Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas,sekretär Terje Üürike
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.juunil 2010.a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-10221
Tsiviilasi
T.P. `i hagi OÜ A.R.vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja : T.P. ik.kood xxxxxxxxxxx xxxxx x Pärnu xxxxx Kostja : OÜ A.R.reg.kood xxxxxxxx aadress xxxxxx xx-x xxxxxx küla xxx vald xxxxxxxx xxxxx
Hagihind
5 310 kr
Resolutsioon : Juhindudes TsMS § 434, §435, § 436,TLS § 74 lg 2, § 119 lg 2, kohus otsustas: Rahuldada hagi osaliselt.Välja mõista OÜ-lt A.R.T.P.`i kasuks puhkusehüvitis 1 011 kr ja lõpparve kinnipidamisel ühe kuu keskmine palk 5 326 kr ja 67 s, kokku 6 337 kr ja 67 s ( kuus tuhat kolmsada kolmkümmend seitse krooni ja 67 s). Jätta rahuldamata OÜ A.R.vastuhagi T.P.`i vastu varalise kahju ja töölt omavolilise lahkumise kahju hüvitise nõudes. Kohtukulud Jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada
Sisulised asjaolud T.P. esitas avalduse Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile, milles nõudis tööandjalt OÜ A.R.töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest töötasu summas 26 298 krooni, lisaks saamata puhkusetasu 3 601 krooni ning lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise
eest ühe kuu keskmist tasu 8 766 krooni.Nõude kogusumma oli 38 665 kr, lisaks palus töötaja lugeda temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks.
Avalduse kohaselt asus T.P. 01.septembril 2008 Pärnus autojuht- teenindaja töökohale.Põhipalk oli 5 500 krooni, millel lisandus tulemustasu ja lisatasud.Avaldaja töötas OÜ-s A.R. ajavahemikus 01.september 2008.a kuni 30.aprill 2009.a.Peale seda ei ole tööandja töötajat tööle lubanud ega mingit tasu maksnud. Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 22.detsembril 2009.a mõisteti OÜ-lt A.R. välja T.P.`i kasuks puhkuse hüvitis summas 1 011 kr ja ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 5 326 kr ja 67 s. Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti rahuldamata T.P.`i nõuded OÜ A.R.vastu alljärgnevalt: 1.töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes 2.töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel hüvitise nõudes summas 26 298 krooni 3.tööraamatu kinnipidamisel keskmise palga nõudes 4.puhkusehüvitise nõudes summa 2 590 krooni 5.keskmise palga nõudes lõpparve kinnipidamisel summas 3 439 kr ja 33 s. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata OÜ A.R.nõuded T.P.`i vastu alljärgnevalt: 1.varalise kahju hüvitamise nõudes summas 5 310 krooni 2.hüvitise nõudes töölt omavoliliselt lahkumisel summas 5 326 krooni. 0Ü A.R.on esitanud 02.03.2010 taotluse Harju Maakohtule töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.Tööandja teatab, et vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse ulatuses, millega rahuldati avaldaja nõuded ning jäeti rahuldamata tööandja nõuded. 05.04.2010 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus taotlust menetlusse võtmast saatis asja kohtualluvuse korras menetlemiseks Pärnu Maakohtule. Kohus võttis asja menetlusse 29.04.2010.a. ja andis T.P.`ile aega taotlusele vastamiseks 14 päeva. T.P. palub kirjalikus vastuses kohtule jätta tööandja taotlused rahuldamata . Kohus määras 18.mail 2010 vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja taotluste dokumentide esitamiseks kuni 04.juunini 2010.a. Kohtu seisukoht Individuaalse Töövaidluse Seaduse ( ITVS) § 24 alusel lg 1 alusel on pooltel õigus töövaidluskomisjonis lahendatud töövaidluse läbivaatamiseks pöörduda kohtusse üksnes komisjoni otsusega mittenõustumise korral.Pooled saavad töövaidluskomijoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse üksnes neid töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse ( RK lahend nr 3-2-1-35-03). Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisalduvad nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITVS § 24 lg-5 reguleeritud juhtumil.Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile ning seda ka juhul, kui kohus kohustab ITVS § 24 lg-st 5 hagejat oma avaldust parandama ( Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-08). Asjale lisatud Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud hageja T.P.`i avalduse kohaselt on töötaja nõudnud tööandjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 3 kuu keskmist töötasu summas 26 298 kr, lisaks saamata jäänud puhkusetasusid summas 3 601 kr ning tööraamatu ning lõpparve kinnipidamise eest 1 kuu keskmist tasu 8766 kr, kokku nõuab hageja 38 665 krooni.Seega tuleb avaldus lugeda hagiavalduseks.
