L J hagi T J vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks
või
(alternatiivselt)
pärandi
vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
-
hageja: L J (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad
-
hageja
esindajad:
advokaat
Urmas
Kukk
(Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid; asukoht Veetorni 4, Tallinn, 10119) ja K J (postiaadress xxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
2.Ennistada surnud S J’i (isikukood xxx) pärimisasjas Tallinna notar Maive Ottas’e poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg.
3.Jätta rahuldamata hageja nõue (alternatiivne nõue) S J’i (isikukood xxx) pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks. Menetluskulude jaotus 1(6)
2-09-12016 Jätta menetluskulud kostja T J kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuOtsus
e
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates Otsus e kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuOtsus e avalikult teatavakstegemisest 8. veebruaril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.20. märtsil 2009.a Harju Maakohtule esitatud hagis palub L J lugeda ennast surnud S J’i pärandi vastuvõtnuks. Juhul kui kohus nimetatud nõuet ei rahulda, palub hageja ennistada S J’i pärimisasjas pärandi vastuvõtmise tähtaja.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on hageja L J surnud S J’i pärija. Tallinna notar Maive Ottas avaldas 3. septembril 2008.a väljaandes Ametlikud Teadaanded pärimisteate, milles kutsus õigustatud isikuid, kes soovivad S J’ist järelejäänud pärandi vastu võtta või sellest loobuda, kolme kuu jooksul esitama avalduse notaribüroole. Kuna pärandi vastuvõtnud isik, T J (s.t kostja), varjas teavet hageja tegeliku elukoha kohta, siis hagejale teatatud notari poolt määratud pärandi vastuvõtmise tähtajast. Samuti ei ole hagejal ligipääsu internetile, mistõttu ei olnud tal võimalik lugeda eelnimetatud teadaannet väljaandes Ametlikud Teadaanded. 29. jaanuaril 2009.a pöördus hageja notari Maive Ottas poole avaldusega pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. 6. veebruari 2009.a vastuses hagejale teatas notar, et kuna pärija T J ei ole andnud notariaalselt kinnitatud nõusolekut pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks, siis tuleb tähtaja ennistamiseks pöörduda kohtusse. Hageja on seisukohal, et ta on pärandit valdama asudes selle juba vastu võtnud kooskõlas pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 117 lg-ga 3. Hageja seisukohta kinnitab asjaolu, et 17. detsembril 2008.a viis kiirabi ta haiglasse ravile S J’i eluajal talle kuulunud korterist, mis asub aadressil Xxx, Tallinn (edaspidi nimetatud ka Xxx korter). Samuti kinnitavad pärandit valdama asumist kostja T J’i poolt Põhja Politseiprefektuurile kriminaalmenetluse nr 09230101995 raames antud ütlused. Nimetatud ütluste kohaselt väitis kostja, et 17. detsembril 2008.a kella 20.00 paiku tuli tema vend (hageja) Xxx 2(6)
2-09-12016 korterisse onu A.O’a kodust Xxx, kus L J ajutiselt pärast isa surma ööbis. Hageja ja kostja isa LY(esineb ka nimekuju L J) suri . Seega saab T Ji ütlusest järeldada ainult seda, et L J oli oma elukohast aadressil Tallinn, XXXajutiselt lahkunud pärast 3. detsembrit 2008.a. Lisaks kinnitab pärandi valdama asumist samade ütluste käigus kostja poolt antud selgitus, mille kohaselt viidi L J ravile just Xxx korterist, ja asjaolu, et hageja pass asus samas korteris. Hageja hinnangul ei ole mõeldav, et isik hoiaks oma isikut tõendavat dokumenti mujal, kui oma elukohas. Samuti oli hagejal Xxx korterisse sissepääs. Hageja leiab samuti, et eksisteerib mõjuv põhjus, mille tõttu ta lasi mööda notari poolt antud pärandi vastuvõtmise tähtaja. Pärast oma ema S J’i surma viibis L J harva oma rahvastikuregistri järgses elukohas XXX, Tapa. Seetõttu ei olnud tal võimalik notar