Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ning seda kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et AS Krediidiinfo poolt koostatud võlgniku maksehäireregistri raportist nähtuvalt on võlgnikul alates 26.10.2008 kaks võlgnevust suurusjärgus 1 000 001 krooni ja rohkem, ning täiendavalt maksuvõlg 52 702 krooni Võlgnik vaidles pankrotiavaldustele vastu. Talle ei ole esitatud pankrotihoiatust. 12.08.2008 allkirjastatud käendusleping on sõlmitud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, OÜ Leviehitus survel, ja kuna OÜ Uue Veski Vara (pankrotis) edasine tegevus sõltus suuresti OÜ-st Leviehitus, siis ei jäänud võlgnikul muud üle kui alluda OÜ Leviehitus poolt dikteeritud tingimustele. Võlgnik kui OÜ Uue Veski Vara (pankrotis) üks osanikke oli sunnitud käenduslepingule alla kirjutama. Leviehitus OÜ kinnitas, et tegelikkuses ei kavatse ta esitada mistahes nõudeid käenduslepingu alusel ja käenduslepingu eesmärgiks on OÜ Leviehitus tagada võimalikke nõudeid alltöövõtjatelt. Hilisemalt nõuete esitamine on vastuolus OÜ Leviehitus varasema käitumisega ning tegelikkuses kasutas OÜ Leviehitus lihtsalt OÜ Merkerias olukorda ära. Käendusleping on tühistatud TsÜS § 94 alusel pettuse tõttu. Võlgnik vaidles vastu ka nõude alusele, suurusele ja olemasolule tervikuna. Võlausaldaja ei ole eeltoodud aluseid tõendanud. Ühestki dokumendist ei nähtu, millistel alustel on põhivõlgnevus 23 667 752,36 krooni ning et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on üldse sissenõutavaks muutunud. Võlausaldaja põhinõue on 5 miljoni krooni võrra suurem kui peatöövõtulepingu p-s 8.1 ette nähtud, viivisenõue on suurem põhinõudest. Võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu OÜ Uue Veski Vara pankrotimenetluses on vaidlustatud. Puuduvad mistahes tõendid, mis kinnitaksid, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Esimese astme kohtu määrus Kohus jättis pankrotimenetluse algatamata PankrS § 15 lg 2 p 1 ja 4 alusel. Kohus leidis, et võlausaldaja ei ole esitatud pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud ning võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik on koos vastuväidetega pankrotiavaldusele teinud kooskõlas TsÜS § 98 lg-ga 1 võlausaldajale käenduslepingu tühistamise avalduse TsÜS § 94 alusel seoses pettusega. Vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhte hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Määruskaebus Määruskaebuses palub GMP Projekt Levi OÜ maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega algatada OÜ Merkerias pankrotimenetlus. Võlausaldaja on põhjendanud piisavalt oma nõuet PankrS § 15 lg 2 p 4 mõttes ning tõendanud nõude olemasolu, mistõttu puudub PankrS § 31 lg 1 nimetatud võimalus jätta maksejõuetu võlgniku pankrot välja kuulutamata. Kohus ei kontrollinud võlgniku vastuväidete põhjendatust ning, jättes analüüsimata nõudele esitatud vastuväiteid, on ekslikult asunud seisukohale, et võlausaldaja nõue on ebaselge. Võlgniku tühistamisavaldus on esitatud pahatahtlikult ning ei ole ühelgi juhul aluseks 12.08.2008 sõlmitud käenduslepingu tühistamiseks. Samuti ei saa võlgniku vastav käitumine omada õiguslikku tähendust pankrotimenetluse algatamise otsustamisega seonduvalt. Võlgnik ei ole käenduselepingu tühistamisavalduses esitatud paljasõnalisi väiteid põhistanud ega esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks. Käenduslepingu tühistamisavaldus ei ole esitatud tähtaegselt, mistõttu ei loo võlgniku poolt esitatud tühistamisavaldus mis tahes õiguslikke tagajärgi ning puuduvad õiguslikud alused käenduslepingu tühistamiseks. Seega ei ole võlgniku tühistamiseavaldus ei formaalselt ega ka sisuliselt õiguspärane. Võlgnik oli teadlik, millised kohustused kaasnevad käenduslepingu allkirjastamisega ja milliseid 2(3)

kohustusi võlgnik käenduslepingu allkirjastamisega käendab, ning võlausaldaja ei ole avaldanud võlgnikule survet käenduslepingu allkirjastamiseks. Võlgnik allkirjastas käenduslepingu oma majandus-kutsetegevuse raames ning ebamõistlik oleks eeldada, et ta ei olnud teadlik lepingu allkirjastamise õiguslikust tähendusest ja sellega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Sisuliselt tugineb võlgnik seaduse mittetundmisele lepingu allkirjastamisel, mida ei saaks ka vastava asjaolu tõele vastavuse korral võlausaldajale ette heita. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et võlgniku nö tühistamisavaldus on vastuolus tema enda avaldatud väidetega. Võlgnik on tuginenud oma tühistamisavalduses TsÜS §-le 94, esitamata sealjuures ühtegi alust, mis oleks käsitatav pettusena TsÜS § 94 tähenduses. Vastuväited määruskaebusele OÜ Merkerias vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata pankrotimenetluse toimingute tegemiseks esimese astme kohtule. Kolleegium nõustub võlausaldajaga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud kehtinud PankrS § 15 lg 2 p 1. PankrS § 15 lg 2 p 1 sätestab, et kohus jätab pankrotimenetluse võlausaldaja avalduse alusel algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud sättest tulenevalt lasub kohtul kohustus hinnata võlgniku vastuväite põhjendatust ning üksnes vastuväite esitamise fakt ei ole aluseks lugeda esitatud vastuväide põhjendatuks. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kohtul puudub pankrotimenetluses võimalus anda õiguslikku hinnangut pooltevahelise käenduslepingu sisule ja hinnata võlausaldaja ning võlgniku vahelisi kokkuleppeid. Kohus on pankrotimenetluses pädev hindama, kas käenduslepingu tühistamiseks esitatud avaldus on põhjendatud ning kas käendusleping on kehtiv. Vastavalt PankrS § 3 lg-le 3 peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kolleegium on seisukohal, et pankrotimenetluse algatamise otsustamisel omab kohtu jaoks tähtsust asjaolu, kas 12.08.2008 H. S, OÜ Merkerias, OÜ Martes ja OÜ Leviehitus vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv. Kui käendusleping on kehtiv ja võlausaldaja avalduse alusel pankrotimenetluse algatamise muud eeldused on täidetud (mh PankrS § 1 lg 2, § 10), siis ei saa kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamisel tugineda väitele, et nõue ei ole selge. Samas peab kohus asja uuel läbivaatamisel selgitama ja hindama, kas pankrotiavalduse esitajal GMP Projekt Levi OÜ-l oli nõudeõigus OÜ Merkerias vastu. Teatisest nõude loovutamise kohta (toimiku lk. 6) nähtub, et OÜ Leviehitus on loovutanud OÜ-le GMP Projekt Levi OÜ-le 12.08.2008 sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude, mitte aga OÜ Leviehitus OÜ ja OÜ Uue Veski Vara vahelisest peatööettevõtulepingust tuleneva nõude. Tulenevalt käenduse aktsessoorsusest ei teki käenduslepingust iseenesest veel nõudeõigust, vaid see saab tuleneda käendatavast nõudest.

Tiit Kollom

Margo Klaar

Ande Tänav

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.