TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-20596 sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 30.04.2010.a kohtule esitatud avalduse kohaselt (tl 1-2) on Z Y psüühikahäirega isik. Viru Maakohtu 20.04.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-37277 seati Z Y üle piiratud teovõime tõttu eestkoste, eestkostjaks määrati N Y. Z Y on vanaduspensionär, lesk. SA Narva Haigla psühhiaatri Ilona Kalugina 21.04.2010.a tõendi järgi on Z Y diagnoositud paranoidne skisofreenia. Arstliku ekspertiisi 19.09.2005.a otsuse nr 218897 kohaselt on Z Y raske puue, ning tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Z Y on voodihaige, vajab kõrvalabi ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ega suhtlemisega. Ta üldse ei räägi, tihti keeldub ravist ja ravimite tarbimisest. Z Y vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Z Y saab pensioni ja sotsiaaltoetust oma pangakontole, kuid ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. Mingit vallas- või kinnisvara Z Y ei oma. Avaldaja on seisukohal, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Z Y poeg N Y 5 aasta jooksul täitis korralikult oma eestkostja kohustusi,teostades vajalikul määral hooldust ja juhendamist. Ta on andnud kirjaliku nõusoleku olla ka edaspidi Z Y eestkostjaks. Avaldaja arvamusel N Y oma isikuomaduste ja võimete poolest on suuteline täitma eestkostja ülesandeid. Z Y riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev leiab kohtule esitatud kirjalikus arvamuses, et Narva linna avaldus kuulub rahuldamisele. 27.05.2010.a külastas esindaja Z Y tema elukohas XXX. Z Y esindaja saabumisele peaaegu ei reageerinud, küsimustele samuti ei reageerinud, kõneles midagi vaikselt, justkui rääkides iseendaga. Oli võimatu aru saada sellest, millest ta kõneles. Korteris elav Z Y lapselaps S Y selgitas, et vanaema on sellises seisundis juba 2001.aastast. Ta on nõus, et isa oleks vanaema eestkostja. N Y kinnitas on nõusolekut olla oma ema Z Y eestkostja. Selgitas, et ema ei ole võimeline ise midagi tegema. Enamus asjast ta lamab, liigub käru abil, ei oska lugeda ja kirjutada, tunneb ära lähedasi siis, kui tal ei esine haiguse ägenemist. Ema on korduvalt läbinud ravi psühhiaatriahaiglas. N Y on praegu töötu, ta on tööhõiveametis arvel, ning õpib tööhõiveameti poolt korraldatud kursustel C ja D kategooria autojuhiks. Sotsiaaltöötajad selgitasid talle, mis tähendab olla eestkostja. Emal on Venemaal Vologodskaja oblastis korter. Korter ei ole erastatud, praegu ema sugulased annavad selle üürile. On vaja midagi korteriga ette võtta, muud vara emal ei ole. Tal on ka noorem vend O Y, kes elab Vologdas ning on nõus, et N Y oleks ema eestkostja. N Y abikaasa N Y kinnitas, et on nõus, et abikaasa hakkab oma ema eestkostjaks. Z Y elab koos nendega juba ammu, ning tema koos abikaasaga hoolitsevad tema eest. Z Y ei suuda ise midagi teha, ta vajab pidevat järelvalvet ja hoolt. Z Y esindaja vestles telefoni teel Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuse esindajaga, kes selgitas, et N Y on viie aasta jooksul täitnud oma ema eestkostja kohustusi ja on sellega nõuetekohaselt hakkama saanud. Ta on eestkostja rollis üles näidanud aktiivsust, sotsiaaltöötajatega on pidevalt kontaktis, on õigeaegselt ja detailselt esitanud aruanded oma ema pensioni kulutamise kohta. Z Y esindaja on arvamusel, et esindatav ei ole võimeline ilma kõrvalise abita ja juhtimiseta tulema toime oma igapäevaeluga, seda enam ei ole ta võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi ja huve. Esindaja arvamuse kohaselt vajab Z Y eestkostja määramist kõikide tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks. Eestkoste tuleb määrata maksimaalseks TsMS § 526 lg 3 sätestatud tähtajaks, s.o viieks aastaks. N Y on sobiv isik Z Y eestkostjaks määramiseks. 2(4)

2-10-20596 Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus Z Y eestkostja määramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Narva linna avaldusest ilmneb, et Z Y on psüühikahäirega isik, ning tema üle on Viru Maakohtu 30.04.2007.a kohtumäärusega seatud piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni 30.04.2010.a. Z Y eestkostjaks määrati N Y, kellele anti esindusõigus eestkostetava Z Y suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Narva linn esitas kohtule avalduse N Y

Z Y eestkostja ametiaja pikendamiseks.

Kooskõlas TsMS 528 lg 3 ei pea eestkostja ametiaja pikendamisel eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Arstliku ekspertiisi 28 09.2005.a otsuse nr 218897 kohaselt on Z Y raske puue. SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaater Ilona Kalugina poolt väljastatud tõendist nähtub,et 21.04.2010.a viibis Z Y psühhiaatri vastuvõtul ning tal on diagnoositud paranoidne skisofreenia. Z Y esindaja, kes vahetult isiklikult kohtus temaga, toetas kohtule esitatud eestkostja määramise avaldust. Kohus leiab, et puudub vajadus Z Y veelkordselt ära kuulata. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud advokaadi kaudu. Narva linna avaldusest nähtub, et psüühilise seisundi tõttu vajab Z Y vajab pidevalt juhendamist ja kontrolli. Ta vajab kõrvalabi ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ega suhtlemisega. Z Y esindaja on arvamusel, et Z Y vajab eestkostja määramist viieks aastaks ning eestkostet ta vajab kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Avaldaja palub määrata eestkostjaks N Y, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama Z Y eestkostjaks. Eestkostet vajava isiku esindajal eestkostja kandidaadi suhtes vastuväiteid ei ole. Kohtule teadaolevalt puuduvad PKS § 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata N Y eestkostjaks. Kohus leiab, et oma isikuomaduste, võimete ja tervisliku seisundi poolest on ta suuteline eestkostja kohustusi täitma. Kooskõlas TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 määrab kohus ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, 28.06.2015.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (sh ekspertiisitasu ja õigusabi kulud) riigi kanda.

Geete Lahi 3(4)

2-10-20596 Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.