Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
09.juulil 2010.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasi
AS-i C kaebus Tallinna kohtutäitur HK30.11.2009.a. otsusele täiteasjas nr. 035/2008/2835.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AS C (registrikood XXX, asukoht XXX); Avaldaja seaduslikud esindajad A R ja A T ; Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur HK(XXX); Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskus kaudu
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
5 000 krooni
2-10-4764
Resolutsioon
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.Tallinna kohtutäitur HK(edaspidi kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr. 035/2008/2835, milles sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu (edaspidi sissenõudja) on esitanud 15.12.2008.a. täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Avaldaja esitas 12.11.2009.a. kaebuse, millise kohtutäitur jättis 30.11.2009.a. otsusega osaliselt rahuldamata. Avaldaja nõue ja põhjendused
2.Avalduse kohaselt sai avaldaja teada telefoni teel kõrvalise isiku käest, et 02.11.2009.a. toimub mööbli enampakkumine sissenõudja nõude rahuldamise eesmärgil. 02.11.2009.a. enampakkumisel on avaldajale kuuluva hotelli mööbel müüdud, millega on sissenõudja nõue täidetud. 02.11.2009.a. enampakkumisel on samuti kogu hotell „ÜR“ müüdud ca 9 miljoni eesti krooni eest sissenõudjaks mitteoleva Krediidipanga 30.10.2009.a. avalduse alusel.
Avaldaja on seisukohal, et kuna Krediidipank ei ole sissenõudja, siis tuleb tunnistada enampakkumine mittetoimunuks. Hotelli ostuhinna allahindamine on ebaseaduslikult ja põhjendamatult tehtud. Avaldaja palub täitemenetluse lõpetada, sest sissenõudja nõue on täidetud. Samuti taotleb avaldaja kohustada kohtutäiturit esitama avaldus kinnistusosakonnale kannete muutmiseks. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
3.Sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu ei ole esitanud kohtule seisukohta AS-i C kaebuse osas. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
4.Kohtutäitur palub avalduse jätta rahuldamata. Kohtutäiturile esitatud kohtumäärusest nähtub, et AS C esitas kohtule kaebuse 01.02.2010.a., seega on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud, kuivõrd võlgnik on otsuse kätte saanud 14.01.2010.a. Kui kohus siiski leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, jääb kohtutäitur oma 30.11.2009.a. otsuses toodu juurde. Kohtutäituri 30.11.2009.a. otsusest ei tulene ega ole ka otsustatud kinnistusraamatu kande muutmise küsimust. Eesti Vabariigi nõue on täies ulatuses rahuldamata. Vallasvara müügist enampakkumise tulemina laekunud summade osas on pandipidaja esitanud avalduse oma nõude eelisjärjekorras rahuldamiseks TMS § 108 lg 1 alusel. Võlgniku väide, et kohtutäituri 30.11.2009.a. otsus takistas teda esitama hagi TMS § 223 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on asjakohatu ja arusaamatu. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 035/2008/2835 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäituri 30.11.2009.a. otsusele täiteasjas nr. 035/2008/2835 (t/l 3-4). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur osaliselt rahuldamata avaldaja 12.11.2009.a. kaebuse (t/l 6-7).
7.Kuivõrd kohtutäitur on oma vastuses kaebusele leidnud, et AS-i C poolt esitatud kaebusega ei ole järgitud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega, kontrollib kohus esmalt nimetatud asjaolu. Avalduses on avaldaja märkinud, et on saanud kohtutäituri 30.11.2009.a. otsuse kätte 22.01.2010.a. ning kaebus kohtutäituri otsusele on kohtule esitatud 01.02.2010.a. Kohtutäitur leiab, et 30.11.2009.a. otsuse on avaldaja vastavalt TsMS § 326 lg 1 kätte saanud 14.01.2010.a. Otsus on saadetud tähtväljastusteatega võlgniku seadusliku esindaja aadressile ning tagastatud Eesti Posti poolt seoses „hoiutähtaja möödumisega“. Seejärel on teade edastatud kohtutäituri kulleriga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Täitetoimikust nähtub, et kuller on käinud 06.01.2010.a. ja jätnud teatise. Kuller on helistanud 11.01.2010.a., 12.01.2010.a., 13.01.2010.a. ning postitanud 30.11.2009.a. otsuse 14.01.2010.a. (täitetoimik lk 402). Vastavalt TsMS § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine TsMS § 326 lg 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu-ja äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Antud juhul ei nähtu kulleri
väljastusteatest, et ta oleks proovinud menetlusdokumenti kätte anda eelpool viidatud muule isikule. Kuivõrd kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja oleks saanud 30.11.2009.a. otsuse kätte varem kui 22.01.2010.a., leiab kohus, et avaldaja on kaebuse kohtutäituri otsusele esitanud tähtaegselt. Seega on AS C saanud 30.11.2009.a. otsuse kätte 22.01.2010.a. ning 10- päevane tähtaeg hakkas kulgema alates 23.01.2010.a. ning seega on kaebus kohtutäituri otsusele esitatud tähtaegselt, s.o 01.02.2010.a.
