L. J. hagi T. J. vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks või alternatiivselt pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.02.2010.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T. J. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): L. J. (surnud xx.xx.xxxx.a)(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx, aadress: xxxxx xxx x-x, xxxxx xxxxxxx), tehinguline esindajad Kairi Juhkam ja adv Urmas Kukk; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): T. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxx, aadress: xxxxxxx x-xx, xxxxx xxxxxxx), tehinguline esindaja Erkki Evart
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.02.2010.a otsus jätta muutmata.
Keelduda apellandi poolt 09.06.2010.a Tallinna Ringkonnakohtule esitatud tõendi vastuvõtmisest ja tagastada see apellandile.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja, T. J. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-12016 käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.20.03.2009.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus lugeda ennast xx.xx.xxxx.a surnud S. J. pärandi vastuvõtnuks või alternatiivselt ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaeg. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja S. J. seadusjärgsed pärijad. Tallinna notar Maive Ottas avaldas 03.09.2008.a ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ pärimisteate, milles kutsus õigustatud isikuid, kes soovisid S. J.-st järelejäänud pärandi vastu võtta või sellest loobuda, kolme kuu jooksul esitama avalduse notaribüroole. Hageja oli seisukohal, et kostja varjas teavet hageja tegeliku elukoha kohta ja seega ei teatatud hagejale notari poolt määratud pärandi vastuvõtmise tähtajast. 29.01.2009.a pöördus hageja notari poole avaldusega pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. 6.02.2009.a vastuses hagejale teatas notar, et kostja ei andnud notariaalselt kinnitatud nõusolekut pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks ning et seetõttu tuleb hagejal pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks pöörduda kohtusse. Hageja asus seisukohale, et ta oli pärandit valdama asudes selle juba vastu võtnud kooskõlas pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 117 lg-ga 3. Hageja seisukohta kinnitas asjaolu, et 17.12.2008.a viis kiirabi ta haiglasse ravile S. J. eluajal S. J.-le kuulunud korterist, mis asus aadressil Xxxxxxx x-xx, Xxxxxxxxx. Samuti kinnitasid pärandi valdama asumist kostja poolt Põhja Politseiprefektuurile kriminaalmenetluse nr 09230101995 raames antud ütlused. Hageja arvates eksisteeris mõjuv põhjus, mille tõttu ta lasi mööda notari poolt antud pärandi vastuvõtmise tähtaja. Eeltoodut arvestades oli hageja hinnangul ilmne, et mitmetest asjaoludest tulenevalt ei saanud ta teada S. J.-st järelejäänud pärandi menetlusest ja seetõttu ei olnud ta ka teadlik notari poolt määratud tähtajast. Hageja arvates esinesid seetõttu alused pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks vastavalt PärS § 118 lg-le 21 . Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja moonutas oma väidetes faktilisi asjaolusid. Kostja väitel ei omanud hageja alalist elukohta ja ei olnud Xxxxxxx x-xx korteris kunagi elanud. Kostja märkis, et pärast S. J. surma oli hageja ja kostja isa L. Y. sunnitud hageja kõnealusest korterist välja tõstma, kuna hageja olevat hakanud tema tagant varastama. Hagejal ei olnud korteri võtmeid ning ilma L. Y. teadmata hageja korteris viibida ei saanud. Kostja möönis, et hageja oli kõnealuses korteris küll aegajalt ööbinud, sh ka ööl vastu 17.12.2008.a, mil kiirabi hageja haiglasse ravile viis. Kostja eitas hageja väidet, et ta varjas notari eest hageja elukohta. Kostjale ei olnud hageja tegelik elukoht teada ja seda ta ka notarile ütles. Notar saatis kirjad enda poolt tuvastatud võimalikel elukoha-aadressidel. Kostja märkis, et hageja hoidus kõrvale mitmete võlakohustuste
