pealegi pole hageja tõendanud, et temal tööraamat üldse oli. Hageja väited tööraamatu kostjale andmise osas on paljasõnalised ja tõendamata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus kohustas kostjat andma välja hageja tööraamatu, ja selles osas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks kostjale andnud oma tööraamatu, ja kostja seda eitab. Selletõttu tuleb hagi selles osas jätta uue otsusega rahuldamata. Saamata palga väljamõistmise osas vastab maakohtu otsus sellel ajal kehtinud TLS §-de 1, 28 ja 29 sätetele ning saamata töötasu suuruse määramise osas Riigikohtu 11.01.2006 otsuses nr. 3-2-1-124-05 antud selgitustele. Maakohus on töölepingulise suhte tuvastamisel hinnanud tõendeid ja asjaolusid ning oma järeldusi põhistanud vastavuses TsMS § 442 lg.8 sätetega. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses haginõuete rahuldamisega üksnes osaliselt ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab kolleegiuim menetlusosaliste menetluskulud nii esimese kui ka teise astme kohtutes kummagi poole enda kanda.

Tiit Kollom

Kaire Pikamäe

Sten Lind

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.