2-10-8748/6 - TSÜS - Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-8748 Tallinnas, XXX. Esmakordselt lahkus ILabikaasade ühisest kodust 1993.a. Tema tookordsed otsingud jäid tulemusteta (sh politsei ja meedia kaasabil). ILoli kadunud ligikaudu kaks kuud, misjärel ta naases koju. Kodust lahkumist keeldus ta põhjendamast ega avaldanud oma perekonnale oma viibimiskohta ega muud infot. ILoli kohati ka alkoholiprobleemid ning tal esines psüühilisi probleeme (sh suurenenud süütunne). 25.01.1999.a lahkus ILoma kodust ning ei ole enam tagasi tulnud. Avaldajale teadaolevalt elas tema abikaasa ILpärast kodust lahkumist lühiajaliselt mitmetes ajutistes kohtades, s.h töökohas, vanemate juures, hotellides jne. Avaldaja ei ole 2000.a kevadest oma abikaasat enam näinud. 2001.a alguseni käis ILka avaldajale teadaolevalt tööl. ILvanemad nägid teda viimati 2001.a alguses. 2001.a suvel oli vanemate viimane kontakt IL, kui ta leiti ühest Tallinnas asuvast hotellist, kuid ILnendega kohtuda ei soovinud (m.h ei avanud oma vanematele hotellitoaust). 2001.a sügisel pöördus avaldaja ILkohta andmete saamiseks, s.h tema asukoha kindlakstegemiseks politseisse, kuid vastav jälitustoimik avati hiljem. 25.04.2002.a alustas Põhja Prefektuur jälitusmenetlust nr 0201321 ILteadmata kadumise kohta. Käesoleva ajani ei ole politsei ILasukohta tuvastanud. 26.01.2010.a võeti Põhja Prefektuuris ILpojalt ALka DNA proov, et seda võrrelda tuvastamata säilmetega, millede DNA on politsei andmebaasis alates 2001.a sisestatud. Ka eelnimetatu ei ole tänaseni tulemusi andnud. ILasukohta ei ole avaldaja, politsei ega lähedased tänaseni tuvastanud. Pöördumised tuttavate, töökaaslaste jt isikute poole on jäänud tulemusteta. Avaldajal puuduvad igasugused andmed ILviibimiskoha, elusoleku või surma osas alates 2001. aastast, s.o ligikaudu enam kui 9 aastat. Avaldajat on ajendanud käesolevat avaldust kohtule esitama asjaolu, et ta ei saa realiseerida oma omandiõigust ega teostada varalisi õigusi. Avaldaja ja ILabielu kestel on soetatud neli kinnisasja (kinnistu mõtteline osa Tallinnas, XXX; mõttelised osad XXX asuvatest kinnistutest XXX ja XXX ning ILnimel kinnistatud korteriomand Tallinnas, XXX). Tallinnas, XXX asuva kinnistu kaasomanikud, s.h avaldaja, soovivad sõlmida kokkuleppe kaasomandi lõpetamiseks ning korteriomanditeks jagamiseks, kuid ilma ILnotariaalse nõusolekuta ei ole see võimalik. Lisaks on avaldajal ka soov lähitulevikus teised kinnisasjad võõrandada ning ka need tehingud vajaksid ILnotaraiaalses vormis tahteavaldust. Kuna ILeeladatava surmaaega ei ole võimalik konkreetse kuupäevaga kindlaks määrata ning viimased andmed tema elusoleku kohta olid 2001.a, siis palub avaldaja kohtul ILsurnuks tunnistada ning tema surmaajaks lugeda 31.12.2002.a.

2-10-8748 teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Avaldaja on ILabikaasa, seega õigustatud isik ILsurnuks tunnistamise avalduse esitamiseks. TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed ILkohta pärinevad 2001.a algusest, kui tema vanemad teda viimast korda nägid. 2001.a suvel oli vanematel IL viimane kontakt, kui ta leiti ühest Tallinnas asuvast hotellist, kuid ILnendega kohtuda ei soovinud (muuhulgas ei avanud oma vanematele hotellitoaust). Pärast seda andmed ILkohta puuduvad (t lk 2). TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 13.04.2010 kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium esitas päringu ILkohta Politsei- ja Piirivalveametile. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel pöördus 23.03.2002.a ALpolitseisse avaldusega, mille kohaselt oli tema poeg ILlahkunud kodust, aadressil XXX, Tallinn, 20.03.2002 ning ei ole tagasi pöördunud. Tagaotsimismenetluse käigus läbiviidud toimingud ei ole seni andnud tulemust isiku asukoha tuvastamiseks. ILväljastatud Eesti kodaniku pass XXXkehtivus lõppes 29.09.2002 ning uut taotlust pole esitatud. Piirikontrolli infosüsteemis leidub ILkohta viimane kanne 22.10.2000.a, sisenemine Tallinna Lennujaama kaudu. Siseministri hinnangul ei saa ILvanust arvestades välistada tema elusolekut, samas leiab siseminister, et eeltoodud andmete põhjal võib kohus ILsurnuks tunnistada. (t lk 35-37). Tulenevalt TsMS § 510 lg 1 avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 05.03.2010 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles ILesitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid ILkohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. ILkohta andmeid kohtule ei ole esitatud. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et ILon surnud. Tema elusoleku kohta ei ole andmeid alates 2001.a algusest, s.o enam kui 9 aasta jooksul. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna ILeeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb ILsurmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.2002.a. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.