8.Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 12.11.2009.a. kaebusest (t/l 6-7).
9.AS-i C poolt 12.11.2009.a. esitatud kaebuses leiab avaldaja, et: 1) Krediidipanga nõue on esmakordselt täitemenetluses esitatud 30.10.2009.a. ning kohtutäitur ei ole andnud võlgnikule seaduses ettenähtud vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohtutäitur ei ole teinud nimetatud nõude osas otsust täitemenetlusse võtmise kohta; 2) 02.11.2009.a. enampakkumine ei ole avalikult avaldatud; 3) võlgnik sai kohtutäituri enampakkumisest teada kõrvalistelt isikutelt; 4) kohtutäitur teatas enampakkumisel, et on vaja maksta 10% ja tagantjärele seda vormistada; 5) kohtutäituri otsused on kohtus vaidlustatud ning esitatud laenulepingu tuvastushagi.
10.30.10.2009.a. on AS Eesti Krediidipank esitanud kohtutäiturile avalduse nõude rahuldamiseks tulemist (täitetoimik lk 339-340). TMS § 108 lg 1 kohaselt pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Avaldusele tuleb lisada õigust tõendavad dokumendid. Käesoleval juhul ei ole AS Eesti Krediidipank täiteasjas sissenõudjaks, vaid on palunud kommertspandiesemeks oleva vallasvara sundvõõrandamisel rahuldada vara müügist saadud raha arvel eelisjärjekorras AS-i Eesti Krediidipank kui pandipidaja nõue AS-i C vastu kooskõlas TMS § 108 lg 1. 14.04.2009.a. otsusega (täitetoimik lk 59-60) on kohtutäitur lubanud AS-il Eesti Krediidipank, IK’ul ja OK’l osaleda täitemenetluses nr. 035/2008/2835. TMS § 108 lg 6 kohaselt kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast. Käesoleval juhul ei nähtu täitetoimikust, et võlgnik, s.o AS C oleks vaielnud vastu AS-i Eesti Krediidipank poolt esitatud avaldusele. Avaldaja on kohtutäituri 14.04.2009.a. otsuse saanud kätte 04.05.2009.a. (täitetoimik lk 77) ning avaldaja ei ole täitetoimiku andmete kohaselt nimetatud otsust vaidlustanud.
11.Järgmisena kontrollib kohus avaldaja väidet, et 02.11.2009.a. enampakkumise teadet ei ole avalikult avaldatud. TMS § 153 lg 2 kohaselt enampakkumise ja kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 15 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Kohtule esitatud täitetoimikust nähtub, et kohtutäitur on avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.09.2009.a. enampakkumisteate (täitetoimik lk 312), mille kohaselt müüakse AS-ile C kuuluv kinnistu registriosa numbriga 8643302. Samuti on teates märgitud, et enampakkumine toimub 02.11.2009.a. kell 13:00 kohtutäitur HK büroos. Seega on avaldaja väide, et kohtutäitur ei ole väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldanud enampakkumisteadet, ainetu.
12.Avaldaja on kohtutäiturile esitatud kaebuses väitnud, et sai 02.11.2009.a. enampakkumisest teada kolmandatelt isikutelt. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Täitetoimikust nähtub, et avaldaja seaduslik esindaja AT on saanud enampakkumisteate koos muude dokumentidega kätte isiklikult allkirja vastu 20.09.2009.a. (täitetoimik lk 313). Seega on kohtutäitur teavitanud avaldajat enampakkumisest ning tõendamist ei ole leidnud avaldaja väide, et AS C sai enampakkumisest teada kolmandatelt isikutelt.
