16. juuni 2010 kell 16:00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu E Khagi Osaühingu K vastu töövaidluses 8973 krooni Hageja E K(isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja Osaühing K (registrikood xxx; asukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi (asukoht Aavik & Partnerid AB OÜ; asukoht Tuukri 19, 10152, Tallinn; e-post [email protected]) Lihtsustatud menetlus, lahend kirjalikus menetluses kohtu määramisel
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusviis
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Osaühingult K (xxx) E Kkasuks 8 973 (kaheksa tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) krooni.
3.Jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata E. K hagi Osaühingu K vastu kostja kohustamiseks esitama Eesti Haigekassale E. K töövõimetusleht rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta.
4.Menetluskulud jäävad kostja Osaühingu K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni 11.01.2010 otsusega rahuldati E Kavaldus, tunnistati OÜ K poolt 16.10.2009 töölepingu ülesütlemine tühiseks, kohustati OÜ-d K töölepingut viivitamata edasi täitma ja mõisteti OÜ-lt K E. K kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 6427,50 krooni, kusjuures saamata jäänud töötasust 5982 krooni kuulus viivitamata täitmisele. 09.02.20010 OÜ K esitas Harju Maakohtule avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohtu nõudmisel 31.03.2010 hageja tähtaegselt esitas maakohtule hagi.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduses hageja taotleb tunnistada tühiseks hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 lg 1 järgi, kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu alates 01.11.2009 kuni 31.01.2010 summas 8973 krooni ja kohustada kostjat edastama hageja töövõimetuslehe (rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta) haigekassasse hiljemalt 30.04.2010. Hagiavalduse kohaselt hageja töötas OÜ-s K alates 01.07.2009 surnukuuris koristajana töölepingu alusel. Tööaeg oli 5,5 tundi päevas ehk 27,5 tundi nädalas, põhipalk 2991 krooni kuus, millest 2175 krooni oli sisekoristuse eest ja 816 krooni väliskoristuse eest. 06.10.2009 esitas hageja tööandja sekretärile arstitõendi oma raseduse kohta ja haiguslehe soovitusega kergemale tööle üleviimiseks. See tõend anti hageja ülemusele Inge Kle üle 15.10.2009. Arsti sõnul hageja ei tohi teha välikoristust, kuna see kahjustab tema tervist. Kuna tööandja sõnul tal puudus võimalus hageja üleviimiseks kergemale tööle, siis selle asemel, et pöörduda Tööinspektsiooni, otsustas tööandja hagejaga töölepingu lõpetada TLS § 86 lg 1 alusel katseajal. 16.10.2009 teatati hagejale kirjalikult, et hageja viimane tööpäev on 31.10.2010. Alates 01.02.2010 kuni 20.06.2010 on hageja rasedus- ja sünnituspuhkusel. Seoses sellega hageja vajab töösuhte jätkamist ning ei soovi töölepingu lõpetamist. Hagejal on õigus saada töötasu aja eest, mille jooksul hageja oli kõrvaldatud tööülesannete täitmiselt. TLS § 93 lg 2 keelab töölepingu üles öelda raseda naisega, kuna see on heade tavadega vastuolus. Oma rikutud õiguste taastamiseks pöördus hageja töövaidluskomisjoni, et tunnistada hageja töölepingu TLS § 86 lg 1 järgi ülesütlemine tühiseks ja välja mõista tööandjalt töötasu alates 01.11.2009. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse ja mõistis kostjalt välja hageja töötasu 01.11.2009 – 11.01.2010 (otsuse tegemise päevani). Kuna hageja läks rasedus- ja sünnituspuhkusele 01.02.2010, siis palub hageja kohtul välja mõista töötasu 01.11.2009 – 31.01.2010 summas 8973 krooni (2991 x 3). Kostja ei keeldus saatmast hageja töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta Haigekassasse, selle esitamise aeg on 01.05.2010. Juhul, kui tööandja viivitab töövõimetuslehe esitamisega, on hageja sunnitud pöörduma kohtusse varalise kahju hüvitamise nõudega saamata jäänud Haigekassa hüvituse nõudes. Seoses sellega palub hageja kohustada kostjat esitama Haigekassale hageja töövõimetusleht.
