Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Severi Kaubandus AS ja Eha Truu (edaspidi kostja) on sõlminud 1. Septembril 2007. a töölepingu nr 22, mille p 2.1 kohaselt asus kostja tööle saalitöötaja ametikohale. Tööülesannete täitmise koht oli kaupluses Soodus Market, asukohaga Ringtee 10, Tartu. 1. Juuni 2009. a töölepingu lisa kohaselt on alates nimetatud kuupäevast tööandja uus nimetus Severi Kauplus OÜ (hageja). Tööleping on üle võetud muutmata kujul.

laimavaid ja mitte töösse puutuvaid andmeid. Tööandjal on TLS § 15 lg 2 p 9 alusel õigus nõuda, et töötaja hoiduks tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Töögraafik oli koostatud vastavalt tööandja vajadustele ja seadusele (TLS § 43 lg 1, 2 ja § 44-47). Kostja on hagejale esitanud kogu tööperioodi jooksul ühe kirjaliku taotluse 11. augustil 2009 võimaldada talle vaba päev 22. augustil 2009. Tulenevalt TLS §-st 42 ei olnud tööandjal võimalik teha asendust ning võimaldada töötajale vaba päeva. Kostja jäi haiguslehele alates 21. augustist 2009. Töögraafikust nähtub, et hageja on rahuldanud kostja suulise taotluse arstile minekuks 14. augustil 2009. - Ettevõtte üleminekul alates 1. Juulist 2009 oli kostja töö iseloom võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. 2008. a oli tööandja juures keskmiselt tööl 24 töötajat, praegu on hageja keskmine töötajate arv 11. Kaupluse külastatavus on langenud viimase aastaga 40 % ning sortiment on vähenenud 3500 artikli võrra. Nimetatu tingis ka vajaduse muuta ametijuhendit. Kostjal puudub pädevus, oskus, asjakohasus, kompetents ja volitus hinnata ettevõtte vajadusi ja anda hinnanguid strateegilistele otsustele. Kostja on 12. augustil ja 18. augustil 2009 allkirjastanud uue ametijuhendi ja töölepingu lisad. Töötajale on korraldatud koolitus 18. augustil ja 19. augustil 2009 saavutamaks ametijuhendis nõutavat ning ettevõtte tööks vajalikku taset. 18. augustil 2009 on alustatud kostja juhendamist ja õpetamist vastavalt TLS § 28 lg-le 5. Töötasu maksmisel on tööandja lähtunud kostjaga sõlmitud töölepingust. Töötasud ja korralise puhkuse tasu on välja makstud õigeaegselt. Hageja ei ole eiranud võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja palub tunnistada kostja ülesütlemisavaldus tühiseks ja mõista menetluskulud välja kostjalt. KOSTJA VASTUVÄITED ja VASTUHAGI Kostja esitas 23. Veebruaril 2010 vastuhagi (lk 20-23). Kostja pikaaegsed haigestumised on põhjustanud hageja ise. Kui hageja väidab, et seoses ettevõtte nimevahetusega muutus ka oluliselt töö, siis oleks loogiline, et tööandja oleks nn ülevõtmisel koostanud ka uued ametijuhendid ja töölepingu lisad. Seda aga ei tehtud. Alles siis, kui kostja tundis augustis huvi, miks tema lisatasu on ära võetud, sai ta lühikese aja jooksul allkirjastamiseks rea töösuhet puudutavaid dokumente: töölepingu lisa, uue ametijuhendi ja hoiatuse töö tõttu teada oleva konfidentsiaalse info edastamise eest ja hoiatuse tööle mitteilmumise eest. Uues ametijuhendis nõuti kostjalt inglise keele oskust heal kirjalikul tasemel ja arvuti kasutamise oskust, sünteesivõimet. Siiani ei ole avalikustatud selle kaastöötaja nime, kellele kostja konfidentsiaalset infot väljastas. 21. Augustil 2009 tehtud hoiatus tööle mitteilmumise eest on samuti alusetu, kuna kostja viibis sellest päevast töövõimetuslehel ja hageja kutsus ta hoiatuse kätteandmiseks välja alles 5. Oktoobril 2009. Sellise lühikese ajavahemiku jooksul tööandja poolt koostatud erineva sisuga dokumendid viisid selleni, et kostja tervis halvenes järsult, krooniline haigus ägenes, tekkisid unehäired ja hirm hommikul tööle minemise ees, mistõttu ta oli sunnitud pöörduma arsti poole. Maist 2009 rakendas tööandja kostjat tööle põhiliselt nädalavahetustel. Hageja ei ole seda suutnud põhjendada. Kuni aprillini 2009 kehtis töögraafik, kus mõlemad saalitöötajad töötasid esmaspäevast reedeni ja puhkepäevad olid nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Olukord muutus, kui aprillis võitis Eha Truu töövaidluskomisjonis töövaidlusasja nr 9.2-2/5937, kus ta palus tühistada talle alusetult tehtud kolm käskkirja. Töövaidluskomisjon rahuldas kostja avalduse ja peale seda hakkas tööandja otsima võimalusi töötajast lahti saamiseks. Tegemist on ilmselgelt töötaja ebavõrdse ja ebaväärika kohtlemisega. Tööandja esitas töötajale 18. Augusti 2009 lisa töölepingule nr T-22, mille allkirjastamisel töötaja ei nõustunud punktidega 5.1.4 (tööandjal ei ole kohustust põhjendada tulemustasu mittemaksmist) ja 5.1.5 (tööandjal ei ole kohustust töötajale näidata tulemustasu arvutuskäiku), mis olid vastuolus TLS §-ga 28 lg 1 p 12. Kostja on töötanud samas kohas alates 1997.a-st (tööandja nimi on küll muutunud). Kuni viimase ajani puudusid tööandjal 3/10