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-12016 täitmisest ning kohtumenetlustest tsiviilasjades, mis võis muuta ta kättesaamatuks ka muudel juhtudel. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 08.02.2010.a otsuse, millega rahuldas hagi ja ennistas pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus leidis, et hagi ei kuulunud rahuldamisele pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise nõude osas, küll aga pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise nõude osas. Kohtu hinnangul esinesid käesoleval juhul alused notari poolt antud 3-kuulise pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Kostja väidete kohaselt puudus hagejal püsiv elukoht, või vähemalt puudus see vaidlusalusel perioodil. Kohus vastupidist ei tuvastanud – hageja väited elamise kohta Xxxxxxx x-xx korteris ei leidnud menetluse käigus kinnitust. Kostja väidetest nähtus ka, et hageja põdes 2008.a sügisel rasket haigust (kopsutuberkuloosi) ning viibis seetõttu erinevates raviasutustes. Hiljem oli hageja viibinud sama haigusega seoses ka sundravil. Seega ei pruukinud hageja kohtu hinnangul saada notari poolt saadud teateid õigeaegselt kätte viibimise tõttu raviasutustes. Samuti võis haiglaravi hagejal objektiivselt takistada ligipääsu elektroonilisele väljaandele „Ametlikud Teadaanded“, kus ilmus teade pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja kohta. Eelnimetatud asjaolusid nende kogumis luges kohus mõjuvaks põhjusteks pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmisel PärS § 118 lg 21 p-i 1 mõttes ja rahuldas hageja alternatiivse nõude ning ennistas pärimisasjas pärandi vastuvõtmise tähtaja. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jäetakse hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kohus on rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme, tuvastanud osaliselt ebaõigesti hagi aluseks olnud asjaolud, teinud neist ebaõiged järeldused, mistõttu ei ole kohtuotsus seadusega kooskõlas. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus oleks tulnud jätta ka tähtaja ennistamise osas rahuldamata, kuna hageja ei esitanud notari poolt määratud tähtaja jooksul vastavat avaldust, mistõttu on ta kaotanud PärS § 118 järgi õiguse pärandvarale. Kostja on seisukohal, et kuna ta ei andnud notariaalselt kinnitatud nõusolekut tähtaja ennistamiseks ega esitanud oma põhjuseid kohtule, oleks kohus pidanud selle alusel tähtaega mitte ennistama. Hageja oli teadlik pärandaja surmast, viibis pärandaja matustel ja oli teadlik ka pärandi avanemisest enne pärimismenetluse algust. Kui hageja soovis pärida, oleks ta pidanud esitama pärimisavalduse, esitama oma tahet seadusega ettenähtud korras, mida hageja aga ei teinud. Kostja on arvamusel, et kohus ei ole piisavalt analüüsinud mõjuva põhjuse olemasolu. Tähtaja möödalaskmiseks oleks hagejal pidanud olema objektiivne põhjus, sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ta ei saanud vahetult mõjutada. Kostja on seisukohal, et sellist kaalukat põhjust hagejal ei esinenud.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-12016
7.Maakohus leidis õigesti, et pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise eelduseks olevaks mõjuvaks põhjuseks võib lugeda seda, kui hageja ei teadnud käimasolevast pärimismenetlusest ega pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud asjaoludest lähtuvalt võib sellise järelduse teha. Käesoleva tsiviilasja raames kogutud tõendite ja esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et mõni nendest kolmest aadressist, kuhu notar hagejale pärimisteate adresseeris, oleks olnud hageja elukoht, või et hageja oleks pärandi vastuvõtmise tähtaja jooksul mõnel nendest aadressidest viibinud. Ka kostja ise väitis, et hageja vahetas sellel perioodil tihti elukohti. Seda tõenäosust, et hageja ei tarvitsenud pärimismenetlusest teada, kinnitab veel ka see, et hageja on tuberkuloosihaige ning et 2008nda aasta sügisel oli tema haigus sellises seisus, et tema suhtes rakendati sundravi.
8.Kuigi maakohus märkis oma otsuse põhjendavas osas, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid selles, et hageja oma pärandosa saab, ja apellant sellise maakohtu väitega ei nõustu, ei anna see maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust, sest maakohus ei rahuldanud hagi mitte õigeksvõtust lähtuvalt ega tuginenud otsust tehes ka kostjapoolsele omaksvõtule. Maakohus hindas kõiki hagi aluseks olnud asjaolusid ning tegi nendest asjaoludest lähtuvalt sisulise otsuse.
