Tsiviilasi nr.2-10-2775
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-2775
Tsiviilasi
JShagi MTL OÜ vastu töösuhte tunnustamiseks, saamata jäänud töötasu ja töölepingu lõppemisega seotud hüvitiste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JS(Š ), isikukood xxx elukoht xxx Kostja : MTL OÜ, registrikood xxx asukoht xxx Kostja seaduslikud esindajad Imre R , isikukood xxx ja Sven G , isikukood xxx Kostja lepinguline esindaja adv Siret Siilbek, Alvin, Rödl ja Partner AB OÜ, Roosikrantsi 2 Tallinn
Kohtuistungi toimumise aeg 24.05.2010
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 19.01.2010 kohtule hagi, milles palus tunnustada hageja ja kostja vahelist töösuhte olemasolu, mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 40 000 krooni Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 01.09.2008-10.05.2009 kostja juures maalrina suulise töölepingu alusel. Hageja ei töötanud kostja juures füüsilisest isikust ettevõtjana vaid poolte vahel oli töösuhe. Hageja allus kostja juhendamisele ja kontrollile ning kostja maksis hageja eest sotsiaalmaksu. Töösuhe lõppes 10.05.2009, kuid kostja ei maksnud hagejale lõpparvet. Kostja võlgneb hagejale 40 000 krooni.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Pooled sõlmisid 2009 a jaanuaris töövõtulepingu maalriteenuste osutamiseks. Hageja oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, mida tõendavad nii X-tee portaali väljavõtted, hageja enda antud selgitused nii töövaidluskomisjonis kui ka maksu- ja tolliametis. Kostja on hageja eest tasunud ühel korral sotsiaalmaksu, kuid see ei tõenda töölepingulist suhet. Hageja ei ole tõendanud töösuhte lõppemise aega, sest hagiavalduses märgib ta töösuhte lõppemise ajaks 10.05.2009, kuid hagi lisas nr 2 märgib ta töösuhte lõppemise ajaks 2009 a aprilli kekspaiga. Hageja ei ole oma õigusi heauskselt kasutanud, kui esitab alusetuid nõuded nii kohtule kui töövaidluskomisjonile. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. TLS § 131 lõike 1 kohaselt kohaldatakse enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS § 131 lõike 2 kohaselt ei välista ega piira TLS § 131 lõikes 1 sätestatu lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust.
Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nende vahel oli tööõigussuhe või võlaõiguslik töövõtuleping, samuti on vaidlus lepingulise suhte alguse ja lõppemise aja üle. Asja lahendamiseks tuleb eelkõige välja selgitada, millist liiki oli poolte vaheline õigussuhte. Tõendamiskoormus on määratletud EV TLS § 8 sätestatud eeldusega, et tegemist on töölepinguga, kui tööandja ei tõenda muu lepingu olemasolu. Samas õigussuhte olemasolu ja lepingu tingimuste tõendamise koormus on hagejal. Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda, milline on vaadeldavas suhtes töötaja iseseisvuse määr. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi maalrina tööd 2009 a jaanuarist aprill keskpaigani. Vaidlus käib selle üle, kas hageja tegi tööd ka 2008 a septembrist detsembrini ja 2009 a aprilli keskpaigast 10.maini. Kohtule esitatud TSD kokkuvõttest nähtub, et kostja on hagejale tasunud 2009 a jaanuaris 5766 krooni, millest on arvatud maha tulumaks 731 krooni ning 2009 veebruaris 18 500 krooni, millest on maha arvatud tulumaks 3389 krooni. Mõlemad summad on ka sotsiaalmaksuga maksustatud. Maksuameti arvestusest nähtub, et hageja eest on sotsiaalmaksu maksnud nii
hageja ise kui ta erinevad äriühingud. Kohtule on esitatud fotod veebruarist 2009 ning hageja poolt oktoober 2008 dateeritud fotod selle kohta, et hageja on kostja ehitusobjektidel. Kohtule esitatud X-tee päringust ja maksu- ja tolliametile antud hageja selgituste järgi töötas hageja 2009 jaanuarist aprillini füüsilisest isikust ettevõtjana ning osutas maalritöö teenust kostjale. Kohus leiab, et kostja on lükanud EV TLS § 8 sätestatud eelduse ümber. Kohtul puudub alus kahelda X-tee päringust ja maksu- ja tolliametile antud hageja selgituste tõesuses. Fotod selle kohta, et hageja viibis kostja ehitusobjektil ei tõenda nendevahelise õigussuhte liiki vaid üksnes asjaolu, et hageja tegi kostja ehitusobjektil maalritöid. Hageja poolt dateeritud fotodelt ei ole siiski võimalik välja lugeda, et tegemist on nimelt 2008 a oktoobris tehtud ülesvõtetega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tegemist on töölepinguga. Hageja ei ole esitanud andmeid palga suuruse või maksmise kokkuleppe kohta. TSD väljavõte kinnitab kahe väga erineva tasu maksmist, mis on pigem omane töövõtulepingule kui kindla suurusega töötasu maksmisele. Hageja on kinnitanud nii maksu- ja tolliametile antud selgitustes kui ka töövaidluskomisjoni istungil, et tegi tööd temale sobival ajal, siis kui tööd oli ning oma töövahenditega. Hageja oli registreeritud FIE-na, mis võimaldas tal ka hõlpsasti iseseisvalt töövõtulepinguid sõlmida. Kohus leiab, et sotsiaalmaksu tasumine ei tõenda iseenesest seda, et tegemist on töösuhtega. Pooled võivad ka töövõtulepingus kokku leppida, et tellija tasub töövõtja maksud. Seaduse aluse palgast kinnipidamiste tegemine mh sotsiaalmaksu tasumise kohustus on kostjal töölepingu, aga ka töövõtulepingu alusel, kui pooled selles nii kokku lepivad. Hageja on selgesõnaliselt esitanud töövaidluskomisjonile on seisukoha, et ta töötas kostja juures füüsilisest isikust ettevõtjana. Kohus leiab, et pooled peavad oma avaldustes esitama tõesed asjaolud ning olema oma seisukohtades järjekindlad. Vastupidine käitumine on oma menetlusõiguste ja ka TsÜS § 138 tulenevalt õiguste pahatahtliku kasutamine. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel oli töövõtuleping ning seetõttu ei saa hageja nõuda lõpparve tasumist, sest selline õigus tuleneb üksnes töölepingust vastavalt palgaseaduse § 32 lg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.