pretensioonid tema suhtes. Seetõttu on kostja seisukohal, et tema lühikese aja jooksul korduva karistamise põhjused on pahatahtlikud, otsitud ja alusetud. Vastuhagi korras palub kostja välja mõista hagejalt hüvitus kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 15 261.75 krooni TLS § 100 lg 4 alusel. Kostja arvestuste kohaselt on temal saamata jäänud 16 puhkusepäeva ulatuses 2736 krooni, mille väljamõistmist tööandjalt kostja taotleb. Hageja seisukoht kostja vastusele ja vastuhagile (lk 30 – 32). Hageja ei tunnista kostja poolt esitatud vastuhagi saamata jäänud 16 puhkusepäeva hüvitamiseks summas 2736 krooni. Kostja esitas hagejale puhkuseavalduse, milles soovis, et talle võimaldataks puhkust 01.09. – 14.09.2009.a. Hageja rahuldas puhkuseavalduse ning 01.09.2009 kandis kostjale üle ka puhkusetasu (neto)summas 1674 krooni. Seega on kostjal saada 2 päeva puhkust või siis 2 päeva eest puhkusehüvitist. 2 päeva puhkusehüvitis brutosummas 616 eesti krooni on kostjale hageja vastuskirja kohtule esitamise ajaks üle kantud. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited hagile on alusetud ning tõendamata. Hagejale jääb endiselt arusaamatuks, milles seisnes temapoolne töötaja ebaväärikas kohtlemine või mida pidas kostja silmas selle all nagu oleks tööandja teda ähvardanud. Kostja on oma vastuväidetes esitanud süüdistuse nagu oleks tööandja esindaja kasutanud kostja vastu jõudu ning tekitanud talle füüsilisi vigastusi. Kostja poolt kirjeldatud olematu intsident ei puutu kuidagi käesolevasse vaidlusesse. Kostja on küll märkinud, et ta ei olnud rahul uue ametijuhendiga ja lisatasu kaotamisega, kuid seda ei ole võimalik käsitleda ebaväärika kohtlemisena. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ei ole eelistanud ühtegi töötajat teisele ning töölepingud ja ametijuhendid muutusid ettevõtte ülevõtmisel kõigil töötajatel. Hageja ei ole asetanud kostja ametijuhendi muutmisel põhirõhku inglise keelele, kuid turul konkurentsivõime säilitamiseks on erakauplusel nimetatud oskus vajalik. Väga oluline ametijuhendi tööülesannete muutmisel oli arvuti kasutamise oskus – saalitöötaja kohustus oli/on töö arvutiga – igapäevaselt sisestada arve-saatelehti (ametijuhendi p 3.2), trükkida hinnasilte (ametijuhendi p 3.1.3), täita realiseerimisaegade jälgimise tabelit jne. Kostjaga alustati tööandja kuludega arvutialast koolitust TLS § 28 lg 2 p 5 alusel 18. ja 19. august 2009.a. Samuti ei ole kostja rahul talle 21.08.2009 tehtud hoiatusega. Nimetatud kuupäeva hommikul ei ilmunud kostja tööle ega ka teatanud puudumise põhjust. Hageja vormistaski seetõttu töötajale hoiatuse. Alles hiljem sai hageja teada, et kostja on haigestunud. Samas ei ole kostja seaduses ettenähtud aja jooksul vaidlustanud tema poolt allkirjastatud töölepingut, ametijuhendit ega ühtegi talle tehtud hoiatust. Kostja on asunud põhjendamatult seisukohale nagu oleks teda rakendatud tööle põhiliselt nädalavahetustel. Juunis 2009 viibisid mitmed töötajad puhkusel, seega ei olnudki hagejal suurt valikut, keda laupäevadel tööle määrata. Tööaja graafikust nähtuvalt ei olnud kostja sugugi ainuke töötaja, kes laupäevadel tööl oli, samas on näha ka seda, et ühelgi pühapäeval kostja tööl ei olnud. Kostja väidab, et 18.08.2009.a.tehtud hoiatuse sisu ei ole talle selgitatud. Hoiatus on koostatud kostjale TLS § 15 lg 2 p 9 alusel, mis kohustab töötajat mitte kahjustama tööandja mainet. Hagejal on olemas dokumentatsioon, mis oli aluseks antud hoiatuse koostamisel. Hageja ei pea vajalikuks hetkel dokumenti lisada, kuna hagimenetlus käib töölepingu ülesütlemise tühisuse nõudes. Kostja viitab vastuolule TLS § 28 lg 1 p 12-ga. Kui kostja peab silmas TLS § 28 lg 2 p 12 siis hageja on täitnud kostja ees kõik kohustused. Hageja palub mitte arvestada kostja vastuväiteid. 4/10