9.Käesolevas asjas ei anna teistsuguse otsuse tegemiseks alust see, et maakohus ei ole oma otsuses detailselt märkinud, millal hageja tuberkuloosi haigestus ning millal täpselt hageja selle haigusega seoses haiglaravil viibis või millal täpselt hageja sundravile määrati. Maakohus viitas muude asjaolude hulgas ka hageja haigusele, haiglaravil viibimisele ja hageja suhtes sundravi kohaldamisele ning arvestas neid asjaolusid muuhulgas pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel. Ka ringkonnakohus nõustub sellega, et viidatud asjaolud on sellised, mis muuhulgas viitavad sellele, et hageja lasi pärandi vastuvõtmise tähtaja mööda mõjuvatel põhjustel.
10.See, et hageja oli pärandaja surmast ja ülejäänud kaaspärijatest teadlik ning viibis ka pärandaja matustel, ei anna vastupidise kohtuotsuse tegemiseks alust. Hageja õigust taotleda pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamist ei mõjuta see, et hageja ei esitanud ise pärimisavaldust. Vastupidine väide ei põhine seadusel. Puuduvad igasugused asjaolud, mis viitaksid sellele, et hageja oleks pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast teadnud, kuid oleks selle tähtaja tahtlikult mööda lasknud. Hageja soovib oma ema järelt pärida ning oleks kõigi eelduste kohaselt esitanud ka pärimisavalduse, kui ta oleks vaid pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast teadnud. Kui hageja oma ema surmast teadis ja viibis ka oma ema matustel, nagu väidab kostja, ning ülejäänud pärijad olid hageja vend ja hageja isa, siis seda enam tekib küsimus, kas ülejäänud pärijad ei saanud anda notarile täiendavat informatsiooni hageja asukoha kohta või siis täiendavalt ise midagi teha selleks, et hagejat pärimismenetlusest teavitada.
11.Apellant väidab, et maakohtu otsus tuleks tühistada ka seetõttu, et pärimismenetlust läbi viinud notar adresseeris hagejale suunatud pärimisteate ka hageja poja aadressile ning et hageja poeg sai selle kirja sealt ka kätte ning et hageja väidab paljasõnaliselt, et hageja poeg sai selle kirja kätte alles peale pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtaja möödumist, sest töötas välismaal. Ringkonnakohus leiab, et see apellandi väide ei saa olla teistsuguse otsuse tegemise aluseks. Käesolevas tsiviilasjas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei elanud oma poja juures. Seega, hageja poja aadressil saadetud kirja ei saa lugeda automaatselt hagejale kätte antuks. Hageja väitis, et tema poeg K. J. asus aadressile Xxxxxxx xxx x-xx (jälle) elama
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-12016 peale pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtaja möödumist. Seega väitis hageja, et tema poeg nimetatud aadressil pärandi vastuvõtmise tähtaja vältel ei elanud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt oleks aga kostja pidanud tõendama, et septembris 2008 aadressil Xxxxxxx xxx x-xx saadetud kiri jõudis kohta, kus elas sellel ajal hageja poeg, ning et hagejal oli sellele aadressile saadetud kirjaga tutvumiseks mõistlik võimalus. Selliseid asjaolusid aga kostja tõendanud ei ole.
12.Ka see apellandi väide, et hageja kahjustas ise oma tahtliku käitumisega enda tervist, kui ei täitnud vabatahtlikult tuberkuloosiravi juhiseid, ning lõi seega ise asjaolud, millele maakohus tähtaja möödalaskmise olulise põhjuse hindamisel tugineb, ei saa olla käesolevas asjas teistsuguse otsuse tegemise aluseks. Pärimisseadus ei sea tähtaja möödalaskmise oluliste põhjuste hindamist sõltuvusse sellest, kas põhjus tekkis hageja tegevusest tulenevalt või mitte. Eraõiguses rakendatakse actio libera in causa doktriini deliktiõiguses (vt VÕS § 1052 lg 2 lause 2), kuid ka seal seotakse õiguslikud tagajärjed mitte isiku igasuguse tegevusega, vaid üksnes alkoholi või narkootilise aine tarvitamisega.
13.Maakohus ei rikkunud õigusnorme, kui jättis hagejalt endalt küsimata, kas hageja ikka ei teadnud pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast. Hagiavaldusest tuleneb selgesti, et hageja tugineb hagi alusena sellele, et ta ei teadnud pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast. Samuti on hagiavalduses esitatud asjaolud, millega hageja vastava väite usutavaks muudab. Kostja ei taotlenud ka hageja vande all ülekuulamist.