Maive Ottas’e poolt saadetud kirja kätte saada. Lisaks hageja aadressile saatis notar pärimisteate ka hageja poja, K.Ji aadressil XXX, Tallinn. Tulenevalt asjaolust, et K.J’i töökoht on väljaspool Eesti Vabariiki, sai KJ notari kirja kätte alles peale 3. detsembrit 2008.a. Notar saatis pärimisteate ka aadressile Xxx, Tallinn. Vaatamata sellele, et L J korduvalt viibis nimetatud aadressil, varjas kostja tema eest asjaolu, et notar on saatnud pärimisteate ja jättis saabunud teabe hagejale edastamata. Eeltoodut arvestades on hageja hinnangul ilmne, et mitmetest asjaoludest tulenevalt ei saanud ta teada S J’ist järelejäänud pärandi vastuvõtmise kohta ja seetõttu ei olnud ta ka teadlik notari poolt määratud tähtajast. Hageja arvates esinevad seetõttu alused pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks vastavalt PärS § 118 lg-le 21.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
3.Kostja leiab, et hageja moonutab oma väidetes faktilisi asjaolusid. Kostja väitel ei oma hageja alalist elukohta ning ei ole Xxx korteris kunagi elanud. Samas märgib kostja, et pärast S J’i surma oli hageja ja kostja isa LY sunnitud hageja kõnealusest korterist välja tõstma, kuna hageja olevat hakanud tema tagant varastama. Hagejal ei olnud korteri võtmeid ning ilma LY’i teadmata hageja korteris viibida ei saanud. Kostja möönab, et hageja on korteris küll aeg-ajal ööbinud, sh ka ööl vastu 17. detsembrit 2008.a, mil kiirabi hageja haiglasse ravile viis. Oma dokumendid oli hageja toona peitnud padja alla. Kostja eitab hageja väidet, et ta varjas notari eest hageja elukohta. Kostjale ei ole hageja tegelik elukoht teada. Seda on ta ka notarile avaldanud. Notar on saatnud kirjad enda poolt tuvastatud võimalikel elukoha-aadressidel. Lisaks hoidub hageja kõrvale mitmete võlakohustuste täitmisest ning kohtumenetlustest tsiviilasjades, mis võis muuta ta kättesaamatuks ka muudel juhtudel. Kostja lisab, et temal ei ole aadressil Xxx korteri ega postkasti võtmeid, mistõttu puudus tal võimalus eemaldada hagejale adresseeritud kirju või saadetisi. Korteri ja postkasti võtmed olid vaidlusalusel perioodil ainult kostja isal LY’il.
MENETLUSE KÄIK
4.18. jaanuaril 2010.a toimunud kohtuistungil jäid hageja esindajad varasemalt esitatud väidete ja nõuete juurde ning palusid hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOHTUOTSUS E PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele surnud S J’i pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise nõude osas. Samas saab rahuldada hageja alternatiivse nõude pärimisasjas pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. 3(6)
2-09-12016
6.Alates 1. jaanuarist 2009.a kehtiva pärimisseaduse § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust, kui viidatud seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. S J’i pärandi avanemise ajal (s.o 12.05.2007.a) kehtinud PärS § 115 lg-st 1 tulenes pärija õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tuli PärS §-s 118 sätestatud tähtajal esitada pärandi avanemise koha notarile avaldus, mille notar tõestas (PärS § 117 lg 1). Kui pärija ei esitanud PärS § 117 lgs 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid asus PärS §-s 118 sätestatud tähtaja jooksul pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loeti ta PärS § 117 lg 3 järgi pärandi vastuvõtnuks. Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise üldiseks tähtajaks oli 10 aastat (PärS § 118 lg 3). Samas võis notar üldist pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise tähtaega lühendada. Pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks võis notar PärS § 118 lg 1 kohaselt anda tähtaja, saates selle kohta kirjaliku teate pärima õigustatud isikule või avaldades teadaande ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaeg ei võinud olla lühem kui kaks kuud.