KOSTJA VASTUS
Kostja OÜ K 09.02.2010 avalduses ja 20.04.2010 kirjalikus vastuses hageja nõudeid ei tunnista. Kostja leiab, et 16.10.2009 teade hagejale töölepingu lõpetamisest on seaduslik ja põhjendatud. Tööleping kostjaga oli sõlmitud määratud ajaks TLS § 9 lg 1 alusel kuni OÜ Pesumati (kostja õiguseelneja) ja RK AS vahelise teeninduslepingu nr T038-083/09 lõppemiseni. Kuivõrd töösuhte pooled ei olnud kokku leppinud lühemas katseajas, kohaldus töötajale TLS § 86 lg 1 järgi neljakuuline katseaeg. Katseaja vältel tööandja jõudis arusaamisele, et töötaja teadmised, oskused ja võimed ei vasta tasemele, mida eeldatakse OÜ K puhastusteenindaja ametikohal töötavalt isikult. Katseaja vältel tööandja jõudis arusaamisele, et töötaja ei sobi tegema
kokkulepitud tingimustel tööd. Siit ka soov lõpetada töötajaga tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Tööandja ütles töölepingu üles 16.10.2009 vastava teatega. Õige ei ole hageja väide, et ta andis 06.01.2009 talle väljastatud arstitõendi enda raseduse kohta ja haiguslehe soovitusega viia hageja üle kergemale tööle tööandja sekretärile samal päeval. IdaViru regioonis, kus asus hageja töökoht, ei ole teenindusbürood ega ka sekretäri, kellele hageja oleks saanud 06.10.2009 tõendeid üle anda. Nimetatud arstitõend jõudis kostja tegevuskohta Tallinnas Lõõtsa 8 kohale postiasutuse vahendusel 19.10.2009, kirja saabumine on registreeritud. Seega ei saanud kostja töölepingu ülesütlemise teate hagejale kättetoimetamise päeval 16.10.2009 teada hageja rasedusest. Seega on väär hageja väide nagu tuleneks töölepingu ülesütlemine tema rasedusest. 15.10.2009 läbiviidud puhastusteenuse kvaliteedi kontrollimise akt ja kostja kliendi Riigi Kinnisvara AS 2009.a. septembris esitatud suulise pretensiooniga on tõendatud töötaja töösoorituse ebapiisavus ja töölepingule mittevastavus. Hagejale tehti suuline hoiatus töökohustuste täitmise madala kvaliteedi kohta, sellele vaatamata ei parandanud kostja tema poolt tehtava puhastusteenuse kvaliteeti. Seega on tõendatud, et töölepingu lõpetamine toimus katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Tööandja järgis töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaega. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga nagu peaks talle seoses rasedusega ning rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisega tagatama töösuhte jätkamine endise tööandja juures. Antud juhul ei ole töötaja töölepingu ülesütlemise põhjuseks TLS § 93 lg 2 nimetatud töötaja töövõime vähenemine seoses tema rasedusega, vaid töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli töötaja mittevastavus seoses teadmiste, oskuste ja võimet puudumisega soovitud kohal töötamiseks. Seega ei ole töölepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega ning TLS § 106 ja § 107 lg 3 kohaldamisele ei kuulu. Põhjendamatu on hageja nõue kohustada tööandjat esitama hageja rasedus- ja sünnitusleht Eesti Haigekassale on põhjendamatu, kuna hageja töösuhe kostja juures on lõppenud alates 31.10.2009. Töötajale väljastati töövõimetusleht 01.02.2010. Kostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust edastada haigekassale töövõimetuslehti isikute kohta, kellega tal puudub töösuhe. Hageja see nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja arvates ei ole hagejal takistusi endal töövõimetuslehte haigekassale toimetada, et saada ettenähtud töövõimetuse hüvitis. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus menetleb asja lihtsustatud menetluses. Pooltele oli menetlusse võtmise määruses selgitatud õigust olla ärakuulatud, pooled lisaks kirjalikult esitatud seisukohtadele enda ärakuulamist ei taotlenud. Kohus määras pooltele tähtaja tõendite ja avalduste esitamiseks ning teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäeva.