13.Avaldaja on oma kaebuses märkinud, et kohtutäitur on enampakkumisel teavitanud, et vaja on maksta 10%. TMS § 83 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur kinnisasja enampakkumise korral määrata enampakkumisel osalejatele tagatisraha suuruses kuni kümme protsenti alghinnast. Tagatisraha määramise korral peab enampakkumisel osaleda sooviv isik selle tasuma. AS-i M poolt on 30.10.2009.a. kohtutäituri ametikontole tasutud AS-i C vallasvara enampakkumise tagatisraha summas 29 820 krooni ja AS-i C kinnistu enampakkumise tagatisraha summas 870 000 krooni (täitetoimik lk 342 järgnevad). TMS-ist tuleneb, et enampakkumisel osalemiseks on vaja tasuda tagatisraha enne enampakkumise toimumist või enampakkumise päeval. AS M on tasunud enampakkumisel osalemiseks tagatisraha 30.10.2009.a. Seega on avaldaja väide nagu kohtutäitur oleks nõudnud enampakkumise päeval AS-ilt M tagatisraha põhjendamata.
14.Avaldaja leiab, et kohtutäitur oleks pidanud peatama täiteasja menetluse, kuivõrd kohtusse on esitatud laenulepingu tuvastushagi. TMS §- is 46 on sätestatud juhud, mil kohtutäitur peatab täitemenetluse. Avaldaja ei ole kohtutäiturile esitanud ühtegi sellist alust, mis annaks võimaluse täitemenetluse peatamiseks. Asjaolu, et kohtule on esitatud laenulepingu tuvastushagi, ei ole aluseks täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetlust ei ole peatatud ka hagi tagamise korras. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagi tagamise korras on peatatud AS-i C vallasvara 02.11.2009.a. sundenampakkumisel müügist saadud tulemi arvelt väljamaksete tegemine (täitetoimik lk 397-398).
15.Avaldaja on palunud kuulutada enampakkumine mittetoimunuks. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kui avaldaja leiab, et enampakkumise käigus on müüdud vara isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või kui rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi, tuleb esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Sellest tulenevalt on täiesti põhjendamata ka avaldaja nõue kohustada kohtutäiturit esitama avaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks.
16.Ka on asjakohatud avaldaja väited selle kohta, et ostuhinna allahindamine on ebaseaduslik ja põhjendamatu, kuivõrd TMS § 100 lg 5 kohaselt kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras, kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Kohtutäitur on eelnevalt küsinud sissenõudjalt ja võlgnikult seisukohta (täitetoimik lk 303, 304). Kohtutäitur on vara alla hinnanud 20%. Seega on kohtutäitur vara alla hinnanud kooskõlas TMS § 100 lg 5.
17.TMS § 48 sätestab täitemenetluse lõpetamise alused. TMS § 48 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga nagu tuleks täiteasja menetlus lõpetada, kuna nõue on täielikult rahuldatud. Kohtutäituri seisukoha kohaselt on pandipidaja esitanud avalduse nõude eelisjärjekorras rahuldamiseks, millisele võlgnik vaidles vastu. Sellest tulenevalt on kohtule esitatud hagi nõude tunnustamiseks tsiviilasi nr. 2-0961133 ning täiturile on esitatud hagi tagamise määrus, millega peatati müügist saadud tulemist väljamaksete tegemine (täitetoimik lk 397-398). Seega puuduvad käesoleval juhul alused täitemenetluse lõpetamiseks.
18.Arvestades eeltoodut ning käesoleva tsiviilasja materjale, leiab kohus, et AS-i C kaebus Tallinna kohtutäitur HK 30.11.2009.a. otsusele täiteasjas nr. 035/2008/2835, tuleb jätta rahuldamata.
19.Kohus leiab, et avaldaja poolt 12.04.2010.a. kohtule esitatud avalduse täpsustuses märgitud uus puudutatud isik AS M , tuleb jätta tähelepanuta, kuna antud tsiviilasja menetluses on puudutatud isikuteks kohtutäitur, kelle otsust on vaidlustatud ning sissenõudja, kelleks käesolevas asjas on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja maksu- ja tollikeskus kaudu kooskõlas TMS § 5 lg 1.
20.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
21.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
22.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldaja esitas kohtusse kaebuse kohtutäituri otsusele, mis on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt, on tsiviilasja hinnaks 5 000 krooni.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.