7.Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. Hageja ja kostja on surnud S J ’i seadusjärgsed pärijad (pärima õigustatud isikud) PärS § 11 lg 1 tähenduses. Kostja on esitanud (tähtaegselt) avalduse S J ’i pärandi vastuvõtmiseks. Tallinna notari Maive Ottas poolt on antud kooskõlas PärS § 118 lg-ga 1 pärandi vastuvõtmiseks tähtaeg pikkusega kolm kuud. Notar on saatnud selle kohta teate hagejale vähemalt järgmistel aadressidel XXX, Tapa; XXX, Tallinn, ja Xxx, Tallinn. Samuti on notar 3. septembril 2008.a avaldanud vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt toimik, lk 13). Notari poolt antud tähtaja jooksul (tähtaeg lõppes 04.12.2008.a) hageja pärandi vastuvõtmiseks ega sellest loobumiseks notarile avaldust esitanud ei ole. 20. jaanuaril 2009.a notarile Maive Ottas esitatud avaldusega on hageja palunud pärimisasjas pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistada PärS 118 lg 21 alusel, kuid pärandi vastuvõtnud kostja ei ole andnud tähtaja ennistamiseks nõutavas vormis nõusolekut. Samuti puudub vaidlus selles, et korteriomand, mille reaalosaks on Tallinnas aadressil Xxx asuv eluruum kuulub S J ’i pärandvara hulka.
8.Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas hagejat saab lugeda S J ’i pärandi vastuvõtnuks sellega, et ta on asunud pärandvara kasutama ja valdama. Samuti on kostja vastu vaielnud pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamisele.
9.Kohus käsitleb esmalt küsimust, kas hagejat saab lugeda ülalviidatud PärS § 117 lg 3 alusel pärandi vastuvõtnuks (pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamine). Jaatava vastuse korral ei oleks kohtul sisuliselt vajalik lahendada pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise taotlust (s.t hageja alternatiivset nõuet tähtaja ennistamiseks). Hageja väidete kohaselt on ta pärandi vastu võtnud asudes valdama ja kasutama Tallinnas aadressil Xxx korteriomandit (selle osaks olevat eluruumi). Kohtu hinnangul ei ole need hageja väited käesoleval juhul tõendatud. Puudub vaidlus selles, et hageja kõnealuses korteris aeg-ajalt viibis. Samas ei saa sellest veel järeldada, et hageja korteris alaliselt elas. Hageja poolt esitatud Põhja Politseiprefektuuri 3. veebruari 2009.a teatis, milles refereeritakse muu hulgas kostja ütlusi, ei tõenda vaidlusalust asjaolu (vt toimik, lk 17 pöördel). Hageja poolt teatises kajastatud kostja ütlustest tehtud järeldused on kohtu arvates meelevaldsed. Viidatud dokumendist ei nähtu, et hageja oli oma elukohast Tallinnas XXXajutiselt lahkunud pärast 3. detsembrit 2008.a. Ka vaidlustamata asjaolu, et hageja viidi haiglaravile aadressil Xxx korterist, ei tõenda korteris elamist. Samuti nähtuvad
4(6)
2-09-12016 osundatud teatisest hageja poolt politseiasutusega toimunud telefonivestluses antud kinnitused, mille kohaselt pole välistatud võimalus, et Xxx korteris ööbides võis ta ise oma dokumendi (passi) sinna peita.
10.Kohus ei nõustu hageja poolt 18. jaanuari 2010.a kohtuistungil väljendatud seisukohaga, nagu puuduks vaidlus selles, et oma ema S J’i eluajal ja mingi aeg ka pärast seda elas hageja Xxx korteris (vt toimik, lk 35). Hageja on teinud sellise järelduse kostja kirjalikus vastuses sisalduvast väitest, et pärast S J’i surma oli LY(s.t hageja ja kostja isa) sunnitud hageja kõnealusest korterist n-ö välja tõstma (vt toimik, lk 22). Kohtu hinnangul on kostja nimetatud väite sisu õiguslikult ebaselge ning menetluse käigus (eeskätt 18. jaanuari 2010.a kohtuistungil) ei ole kohtul õnnestunud seda ka täpsustada. Kostja poolt menetluses tehtud muudest avaldustest nähtub siiski kostja tahe korteris elamise fakti vaidlustada. Seetõttu pidanuks hageja oma väiteid TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama. Kohus on hagejale ka vastava ettepaneku teinud (vt toimik, lk 35). Kohus peab vajalikuks lisada, et PärS § 117 lg 3 kohaldamise seisukohast oleks õiguslikult oluline tõendada ka seda, et pärandvarasse kuuluvat asja valitsema või valdama asudes oli hagejal kui pärijal olemas tahe pärandvara vastu võtta (vt nt: Riigikohtu 1. detsembri 2005.a Otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-05, p 12, või 24. mai 2006.a Otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3906, p 13). Paaril korral nädalas kõnealuses korteris viibimisest (ööbimisest) ei saa veel taolise tahte olemasolu kohta kindlaid järeldusi teha.