2.Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning maakohtule töövaidluskomisjonile esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
ja
3.01.07.2009 hageja ja kostja sõlmised tähtajalise töölepingu nr 2212, mille alusel hageja asus kostja juures tööle puhastusteenindajana töökoha asukohaga Kohtla-Järvel. Nähtuvalt töölepingu punktist 5, mis käsitleb töötasu maksmist, oli hageja kohustuseks teostada sise- ja väliskoristust objektil aadressiga XXX. Töölepingu tähtaeg oli seotud OÜ Pesumati ja Riigi Kinnisvara AS vahelise teeninduslepingu nr T038-083/09 lõppemisega. 16.10.2009 kostja vormistas teate töölepingu lõpetamisest alates 31.10.2009 töölepinguseaduse (TLS) § 86 lg 1 alusel. Teates
märgitakse, et hagejaga sõlmitud töölepingu täitmise viimaseks kuupäevaks on 31.10.2009. Teate põhjendusena on refereeritud TLS § 86 lg 1 § 96 sisu.
4.TLS § 86 lg 1 sätestatakse tööandja õigus öelda tähtajaline tööleping üles neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 86 lg 4 kehtestab keelu öelda tööleping üles põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärk tuleneb TLS § 6 lg-st 1 – katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 93 lg 2 keelab tööandjal töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu. Tulenevalt TLS § 93 lg-st 3 kehtib lõikes 2 sätestatud keeld üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust kinnitava arsti tõendi. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Rasedaga töölepingu ülesütlemine on tühine ka siis, kui naine temast mitteolenevatel põhjustel ei ole järginud TLS § 93 lg-s 3 nimetatud tähtaega.
5.Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemise materiaalõiguslikud ja formaalsed eeldused on täidetud, sest töölepingu ülesütlemise tingis töötaja mittevastavus seoses teadmiste, oskuste ja võimete puudumisega soovitud töökohal töötamiseks, mitte töötaja rasedus. Kostja leiab, et ülesütlemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning TLS § -d 106 ja 107 kohaldamisele ei kuulu. Töölepingu ülesütlemisavalduse vormi- ja sisunõuded kehtestab TLS § 95, mille teise lõike esimesest ja kolmandast lausest tulenevalt peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 96, millele kostja on tuginenud, kehtestab ülesütlemisavalduse üldistele nõuetele täiendavalt katseajal töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja. Eeltoodust tulenevalt peab tööandja ülesütlemisavaldus sisaldama põhjendusi, miks tööandja loeb katseaja tulemused ebarahuldavateks. Kostja ülesütlemisavaldus nendele nõuetele ei vasta, kuid tulenevalt TLS § 95 lg -st 3 ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust.
6.Ülesütlemisavalduses põhjenduste puudumise tõttu ei ole võimalik üksnes ülesütlemisavaldusega tõendada kostja väidet, et tööleping kostjaga öeldi üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ning ülesütlemine ei ole seotud hageja rasedusest tingitud töövõime vähenemisest. Analüüsinud kõiki tõendeid ja seisukohti kogumis, kohus asub seisukohale, et töölepingu lõpetamise tinginud hageja töökohustuste mittenõuetekohane täitmine oli tingitud hageja töövõime vähenemisest raseduse tõttu.
7.TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel kohus võib tsiviilasja lihtsustatud menetluses lahendamise korral tunnustada tõenditena ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 6 viimase lause kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtule esitatuks. Kohus leiab, et eelneva alusel on kohtul õigus tõendina hinnata ka töövaidluskomisjonis antud menetlusosalise seletust. Kostja kirjalikest seisukohtadest ja töövaidluskomisjonis antud seletustest nähtuvalt tingisid töölepingu ülesütlemise puudujäägid väliskoristuses. 15.10.2009 kontrollaktis on fikseeritud, et siseruumides oli tolmune I WC plafoon ning väljas olid lehed riisumata. Samuti on akti kokkuvõttesse märgitud, et „territoorium korrast ära – 01.10.09 tehtud suuline märkus, siseruumid korras“. Töövaidluskomisjoni istungil on kostja esindaja I. K seletanud, et tegi hagejale korduvalt suuliselt märkusi, kuid dokumentaalselt seda vormistatud ei ole. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tõendatud üksnes lehtede riisumata jätmine 15.10.2009. Kostja väited, et õue koristamata jätmine algas juba septembris ning et kostja klient esitas
2009.a. septembris kostjale ebakvaliteetse töö kohta suulise pretensiooni, on paljasõnalised. Neid väiteid ei tõenda ka 15.10.2009 aktile tehtud kanne, et 01.10.2009 on hagejale selle kohta tehtud suuline märkus. Kuna kostja esindaja kinnitas, et varasemate märkuste kohta tal kirjalikke tõendeid ei ole, tuleb järeldada, et väidetava märkuse tegemise aja on I. K aktile kandnud üksnes oma mälu järgi. Aktile kantud andmete tõendusväärtuse hindamisel võtab kohus arvesse, et kontrollakt on koostatud samal päeval, kui kostja esindaja I. K, vastavalt tema poolt töövaidluskomisjoni istungil kinnitatule, sai teada hageja rasedusest.
