TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

rasket puuet. Ta on olnud psühhiaatri ravil alates 1991.a. Tema diagnoos on paranoidne skisofreenia. I G on olnud korduvalt ravil SA Narva haigla psühhiaatria osakonnas. Haiguskriitika puudub. Viru Maakohtu 27.02.2009.a. määrusega kohtuasjas nr 2-08-84802 seati I G üle eestkoste ja tema eestkostjaks määrati tema isa V G I G on lahutatud, elab üksinda ühetoalises korteris aadressil XXX. Tema eestkostja V G elab alaliselt Lääne-Virumaal ja ei saa tagada oma eestkostetavale igapäevast hooldust, järelevalvet ja ohutust. I G ema T A elab ja töötab alaliselt Norras. Alates 05.04.2010.a. viibib I G ööpäevaringsel erihooldusteenusel AS-i Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodus, aga teenuse osutaja on arvamusel, et klient ei sobi Sillamäe hoolekodus elamiseks. Teenusel viibides on I G käitumine ettearvamatu, põhjendamatu ja ohtlik nii kaasklientidele kui ka personalile. Elumaja, kus I G elab, korteriomanike loodud korteriühistu Narva Sõbralik, esitas Narva linnale 23.03.2010.a. taotluse I G vajaliku hoolduse korraldamiseks, kuna I G kujundab endast ohtu endale ja teisele elumaja elanikele. 22.03.2010.a. eestkostja V G pöördus Narva linna poole ja teatas, et eestkostetav on agressiivne, haiguskriitika puudub, ta ei tunnista ravivajadust ja vajab kinnisesse asutusse paigutamist. Avaldaja leiab, et I G on ohtlik endale ja teistele, temal on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Narva linn palub paigutada I G ilma tema nõusolekuta erihoolekandeasutusse ööpäevaringseks hooldamiseks. Puudutatud isikute ja nende esindajate seisukohad Puudutatud isik I G avaldas ärakuulamisel kohtule, et ta ei ole nõus erihooldekodusse paigutamisega, ei ole nõus kinnisesse asutusse paigutamisega, soovib elada kodus ja tegeleda maalimisega. I G eestkostja V G avaldas kohtule ärakuulamisel, et I G jaoks oleks parem olla hoolekandeasutuses, kus on võimalik teostada tema üle kontrolli. Kohtu poolt ärakuulatud avaldaja esindaja arvab, et I G tuleb paigutada kinnisesse asutusse, sest Sillamäe Hooldekodus viibides I G ei allu hooldekodu reeglitele, lahkub sealt omavoliliselt, oma käitumisega seab I G ohtu nii ennast kui teisi juuresviibivaid isikuid. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus I G hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Rehabilitatsioonimeeskonna liikme Tatjana Patsanovskaja hinnang psüühilise erivajadusega püsivalt töövõimetu täisealise isiku rehabilitatsioonitsükli tulemuste järeldab, et I G sugulased ei saa tagada I G vastavat hooldust ja ohutust ja tuleb uurida võimalust osutada I G ööpäevaringset erihooldusteenust. I G on Viru Maakohtu määrusega nr 2-08-84802 27. veebruarist 2009.a. seatud eestkostjaks tema isa V G, kes kinnitas kohtule, et ta on nõus, et I G elaks tema juures, kuid I keeldub olemast temaga ja isa juurde saabudes lahkub sealt koheselt. Eestkostja on arvamusel, et I G oma käitumisega seab ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja kui ta tuleks paigutatud erihooldusteenusele, sest Sillamäe Hooldekodus kus ta viibib, ei saa ta enam olla. Eestkostja arvab, et režiim aitaks I G endaga enam-vähem toime tulla. AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodu, kus I G käesoleval ajal viibib, on teatanud, et I G ei sobi nende hooldekodus elamiseks. Hooldekodusse saabumise päeval lahkus I G sealt omavoliliselt, tagasi tulles ja hoolekodus viibimise ajal on ta konfliktne teiste klientidega, hüperaktiivne, püsimatu, kergesti ärrituv, pealetükkiv ja terroriseeriv. Kui kliendid keelduvad Igorile näiteks suitsu andmast, siis ta muutub füüsiliselt agressiivseks lüües teisi rusikate ja jalgadega. Ta ei allu hooldekodu režiimile, ignoreerib personali korraldusi ja reegleid.

Käesolevas tsiviilasjas läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiis akti nr 12 25. mai 2010 kohaselt on I G AS Narva Haigla psühhiaatri juures arvel 1991.a. diagnoosiga paranoidne skisofreenia. Alates oktoobrist 1995.a. on I G vormistatud psühhiaatria VEK-i otsusega II invaliidsuse grupp 2001. aastani. 2001.a. oli talle määratud 80 % töövõimetust ja raske puue. Ta on korduvalt Narvas statsionaarsel ravil viibinud ja Viljandis sundravil ja ta on tunnistatud süüdimatuks 2002.a. Diagnoosiks on paranoidne skisofreenia, afektiivne paranoidne sündroom, defekt tunde-tahteelus. Alates 2008-2010.a. on 80 % töövõimetu. Ekspert tuleb järeldusele, et I G kannatab kroonilise vaimuhaiguse all, paranoidse skisofreenia tunde-tahteelus defektiga vormis. Sellele viitavad luulumõtted, mõttekäigu häired, defekt tunde-tahteelus, haiguskriitika puudumine. Psüühilise seisundi tõttu I G ei ole suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Ta vajab eestkostet ning kontrolli ravimite kasutamisel, olemprobleemide lahendamisel, rahaasjade korraldamisel, tehingute s.h pisitehingute tegemisel. Uuritav vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, sest ravita tekib tal seisundi ägenemine, kuid ta ei saa adekvaatselt sellest aru ja kasutab ravimeid ebakorrapäraselt. Seega oleks vajalik I G paigutada ööpäevaringsele erihoolekandeasutusse. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 lg 4 kohaselt otsustab isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. SHS § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku hoolekandeasutuses nõusolekuta hooldamise tähtaega kuni ühe aasta kaupa. Vastavalt TsMS § 5391 lg 1 kohaldatakse kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisele vastavalt asutusse paigutamise kohta sätestatud. Kohus on tuvastanud, et I G põeb vaimuhaigust paranoidse skisofreenia tunde-tahteelus defektiga vormis. Tema vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Kohus on tuvastanud, et I G vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, sest ilma ravita tema seisund ägeneb, kuid ta ise ei saa sellest adekvaatselt aru ja kasutab ravimeid ebakorrapäraselt. Varem on ta olnud vägivaldne ja vägivaldsus võib jälle avalduda. I G suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbi viinud ekspert on seisukohal, et I G vajab paigutamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega kinnisesse erihooldekodusse, kus on tagatud jätkuv ravi, kontroll tema käitumise üle. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et I G on vajalik tema hoidmine kontrollitud keskkonnas, sest ta ise ei tunnista ravi vajalikkust ja korrapärasust, tema käitumine on ettearvamatu ja ta ei allu tavalise hoolekandeasutuse režiimile ja reeglitele. Asjas tuvastatud asjaolude tõttu ei ole kohtu arvates võimalik I G suhtes kasutada muud abinõud, kui tema paigutamist ilma tema nõusolekuta ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses erihooldusteenusele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest. TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.