Töövaidluskomisjon on töötaja nõude rahuldanud osaliselt ja välja mõistnud puhkusehüvitise summas 1 011 krooni ja ühe kuu keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest 5 326 kr ja 67 s. Tööandja on esitanud töövaidluskomisjonile töötaja vastu nõuded varalise kahju hüvitamiseks summas 5 319 kr ja hüvitise nõudes töölt omavoliliselt lahkumise eest 5 326 krooni, mille komisjon on jätnud rahuldamata. Tööandja on taotluses kohtule töövaidluse uueks läbivaatamiseks märkinud, et kostja poolt TVK-le esitatud konto väljavõttest on näha, et kostja on tasunud hagejale puhkusehüvitise summas 4011 krooni täies ulatuses ülekandega 12.05.2009 summas 1011 krooni ning 10.06.2009 3 000 krooni. Hageja T.P. on väitnud, et kostja väide selle kohta, et puhkusehüvitus on talle täies ulatuses hüvitatud, ei ole õige.12.05.2009 ülekanne summas 9 475 kr on hageja aprillikuu töötasu. Samale seisukohale on asunud ka töövaidluskomisjon.Hagile lisatud konto T.P.`i konto väljavõtte kohaselt on , 12.05.2009 M.J.`a poolt tehtud ülekanne summas 9 475 krooni, kuid on märkimata, et ülekanne sisaldab puhkusetasu.Seega tuleb kostja väide jätta tähelepanuta. Kostjalt kuulub väljamõistmisele saamata jäänud puhkusehüvitis summas 1011 krooni ja ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 5 326 kr ja 67 s. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja ei maksnud hagejale välja töölepingu lõpetamisel lõpparvet.TLS § 119 lg 2 kohaselt on lõpparve kinnipidamisel tööandja kohustatud töötajale maksma keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, muid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja nõue lugeda töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja mõista välja tööandjalt tema kasuks kolme kuu keskmine palk ei ole leidnud tõendamist.Kohus , tutvunud kirjalike tõenditega, leidis nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.Töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt lõppes 30.04.2009 töötaja põhitöö( vaipade laialivedu) , tööandja pakkus teist tööd, kuid töötaja enam tööle ei ilmunud.Tööandja lõpetas töötajaga töölepingu 12.05.2009 jämeda töökohustuste rikkumise eest, avaldaja keeldus töölepingu lõpetamise dokumentidele alla kirjutamast ( töövaidluskomisjoni tl 39, 40, ). TLS § 50 p.1 2 kohaselt on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd, täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ning täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast. Tööandja varalise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole tõendanud : kahju suurust, hageja süüd, vara parandamise tegelikke kulutusi .Lisatud konto väljavõte ( esitatud kostja esindaja poolt 04.06.2010) . Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-57-00 märkinud järgmist: Töötajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peavad esinema järgmised tingimused: otsene tegelik kahju, kahju tekitamise õigusvastasus, põhjuslik seos tekitatud kahju ja töötaja tegevuse või tegevusetuse vahel ja töötaja süü.Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tuvastatud , mis asjaoludel kahju tekkis, kes tekitas ja samuti on tõendamata kahju tegelik suurus. Hageja on väitnud, et talle antud mobiil oli algusest peale vigane, seisis auto kindalaekas ja tema kasutas asjade ajamiseks paarimehe isiklikku telefoni. Kuivõrd hageja on väitnud, et ta ei ole tahtlikult kostja auto ukselinki lõhkunud, vaid see oli talvel külmunud ning purunes, kui hageja tahtis ust avada, seega ei ole hageja tahtlikult kostja varale kahju tekitanud, mistõttu hageja hinnangul nõue on alusetu. Materiaalse vastutuse kohaldamisel tööõigussuhtes lähtutakse Töökoodeksi §-dest 128 ja 128-1 s.o. tööliste ja teenistujate täielik materiaalne vastutus.Tööandja poolt on läbi viimata ja kohtule esitamata ettevõtte sisese juurdluse kohta kirjalik akt, mis sisaldaks
järgmist:millal ja mis asjaoludel kahju põjustati, kahju suurus varalises väljenduses, õigusvastase käitumise iseloom, milliseid eeskirju , juhendeid jm. rikuti kahju tekitamisel, kas kahju tekitaja on süüdi kahju tekitamises, mis asjaolud soodustasid kahju tekitamist ja kahju sissenõudmise seaduslik alus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kuivõrd kostja kahju hüvitamise nõue on tõendamata, tuleb see jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Ingrid Hallas Kohtunik.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.