8.Hageja on töövaidluskomisjoni istungil seletanud, et tööandjaga oli töö tegemisest juttu, tööandja õpetas ning hageja täitis tööülesandeid vastavalt sellele. Alati oli kõik korras. Hageja kinnitas samuti, et teatas tööandjale oma rasedusest siis, kui talle öeldi, et ta peab õue tööle minema, rasedusteatise esitas hiljem. Kostja esindaja töövaidluskomisjonis kinnitas, et sai hageja rasedusteatise kätte kliendilt (RK AS-ilt) 15.oktoobril 2010. Kostja on kirjalikus vastuses kinnitanud, et tööandja Tallinnas asuvasse kontorisse jõudis hageja rasedustõend posti teel 19.10.2009. Kõiki asjaolusid arvesse võttes on kohtu hinnangul veenvamad hageja seletused, mis on kooskõlas ka kostja esindaja seletustega ning kirjaliku kontrollaktiga. Kostja esindaja seletused selle kohta, et hageja töös esines pidevalt puudusi ning et hageja oma rasedusest enne 15.10.2009 ei teatanud, on paljasõnalised. I. K tööandja esindajana vormistas ja allkirjastas hagejaga töölepingu lõpetamise teate. Seega võivad I. K seletused olla mõjutatud soovist õigustada oma tegevust ning vältida hagi rahuldamisega kaasneda võivaid ebameeldivaid tagajärgi suhetes tööandjaga.
9.Kohus leiab, et kostja 15.10.2009 puhastusteenuse kvaliteedi kontrollaktist (samuti mitte muudest asjas esitatud tõenditest ja seisukohtadest) ei järeldu, et hageja oskused, võimed ja isikuomadused ei võimaldanud täita puhastusteenindaja ülesandeid. Kohus leiab, et sügisesel lehtede langemise ajal ühel korral õuealalt lehtede koristamata jätmise fikseerimine ei luba teha üldistavat järeldust töötajal vajalike oskuste ja võimete puudumise kohta. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kostja töölepingu lõpetamise alusena viidanud töötajapoolsetele töökohustuste rikkumisele, mille tõttu kostjalt ei saanud mõistlikult nõuda lepingu jätkamist ning kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg - tega 1 ja 2 ning VÕS §116 lg 2 punktidega 2 – 4 tööandja võis töölepingu hagejaga lõpetada kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega määramata. Hagejapoolsele töökohustuste osaliselt täitmata jätmisele on kostja viidanud ka töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikus vastuses. TLS § 15 lg-s 2 loetletud töötaja kohustuste hulgas on esikohal kohustused teha kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi kokkulepitud mahus, ajal ja kohas, mistõttu katseajal töötaja oskuste ja võimete ebarahuldavaks hindamise aluseks võib olla töökohustuste mittenõuetekohane täitmine (töölepingu töötajapoolne rikkumine). VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohalduvad võlaõigusseaduse üldosa normid ka töölepingutele. Tulenevalt VÕS § 116 lg-st 1 (millele ka kostja viitab) eeldab töölepingu erakorraline ülesütlemine töötajapoolset kohustuste rikkumist olulisel määral. Kohus leiab, et ka katseaja tulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta töötaja poolt täitmata jäetud töökohustuste mahtu ja ulatust, samuti hinnata täitmata jätmise põhjusi.
10.Kohus leiab, et 15.10.2009 kontrollaktist ei nähtu töötajapoolne töökohustuste rikkumine sellisel määral, mis lubaks järeldada, et töötajal (hagejal) puuduvad töö tegemiseks vajalikud isikuomadused (kohusetunne, iseseisva töö tegemise oskus vms). Lisaks tuleb arvestada, et kontrollakt tehti sügisel, kui lehtede langemine on pidev ning riisumata lehti ei ole võimalik avastada üksnes juhul, kui lehekoristus toimuks päeva jooksul regulaarselt mitu korda.
