Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Asjaolud D. K. esitas 26.09.2008 Harju Maakohtule hagi N. G. vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, hageja pärimisõiguse tuvastamiseks ja pärandvara arvel 750 000 krooni väljamaksmiseks. 04.08.2006 suri pärandaja M. K., kes oli hageja isa ja kostja vend. Pärandi koosseisu kuulusid korteriomand asukohaga XXX XX-XX Tallinnas, OÜ S. osa väärtusega 20 000 krooni ja OÜ H. osa nimiväärtusega 10 000 krooni. 02.10.2006 esitas kostja notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Kostja märkis avalduses, et peale tema on õigustatud pärima veel pärandaja ema A. K.. Kostja jättis hageja, kui esimese järjekorra pärija pärimismenetlusse kaasamata, ei teatanud notarile tema nime ega asukohta, kuigi oli ise sellest teadlik tekitades sellega olukorra, kus ta päris teise järjekorra pärijana kogu pärandaja vara. Kostja ei käitunud heas usus, kui ta kasutas ära olukorra, et hageja elab alaliselt välismaal ja päris vara tema asemel. Hageja ei teadnud pärimismenetluse algatamisest ja ootas heas usus, et kostja talle sellest teatab. Hageja ei valda eesti keelt ega saa seetõttu lugeda Ametlikes Teadaannetes avaldatavaid kuulutusi. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Hagiavalduse kirjeldavmotiveeriv osa on vastuolus reaalselt asetleidnuga ja hageja nõue ei ole seaduse loogikast tulenevalt kaitstud, samuti on üheselt määratlemata hagi alus ja nõue. Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on pärandijätja poeg. Hageja enam kui kümne aasta vältel ei omanud mingisugustki kontakti pärandijätjaga, rääkimata kontaktidest kostjaga. Arvata, et kostja oleks käesolevas pärimisasjas tähtsusega teavet varjanud, on meelevaldne. Samuti nagu ka on meelevaldne hageja motivatsioon põhistamaks mitteõigeaegset pöördumist oma õiguste teostamiseks tulenevalt elukohast väljaspool Eesti Vabariiki. Seadusandja ja õiguspraktika ei ole senini pidanud võimalikuks kehtestada erinevaid tähtaegu pärimisasjades toimingute tegemiseks tulenevalt võimaliku pärija elukohast, keeleoskusest või muudest asjaoludest, mida saab hinnata selliselt, et õigus pärida on isiku subjektiivne õigus ja teda pärandit vastu võtma ei saa sundida. Tsiviilõiguste teostamisel eeldab seadusandja nende teostamist heas usus ja mitte kahju tehes teisele isikule. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sai alaliselt välismaal elav hageja pärandaja surmast teada kostjalt ning ootas heas usus kostjalt ka teadet, et alustada ühiselt pärimismenetlust ja jagada pärandvara omavahel. Hageja ei teadnud, et pärimisteade võidakse avaldada Ametlikes Teadaannetes ning eesti keelt mitteoskava isikuna ei olnud tal võimalik üles leida ega lugeda Ametlikes Teadaannetes avaldatud teateid. Hageja väide, et kostja varjas notari eest hageja nime ja asukohta, on tõendatud kostja 02.10.2006 Tallinna notar L. M. esitatud avaldusega pärandi vastuvõtmiseks, millest nähtuvalt avaldas kostja notarile, et pärandajal on välismaal elav poeg, kuid jättis notarile avaldamata nii hageja ees- ja perekonnanime, asukoha kui ka muud kontaktandmed, teatades selle asemel notarile, et tal pärandaja poja asukoha kohta andmed puuduvad ning tunnistaja T. K. ütlustega, millest nähtuvalt andis tunnistaja kostjale hageja aadressi ja telefoninumbri sama telefonivestluse ajal, kui kostja teatas tunnistajale pärandaja surmast. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja esitas notarile pärimisavalduses ebaõigeid andmeid ja varjas teavet, mistõttu ei saadetud hagejale kui pärima õigustatud isikule 2(5)