Ajavahemikul mai- august 2009 töötas Severi Kauplus OÜ-s põhikohaga kaks saalitöötajat kostja ja H.S.. Teised graafikus olevad töötajad olid ajutised suvised abilised ja nende töölepingud ka vastavad. Seega saab võrrelda üksnes kostja ja H.S. töögraafikuid. Kui kostja oli puhkusel, ei näinud hageja põhjust panna H.S. nädalavahetusel tööle. Tegemist on selgelt ühe töötaja eelistamisega. Kostja tööpiirkonda kuulusid kuus jäätisekülmikut, kaks külmvanni lihatoodetega, mille temperatuur oli – 25 kraadi. Nendes tuli pidevalt kontrollida realiseerimisaegu. Samuti tuli iga päev viibida piimakambris, kus temperatuur oli + 1 kraadi. Kuni 2009. a juunini sai kostja suulisel kokkuleppel kompensatsiooni halvemates tingimuste töötamise eest (kajastus palgalehel- külmatasu), samuti maksti talle ka tulemustasu. Hiljem on tööandja ühepoolset suulist kokkulepet rikkunud. Lisaks kõigele ei tagastanud tööandja töösuhte lõppedes kostjale tööraamatut. Kuna tööandja ei vaidlustanud töösuhte lõppemist vaid ainult TLS-i punkti, mille alusel seda tehti, oleks temast viisakas olnud tööraamat töövaidluskomisjonis tagastada. Selline kohtlemine on halvasti mõjunud kostja tervisele, kes on töötanud samas ettevõttes ja sama tööandja alluvuses 12 aastat, neist üksteist ilma probleemideta. Ei ole õige, et kostja on töötanud üksnes 117 kalendripäeva, sest vahetus üksnes ettevõtte nimi. Kostja esitab vastuväite hageja poolt esitatud seletuskirjade ja iseloomustuste osas ja palub kohtul neid mitte arvestada kui lubamatuid tõendeid ja jätta tõendikogumist välja.