14.Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui lubas hageja esindajal osaleda kohtuistungil ilma kehtivat volikirja esitamata. Hageja esindaja kinnitusel oli tal kehtiv volikiri olemas. See väide vastas tõele ning hageja esindaja esitas volikirja, mis kehtis ka kohtuistungi ajal, kohtule peale kohtuistungi toimumist. Nendel asjaoludel vastas maakohtu tegevus TsMS §-s 227 sätestatule.
15.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt oleks pärimisteate ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisega tulnud pärimisteade igal juhul hagejale kätte antuks lugeda, ning seetõttu ei saa asjaolu, et hageja pärimismenetlusest ning pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast ei teadnud, lugeda pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtaja ennistamise aluseks. Valitseva kohtupraktika kohaselt loetakse asjaolu, et pärija pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast ei teadnud, pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise aluseks ka siis, kui pärimisteade avaldati ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
16.Kohus menetleb hagi poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude ja poolte poolt kohtule esitatud tõendite alusel. Sellest lähtuvalt ei saa maakohtule ette heita seda, et kohus omal algatusel ei nõudnud välja pärimistoimikut ega uurinud välja hageja haigusega seotud täpseid kuupäevi.
17.02.06.2010.a määras ringkonnakohus menetlusosalistele viimase tähtaja taotluste esitamiseks, ulatuses, mida menetlusseadustik võimaldab. Apellant esitas ringkonnakohtule täiendava tõendi ja taotles selle vastuvõtmist. Tõendina sooviti esitada Põhja- Eesti Regionaalhaigla SA kinnitust selle kohta, millal hageja haiglas tuberkuloosiravil viibis ja miks ravi katkestati. Apellant põhjendab tõendi hilist esitamist sellega, et vastuse saamine viibis, ja et vastus esitati lihtkirjaga, ning seetõttu ei olnud apellandil võimalik tõendit varem esitada. Maakohtus ei esitanud apellant tõendit seetõttu, et apellandi õigusteadmised on puudulikud. Apellant arvas, et maakohus nõuab vastavad andmed ise välja. Ringkonnakohus
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-12016 leiab, et tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda ja tõend tuleb apellandile tagastada. TsMS § 652 lg 3 kohaselt hindab ringkonnakohus maakohtu poolt hindamata tõendeid üksnes juhul, kui esineb mõni viidatud lõikes sätestatud alus. Antud juhul selliseid aluseid ei esine. Hagimenetluses menetleb kohus tsiviilasja poolte poolt esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Kostja ei ole viidanud asjaoludele, mille alusel saaks järeldada, et maakohus pani toime olulise menetlusnormi rikkumise. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus ei järeldanud, et hageja ei saanud pärimisavaldust õigeaegselt esitada seetõttu, et ta viibis haiglaravil. Maakohus leidis, et tähtaja ennistamise üheks aluseks, muude aluste kõrval, oli see, et ta põdes tuberkuloosi. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et isegi siis, kui oleks esinenud maakohtupoolne menetlusnormi oluline rikkumine, oleks apellant pidanud vastava tõendi juurdevõtmise taotluse esitama hiljemalt koos apellatsioonkaebusega. Apellatsioonkaebus esitati ringkonnakohtule 10.03.2010.a. SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla kiri on koostatud 03.03.2010.a, kusjuures väide, et kiri esitati viibimisega, ei ole usutav, sest kirjast nähtuvalt vastas SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla oma kirjaga apellandi 02.03.2010.a kirjale.
18.Eespool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Seoses sellega, et hageja suri apellatsioonimenetluse ajal, märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 353 lg 1 kohaselt peatub tsiviilkohtumenetlus menetlusosalise surma korral kuni menetluse üldõigusjärglase poolt jätkamiseni. TsMS § 353 lg 2 kohaselt lg-s 1 sätestatud peatumise alus ei rakendu juhul, kui surnud menetlusosalist esindas lepinguline esindaja. Käesoleval juhul esindas hagejat lepinguline esindaja Kairi Juhkam. Seetõttu kuulutab ringkonnakohus otsuse hageja surmast sõltumata.
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.