kirjalikku teadet pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks määratud tähtaja kohta, vaid avaldati teade Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei toiminud notarile 02.10.2006 avalduse esitamisel heas usus ning teostas oma õigusi vastuolus PärS §-ga 140, sest ta varjas notari eest hageja nime, elukohta ja kontaktandmeid, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks PärS § 140 alusel välja mõista pärandvara, korteriomandi asukohaga XXX XX-XX Tallinnas väärtusega 730 000 krooni arvel saadud ja OÜ S. osa väärtusega 20 000 krooni. 18.01.2008 Tallinna notar L. M. esitatud avaldusega 04.08.2006 surnud M. K. pärandi vastuvõtmiseks, on tõendatud, et avaldaja soovib pärandi vastu võtta. Võttes arvesse, et hageja elab alaliselt välismaal ega valda eesti keelt, mistõttu tal oli raskendatud Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetega tutvuda ning asjaolu, et ta heauskselt ootas kostja teadet pärimismenetluse algatamisest, on pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg mööda lastud mõjuvatel põhjustel ning kuulub ennistamisele. Seoses 18.01.2008 Tallinna notar L. M. esitatud avaldusega 04.08.2006 surnud M. K. pärandi vastuvõtmiseks, pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamisega ning tulenevalt PärS §-dest § 12 lg 2 ja 13 lg 1 on hageja õigustatud 04.08.2006 surnud M. K. esimese järjekorra seadusjärgse pärijana pärandvara pärima. Tulenevalt PärS § 12 lg-st 2 ja § 14 lg-st 1 ei ole kostja teise järjekorra pärijana õigustatud pärima. Järelikult kuuluvad hageja nõuded tuvastada, et hagejal oli ja kostjal ei olnud pärimisõigust 04.08.2006 surnud M. K. pärandvarale, rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning jätnud arvestamata kostja vastuväidetega hagile. Maakohus on märkinud pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena hageja alalist elamist Venemaal ja eesti keele mittevaldamist. Seadusandja on pidanud põhjendatuks kehtestada tähtajad pärandi vastuvõtmiseks ja reglementeerinud täpse korra teadete avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes. Kehtiv kohtupraktika on siiani pidanud tähtaegade arvestamisel just määravaks Ametlikes Teadaannetes avaldatut. Maakohus ilmselt ei ole tuttav üldteada asjaoluga, et hageja elu- ja töökohaks olev Moskva linn on üks maailma metropolidest, kus sellekohasel soovil on väga lihtsalt kättesaadav kvalifitseeritud õigusabi; Moskvas asuvad alaliselt Eesti Vabariigi konsulaarasutused; Moskvas toimib side ja internet. Samuti on nii hageja kui ka tema ema kõrgharidusega inimesed, kes on võimelised teavet saama ja kasutama. Kehtiv seadus ei sea eesti keelt mittevaldavat Moskva venelast kuidagipidi eelisolukorda eesti keelt mittevaldavast Kabuli afgaanist, kuid kui arvestades Afganistani tingimusi oleks selline tähtaja ennistamine asukoha ja keele seisukohalt veel mõeldav, siis käesoleval juhul on sellisel alusel pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamine kohtu poolt täiesti meelevaldne, nagu ka kostjale kohustuse arvamine teavitada hagejat pärimismenetluse algatamisest ja seda sõltumata sellest kas kostja teab kus võimalik pärija üldse on. Maakohus ei ole viidanud mingile seadusele, millest ta sellistes erandlikes tõdemustes on juhindunud. Tähelepandav on siinjuures veel see, et ennistada taotletakse ja ennistatakse peaaegu aasta möödalastud tähtaega. Kaevatava kohtuotsuse motivatsioon möödalastud tähtaja ennistamiseks on otsitud, meelevaldne ja sellisena seab kahtluse alla Eesti Vabariigi nimelt tehinguid tõestavate notarite tegevuse seaduslikkuse, aga ka kodanike õiguskindluse üldse.

3(5)

Kohus heidab kostjale ette, et ta on varjanud notari eest tähtsa teabena hageja isikuandmeid. Tegelikult ei tea kostja hageja isikuandmeid, sealhulgas elu- ja töökohta ja telefoni, senini hageja kostjaga lävinud ei ole. Kostja pöördus tunnistaja L. L. poole saamaks telefoninumbrit, et teatada venna surmast hageja emale T. K.le. Kohtuotsusega on jäetud lahendamata kogu küsimustik, mis seondub kostjale väljatud seadusjärgsete pärimistunnistustega. Kohtuotsuse preambulast võib aru saada, et hageja nõue kostja vastu on pärandvara väljaandmiseks kohustamiseks hagihinnas 795 000 krooni. Kohus rahuldas hagi kogusummas 750 000 krooni, samas kohtuotsusest ei nähtu hagi mitterahuldamist 45 000 krooni ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastavalt 01.01.2009 jõustunud PärS §-le 180 kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise aja seadust. Kuni 31.12.2009 kehtinud PärS § 118 lg.1 järgi võis notar pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadanded. Sama paragrahvi lg.2(1) järgi võib nimetatud tähtaja kohus pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada, kui kohus loeb tähtaja mööda lastuks mõjuvatel põhjustel. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus kohus leidis, et hagejale tuleb ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaeg, ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohus on tunnistajate ütlusi õigesti hinnanud. Tunnistaja T. K. ütluste kohaselt edastas ta pärandijätja surma järgselt kostjale hageja aadressi, kuna „kostja soovis vormistada kutset“ (toimiku lk. 86). Tunnistaja L. L. ütlustest nähtub vaid, et ta on „mingisuguseid telefoninumbreid“ kostjale andnud, ja ta arvab, et kostjal ja T. K. olid vastastikused telefoninumbrid. Pärandijätja pärandvarast ja selle jagamisest ta ei tea midagi (toimiku lk. 90). Kolleegium leiab, et hagi rahuldamise õiguslikke aluseid on vaja täpsustada. Kuivõrd maakohus ennistas hagejale pärandi vastuvõtmise tähtaja, siis läheb pärand hagejale üle tagasiulatuvalt. Kuna kostja ei saanud pärida enne või koos hagejaga, siis on hagejal õigus pärandvara eest saadu temalt välja nõuda alusetu rikastumise sätete järgi, s.o. VÕS § 1028 lg.1 alusel. Hageja esindaja nimetatud sätetele apellatsioonikohtu istungil ka viitas. (Kostjale väljaantud) pärimisõiguse tunnistus ei loo pärimisõigust. Hagis nõudis hageja kostjalt pärandvara eest saadu hüvitamist 750 000 kr. ulatuses ja maakohus rahuldas hagi selle summa, s.o. 750 000 kr. ulatuses. Seega on asjakohatud ja ebaõiged apellatsioonkaebuse väited, nagu oleks hageja nõudnud kostjalt 795 000 kr. suuruse hüvitise väljamõistmist ja et kohus ei ole põhjendanud 45 000 kr. väljamõistmata jätmist. 4(5)

Margo Klaar

Tiit Kollom

Ele Liiv

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.