KOHTU SEISUKOHT

Kostja on töötajana töölepingu 25. septembril 2009 ülesöelnud erakorraliselt TLS § 91 lg 2 pde 1-3 alusel. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja erakorraliselt töölepingu üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlblusele või heale nimele. TLS § 98 sätestab töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad ja selle sätte lõige 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 95 lg 1 kohaselt peab töölepingu ülesütlemisavaldus olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist. Töötaja on töölepingu üles öelnud kirjalikus vormis ja põhjendanud erakorralist töölepingu ülesütlemist järgnevaga: teda on koheldud halvemini kui teist isikut (H.S.) samalaadses olukorras; suhtumine on vaenulik, halvustav ja solvava alatooniga, 2008 detsembrist kuni 2009 märtsini on tööandja teinud töötajale kolm alusetut ja põhjendamatut käskkirja; 18. augustil tehti töötajale hoiatus konfidentsiaalse info edastamise eest, hoiatus on aluseta, töötajal puudub igasugune juurdepääs konfidentsiaalsele infole; maikuust 2009 on töötaja olnud tööl kõigil laupäevadel ja riiklikel pühadel, samal ajal teisel saalitöötajal on olnud vabad kõik laupäevad ja riiklikud pühad; arvestades, et töö iseloom ei ole viimase aasta jooksul muutunud, on uues ametijuhendis vajalikud kvalifikatsiooninõuded ametikohale põhjendamatult kõrged (inglise keele oskus heal kirjalikul tasemel); viimastel kuudel on oluliselt vähendatud või jäetud maksmata tulemustasu ja külmatasu. Töötaja päringu peale tegi tööandja töölepingu lisa, et tööandjal ei ole kohustust töötajale põhjendada tulemustasu mittemaksmist ega ka näidata tulemustasu arvutuskäiku; töötamine on muutunud töötaja vaimset tervist kahjustavaks. Kohtumenetluse käigus on kostja täiendavalt ülesütlemisavaldusele põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist veel ületunnitöö eest lisatasu või vaba aja mitteandmisega ja 6/10

ametijuhendi täiendamisega transporttöölist.

kohustusega

asendada

vajadusel

kauba

vastuvõtjat-

Asjas on leidnud tuvastamist, et hageja on kostja tööandjaks küll alates 1. Juunist 2009, kuid seoses töölepingu üleminekuga uuele tööandjale tuleb kostja pidevat tööstaaži tööandja juures arvestada vastavalt töölepingu nr 22 punktile 1.1 alates 1. Septembrist 1997. Seega ei ole õige hageja väide, et kostja on töötanud üksnes 117 kalendripäeva ja tema tööle hinnangu andmisel ei pea arvestama kostja töötamist enne töölepingu üleminekut. Kohus leiab, et kostja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on ülesütlemisavalduses toodud asjaoludel kogumis põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tugineb ülesütlemise kehtivuse hindamisel üksnes ülesütlemisavalduses toodud asjaoludele. Seega ei arvesta kohus asja lahendamisel kostja täiendavaid väiteid kohtumenetluses seoses ületunnitööga. Samuti ei arvesta kohus poolte väidetega ja esitatud tõenditega seoses väidetavalt oktoobris 2009 toimunud intsidendiga, kuna see toimus pärast kostja poolset töölepingu erakorralist ülesütlemist ja ei saanud nimetatud ülesütlemist ja selle aluseks olevaid asjaolusid mõjutada. Kohus ei saa ülesütlemise põhjendatuse hindamisel arvestada kostja väidetega seoses 2008 detsembrist 2009 märtsini väidetavalt tööandja poolt tehtud kolme alusetu käskkirjaga, kuna seda väidet tõendavaid tõendeid (käskkirju ja vastavaid töövaidluskomisjoni otsuseid) ei ole kohtule käesolevas asjas esitatud. Kohus ei arvesta ka poolte väidetega seoses 21. augusti 2009 hoiatusega, sest nimetatud hoiatuse tegemine ei ole kostja töölepingu ülesütlemise avalduse aluseks ja kostja sai sellest oma väidete kohaselt teada alles pärast lepingu ülesütlemist. Töölepingu p 5.1 kohaselt lisandub töötaja põhipalgale tulemustasu vastavalt tulemustasu väljamaksmise korrale. Vastavalt on muudetud töölepingut ka alates 1. veebruarist 2008 lisaga nr 3 (töövaidlusasja toimik lk 5). 12. Augustil 2009 soovis hageja muuta töölepingut, sh soovis hageja muuta töölepingu punkti 5.1 ja täiendada lepingut punktidega 5.1.1-5.1.5. Punkti 5.1.1 kohaselt on tööandjal õigus, mitte kohustus maksta töötajale tulemustasu vastavalt tulemustasu maksmise korrale. Punkt 5.1.4 kohaselt ei ole tööandjal kohustust töötajale põhjendada tulemustasu mitte maksmist. Punkt 5.1.5 kohaselt ei ole tööandjal kohustust töötajale näidata tulemustasu arvutuskäiku. Kostja lepingu muudatustega 5.1.4 ja 5.1.5 ei nõustunud. TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Kuna pooled ei saavutanud kokkulepet lepingu punktide 5.1.4 ja 5.1.5 osas, siis nimetatud punktidega ei ole töölepingut nr 22 täiendatud ja need regulatsioonid kostja suhtes kehtima ei hakanud.. Hageja poolt soovitud töölepingu täiendused nimetatud punktides oleksid ka selges vastolus töölepinguseaduse §-ga 28 lg-ga 12, mis kohustab vastupidiselt hageja soovituga tööandjat andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Kostjale koostatud palgalehtedest (töövaidluskomisjoni toimik lk-d 26-38) nähtub, et kostja on saanud varasemalt kuni juunini 2009 lisatasuna ka tulemustasu ja külmatasu. Juulis ja augustis 2009 ei ole kostjale neid lisatasusid arvestatud. Hageja ei ole kohtule põhjendanud lisatasu mittemaksmist juulis ja augustis 2009 ja lisatasu mittemaksmise vastavust töölepingu nr 22 punktis 5. 1 viidatud tulemustasu väljamaksmise korrale, kuigi just nimetatud asjaolule tugines kostja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel. Pole tõendatud, et tulemustasu mittemaksmine oli kooskõlas nimetatud korraga. Kuigi külmatasu osas puudus pooltel kirjalik kokkulepe, siis tuleb asuda seisukohale, et kui tööandja seda pidevalt maksis, siis oli poolte vahel ka selles osas saavutatud kokkulepe ja olukorras, kus töötingimused ei muutunud, pidi tööandja kuni teistsuguse kokkuleppeni seda lisatasu ka töötajale edasi maksma. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustus maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu p 5.3 kohaselt oli kostja palgapäev 16. kuupäev, seega pidi hageja kostja juuli 2009 palga, sealhulgas tulemustasu ja külmatasu välja maksma 16. Augustiks 2009. Seega 7/10

