Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi
Piret Rõuk
Hagihind
2-08-62843 Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. oktoobril 2009 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu DKhagi NGvastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, pärimisõiguse tuvastamiseks ja pärandvara väljaandmiseks kohustamiseks 795 000,00 krooni
Kohtuistungi aeg ja koht
21.september 2009
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: DK(sünd. XXX.a, elukoht: XXX), lepinguline esindaja Aleksei R Kostja: NG(isikukood: XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja adv. Jaan T
Hagiavalduse kohaselt suri pärandaja M K , kes oli hageja isa ja kostja vend. Pärandi koosseisu kuulusid korteriomand asukohaga XXXTallinnas, OÜ SLAG osa väärtusega 20 000,00 krooni ja OÜ HGosa nimiväärtusega 10 000,00 krooni. 02.10.2006 esitas kostja notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Kostja märkis avalduses, et peale tema on õigustatud pärima veel pärandaja ema A K . Kostja jättis hageja, kui esimese järjekorra pärija pärimismenetlusse kaasamata, ei teatanud notarile tema nime ega asukohta, kuigi oli ise sellest teadlik tekitades sellega olukorra, kus ta päris teise järjekorra pärijana kogu pärandaja vara. Hageja on arvamusel, et kostja ei käitunud heas usus, kui ta kasutas ära olukorra, et hageja elab alaliselt välismaal ja päris vara tema asemel. Hageja ei teadnud pärimismenetluse algatamisest ja ootas heas usus, et kostja talle sellest teatab. Hageja ei valda eesti keelt ega saa seetõttu lugeda Ametlikes Teadaannetes avaldatavaid kuulutusi. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaeg, tuvastada hageja pärimisõiguse, tuvastada, et kostjal ei olnud pärimisõigust ja kohustada kostjat hagejale pärandvara arvel 750 000,00 krooni välja andma. Menetluskulud palus hageja jätte kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on pärandaja poeg, kes elab alaliselt välismaal ja kostja pärandaja õde; et päritakse seaduse järgi; et hageja ei esitanud notari määratud tähtajal avaldust pärandi vastuvõtmiseks ega sellest loobumiseks ning et kostja päris pärandajale kuulunud korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas väärtusega 730 000,00 krooni, OÜ SLAG osa väärtusega 20 000,00 krooni ja OÜ HG osa nimiväärtusega 10 000,00 krooni. Tulenevalt pärimisseaduse (PärS) §-dest 13 lg 1 ja 14 lg 1 on hageja esimese järjekorra seadusjärgne pärija ja kostja teise järjekorra seadusjärgne pärija, kes PärS § 12 lg 2 kohaselt pärib, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Kuivõrd hageja ei esitanud PärS § 118 lg 1 sätestatud tähtajal notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks ega pärandist loobumiseks ega asunud pärandvara valdama, kasutama ega käsutama, siis jagati tema pärandiosa kostjale, kui pärandi vastuvõtnud pärijale juurdekasvuõiguse alusel. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sai alaliselt välismaal elav hageja pärandaja surmast teada kostjalt ning ootas heas usus kostjalt ka teadet, et alustada ühiselt pärimismenetlust ja jagada pärandvara omavahel. Hageja ei teadnud, et pärimisteade võidakse avaldada Ametlikes Teadaannetes ning eesti keelt mitteoskava isikuna ei olnud tal võimalik üles leida ega lugeda Ametlikes Teadaannetes avaldatud teateid. Hageja väide, et kostja varjas notari eest hageja nime ja asukohta on tõendatud kostja 02.10.2006 Tallinna notar Lia M esitatud avaldusega pärandi vastuvõtmiseks, millest nähtuvalt avaldas kostja notarile, et pärandajal on välismaal elav poeg, kuid jättis notarile avaldamata nii hageja ees- ja perekonnanime, asukoha kui ka muud kontaktandmed, teatades selle asemel notarile, et tal pärandaja poja asukoha kohta andmed puuduvad ning tunnistaja T K ütlustega, millest nähtuvalt andis tunnistaja kostjale hageja aadressi ja telefoninumbri sama telefonivestluse ajal, kui kostja teatas tunnistajale pärandaja surmast. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja esitas notarile pärimisavalduses ebaõigeid andmeid ja varjas teavet, mistõttu ei saadetud hagejale kui pärima õigustatud isikule kirjalikku teadet pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks määratud tähtaja kohta, vaid avaldati teade Ametlikes Teadaannetes. TsÜS §-st 138 tulenevalt tuleb isikul oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ega selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. PärS § 140 kohaselt kui isik on teadlikult esitanud notarile või kohtule ebaõigeid andmeid või varjanud teavet, võib temalt ebaõigete andmete esitamise või teabe varjamise tõttu pärandvara arvel saadu igal ajal välja nõuda. Kohus leiab, et kostja ei toiminud notarile 02.10.2006 avalduse esitamisel heas usus
ning teostas oma õigusi vastuolus PärS §-ga 140, sest ta varjas notari eest hageja nime, elukohta ja kontaktandmeid, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks PärS § 140 alusel välja mõista pärandvara, korteriomandi asukohaga XXXTallinnas väärtusega 730 000,00 krooni arvel saadud ja OÜ SLAG osa väärtusega 20 000,00 krooni. Tsiviilasjas esitatud kirjaliku tõendiga, 18.01.2008 Tallinna notar Lia M esitatud avaldusega surnud M K pärandi vastuvõtmiseks, on tõendatud, et avaldaja soovib pärandi vastu võtta. Kohus võttes arvesse, et hageja elab alaliselt välismaal ega valda eesti keelt, mistõttu tal oli raskendatud Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadetega tutvuda ning asjaolu, et ta heauskselt ootas kostja teadet pärimismenetluse algatamisest leiab, et pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel ning kuulub ennistamisele. Seoses 18.01.2008 Tallinna notar Lia M esitatud avaldusega surnud M K pärandi vastuvõtmiseks, pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamisega ning tulenevalt PärS §-dest § 12 lg 2 ja 13 lg 1 on hageja õigustatud surnud M K esimese järjekorra seadusjärgse pärijana pärandvara pärima. Tulenevalt PärS §-dest 12 lg 2 ja 14 lg 1 ei ole kostja teise järjekorra pärijana õigustatud pärima. Järelikult kuuluvad hageja nõuded tuvastada, et hagejal oli ja kostjal ei olnud pärimisõigust surnud M K pärandvarale, rahuldamisele. Kohus ei arvesta asjas tunnistajana ülekuulatud L L ütlusi, kuna need ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.