11.Lähtudes ülaltoodust, kohus hageja nõuet pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks ei rahulda.
12.Edasiselt käsitleb kohus hageja alternatiivset nõuet pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. S J’i pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 118 lg 21 p-st 1 tulenes, et sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtja võib kohus pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada, kui kohus loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. PärS § 118 lg 21 p 2 kohaselt võis vaidluse puudumise korral tähtaja ennistada ka notar, kui kõik pärandi vastuvõtnud isikud esitasid selleks notariaalselt kinnitatud nõusoleku. Käesoleval juhul kostja notarile notariaalselt kinnistatud nõusolekut esitanud ei ole. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul alused notari poolt antud 3-kuulise pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks. Kostja väidete kohaselt puudub hagejal püsiv elukoht, või vähemalt puudus see vaidlusalusel perioodil (s.o 04.09-04.12.2008). Kohus ei ole vastupidist tuvastanud – hageja väited elamise kohta Xxx korteris ei ole menetluse käigus kinnitust leidnud. Kostja väidetest nähtub ka, et hageja põdes 2008.a sügisel rasket haigust (kopsutuberkuloosi) ning viibis seetõttu erinevates raviasutustes. Hiljem on hageja viibinud sama haigusega seoses ka sundravil. Kostja viimatinimetatud väidet kinnitavad kohtute infosüsteemist nähtuvad andmed (vt: tsiviilasi nr 2-08-86923). Seega ei pruukinud hageja saada notari poolt saadud teateid õigeaegselt kätte viibimise tõttu raviasutustes. Samuti võis haiglaravi hagejal objektiivselt takistada ligipääsu elektroonilisele väljaandele Ametlikud Teadaanded (kus ilmus teade pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja kohta). Eelnimetatut asjaolusid nende kogumis loeb kohus mõjuvateks põhjusteks pärandi vastuvõtmise tähtaja möödalaskmisel (PärS § 118 lg 21 p 1 mõttes).
13.Kohus lisab, et kohtupraktika kohaselt on PärS § 117 lg 4 eesmärgiks nende pärijate kaitsmine, kes on pärandi vastu võtnud tähtaegselt, sh notari antud lühendatud tähtaja jooksul. Sätte eesmärgiks ei ole pärija pärandist ilmajätmine (vt nt: Riigikohtu 18.
5(6)
2-09-12016 detsembri 2007.a Otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-07, p 13). Käesoleval juhul ei ole kostja (s.t pärandi tähtaegselt vastuvõtnud pärija) pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks PärS § 118 lg 21 p 2 kohases vormis nõusolekut andnud (vt ka toimik, lk 15). Samas ei ole kostja esitanud kohtumenetluses õiguslikult relevantseid väiteid nõusoleku andmata jätmise põhjuste kohta. Kostja avaldustest võib pigem järeldada, et tal ei ole sisulisi vastuväiteid tähtaja ennistamise osas. Kostja kinnitas 18. jaanuaril 2010.a toimunud kohtuistungil korduvalt, et hageja peab saama selle, mis talle seaduse järgi kuulub (vt toimik, lk 35).
14.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes PärS § 118 lg 21 p-st 1, rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude ning ennistab S J’i pärimisasjas pärandi vastuvõtmise tähtaja.
15.Vastuseks poolte väidetele märgib kohus täiendavalt järgmist. Hageja väidetu kohaselt varjas kostja tema eest asjaolu, et notar on saatnud Xxx, Tallinn, aadressil pärimisteate ja jättis saabunud teabe hagejale edastamata. Samuti on hageja väitnud, et kostja on pärimismenetluses esitanud tema elukoha kohta notarile valeandmeid. Need väited ei ole asja menetluse käigus tõendamist leidnud. Samas ei ole see kohtu hinnangul pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise üle Otsus tamisel määrav. Tähtaja ennistamiseks ei ole tingimata vajalik tuvastada kostja kui kaaspärija pahauskset käitumist pärimismenetluses. Kostja poolt esitatud väited hageja elukommete ja vastutustundetuse kohta ei oma õiguslikku tähtsust.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuOtsus es või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks Otsus tehti. Kuna kohus hagi (ühe hageja alternatiivsetest nõuetest) rahuldab, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.