tuleb asuda seisukohale, et tulemustasu ja külmatasu mittemaksmine juulis ja augustis 2009 ei olnud kooskõlas pooltevahelise töölepinguga ja seadusega. Töölepingu nr 22 p 2.3 kohaselt töötaja tööülesanded ning õigused ja vastutus on sätestatud ametijuhendis, mis on töölepingu lisa 1 ja mis koostati töölepingu sõlmimisel kahes eksemplaris. 12. augustil 2009 on pooled kokku leppinud täiendada töölepingut p-ga 2.1.1, mis sisaldab töötaja tööalaseid kvalifikatsiooninõudeid. 18. augustil 2009 on pooled allkirjastanud kostja uue ametijuhendi, kostja on selle allkirjastanud märkusteta. Nimetatud ametijuhendi kohaselt peab kostja asendama kaubavastuvõtja-transporttöölist. Nimetatud ametijuhendis on uuesti lisaks töölepingu p-le 2.1.1 reguleeritud ka ametikohal töötamiseks vajalikke kvalifikatsiooninõudeid, nõutav on ka inglise keele suuline ja kirjalik oskus heal tasemel. Varasema ametijuhendi kohaselt (töövaidlusasja toimik lk 23) saalitöötaja kvalifikatsiooninõuetes inglise keele oskuse nõuet ei olnud, samuti puudus kaubavastuvõtjatransporttöölise asendamise kohustus, asendada tuli teisi saalitöötajaid. Kohus leiab, et uue ametijuhendiga kaasnenud muudatused töötajale esitatavates kvalifikatsiooninõuetes (va arvuti kasutamise oskust puudutavas osas) ei ole tööandja poolt piisavalt põhjendatud. Tööandja on muutnud kostjale saalitöötajana esitatavaid kvalifikatsiooninõudeid võrreldes varasemate nõudmistega oluliselt, samas aga ei ole töölepingu vastavad varasemad muudatused kooskõlas kuus päeva hiljem allkirjastatud uue ametijuhendiga. Nimetatud tööandja poolne käitumine tõendab kohtu arvates tööandjal endal selge ettekujutuse puudumist töötaja kvalifikatsiooninõuetest. Hageja ei ole ka millegagi tõendanud, et saalitöötaja mõistlikuks kvalifikatsiooninõudeks on inglise keele suuline ja kirjalik oskus heal tasemel. Kohus leiab, et nimetatud nõue on arvestades kostja töökoha asukohta ja spetsiifikat selgelt üleliigne. Tööandja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma senise töötamise jooksul jäänud hätta töö tegemisega inglise keele oskuse puudumise tõttu. Kuigi kostja ei ole töölepingu erakorralisel ülesütlemisel viidanud otseselt kauba vastuvõtjatransporditöölise asenduskohustusele, kui talle ülejõukäivale, on see siiski seotud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oleva ametijuhendi muutmisega. Seetõttu võtab kohus seisukoha ka kostja nimetatud väidete osas, mis kostja on esitanud kohtumenetluse käigus. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 9 lg 3 kohaselt töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Kohtule ei ole esitatud kaubavastuvõtja-transporttöölise ametijuhendit ja hageja ei ole tõendanud, et vaatamata ametijuhendi muutmisega algsel nõustumisel, kostja, kes oli ametijuhendi muutmise ajal 65 aastane naine, oli füüsiliselt võimeline vastavalt uuele ametijuhendile täitma asenduskorras kaubavastuvõtjatransporttöölise kohustusi. Kui hageja leiab, et ta on käitunud ametijuhendi muutmisel seaduspäraselt ja heas usus, siis on vaidluse korral tööandja kohustus seda tõendada. TLS § 28 lg ˇ1 kohaselt on tööandja kohustus täita oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Kohus leiab, et ametijuhendi muutmise peamiseks eesmärgiks ei olnud kaasajastada nõudeid töötajale vaid töötajast vabanemine, mistõttu hageja on tööandjana rikkunud oma lojaalsuskohustust töötaja suhtes. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on rikkunud TLS § 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu seaduse § 3 sõnastab võrdse kohtlemise põhimõtte, st tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Nimetatust tuleneb, et võrdse kohtlemise põhimõtte sisustamisel töösuhetes tuleb kohaldada ka võrdse kohtlemise seadust ja soolise võrdõiguslikkuse seadust. Võrdse kohtlemise seaduse § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada isikute kaitse 8/10

diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Kostja ei ole osundanud ja ka asja materjalidest ei tulene, millisel nimetatud alustest võis toimuda kostja ebavõrdne kohtlemine teiste saalitöötajatega sh H.S.. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-37-05 juhtinud tähelepanu, et kui töötaja väidab töösuhtes diskrimineerimist, siis peab ta osundama seaduses sätestatud asjaolule, millest lähtuvalt diskrimineerimine ei või toimuda. Samas kohus möönab, et mai – august 2009 tööajagraafikutest (lk 74 -77) nähtub tõepoolest, et kostja kaastöötaja H.S. on nimetatud perioodil töötanud puhkepäeval üksnes kahel korral:

ja lg 2 esimese aluse alusel. Ja seda ka vaatamata sellele, et kostja ei ole tõendanud ei oma tervise halvenemist ega tervise halvenemise põhjuslikku seost hageja käitumisega. Vastuhagi kuulub rahuldamisele. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastuhagi hageja nõuab hüvitist kolme kuu ulatuses 15 261.75 krooni. Vastuhagi kostja ei ole keskmise töötasu arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega kuulub vastuhagi korras tööandjalt välja mõistmisele TLS § 100 lg 4 alusel 15 261.75 krooni töötaja kasuks. Töölepingu p 6.1 kohaselt oli vastuhagi hageja põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. Puhkuse arvutamise perioodiks oli tööaasta (kuni 1. juulini 2009 kehtinud puhkuseseaduse § 3) ). Tööaasta oli aeg, mis algas selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestis järgmise aasta sama päevani. Vastuhagi hageja väida, et temal on saamata puhkus 14 kalendripäeva tööaasta eest 1. september 2006 – 1. september 2007. Kostja on oma nõude tõendamiseks esitanud isikukaardi koopia (lk 91-93), millise kaardi koopia sai kostja enda kätte siis, kui hageja esitas selle tõendina töövaidlusasjas nr 9.2-2/5937. Isikukaardi kohaselt on kostja tööaasta 1. september 2006 – 1. september 2007 eest puhanud üksnes 14 kalendripäeva 10 –

10/10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.