11.SA Ida-Viru Keskhaigla arstitõendist nähtuvalt on 06.10.2009 hagejale antud arstitõend üleviimiseks kergemale tööle seoses tervise seisundiga. Tõendi kohaselt on üleviimise perioodiks
07.10.2009 – 31.01.2010 ning hageja on soovitatud vabastada tööst, mis on seotud külma keskkonnaga, hageja on vabastatud raskuste tõstmisest üle 3 kg ning pikkade vahemaade käimisest. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses hageja märgib, et esitas tõendi koheselt tööandja sekretärile ning see edastati hageja ülemusele I. Kle 15.10.2009. Kostja on tõendi 06.10.2009 esitamisele vastu vaielnud väitega, et tööandjal puudub Ida-Virumaal sekretär, kellele hageja oleks saanud tõendit anda. Samas kostja kinnitab, et sai tõendi posti teel kliendilt. Hageja töökohustuseks olid koristustööd Kohtla-Järvel asuvas surnukuuris. Kohus leiab, et hageja koristajana ei pidanud teadma, et surnukuuri haldab teine ettevõte, et kostja osutab ettevõttele üksnes puhastusteenust ning et surnukuuri töötajad ei allu hageja tööandjale. Tegutsedes heas usus esitas hageja arstitõendi tema arusaamist mööda tööandja sekretärile, sekretär võttis dokumendi vastu ja edastas kostjale, jättes hagejale seejuures teatamata, et dokument on esitatud valele isikule. I. K töövaidluskomisjoni istungil seletas, et ta sai hageja rasedustõendi 15.10.2009, töötaja tööülesandeid korralikult ei täitnud ja töötajale kergemat tööd anda ei olnud. Võttes lisaks arvesse, et I. K vormistas töölepingu ülesütlemise teate samal päeval hageja rasedustõendi saamisega, tõendis on soovitus viia hageja kergemale tööle ning arsti ettepanekute järgi tulnuks hageja vabastada välikoristusest, hageja ainsa töökohustuse rikkumisena on esile toodud välikoristuse ebarahuldavat kvaliteeti, asub kohus seisukohale, et hagejaga töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli hageja rasedusest tingitud töövõime vähenemine. Hageja ei olnud raseduse tõttu suuteline täitma tööülesandeid kokkulepitud mahus.
12.Eeltoodu alusel on hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 93 lg 2 ja § 104 lg 1 alusel tühine. Asjas ei ole vaidlust, et hageja teavitas kostjat oma rasedusest TLS §93 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, so hiljemalt 14 päeva jooksul töölepingu ülesütlemise teate kättesaamisest.
13.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja ega kostja ei ole taotlenud kohtult töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel tuleb lugeda, et hageja ja kostja vaheline töösuhe lepingu ülesütlemisega ei lõppenud ning kostja oli kohustatud töölepingut täitma. TLS § 108 alusel töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Seega on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja perioodil 01.11.2009 – 31.01.2010 saamata jäänud töötasu summas 8973 krooni (kuutöötasu 2991 krooni kuus x 3 kuud).
14.01.02.2010 hagejal tekkis õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Hageja taotleb kohustada kostjat esitama Haigekassale hageja töövõimetusleht rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta. Hagiavalduse kohaselt oli töövõimetuslehe esitamise tähtaeg 1.mai 2010 ning kostja keeldus hageja töövõimetuslehe haigekassale edastamisest. Kostja vastuse kohaselt ei ole tal hageja haiguslehte ning kostjal ei olnuks ka selle haigekassale edastamise kohustust, töösuhe hagejaga oli lõppenud 31.10.2009 ning selle kuupäeva seisuga ei olnud hagejale veel töövõimetuslehte rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta väljastatud. Kohus leiab, et hageja nõue selles osas tuleb jätta rahuldamata. Töölepingu 31.10.2009 ülesütlemise tühisuse tuvastab kohus alles 16.06.2010 kohtuotsusega. Hageja 01.02.2010 rasedus- ja sünnituspuhkuse algamise ajal kehtinud faktiline ja õiguslik olukord ei andnud alust nõuda kostjalt töövõimetuslehe vastuvõtmist ja selle edastamist haigekassale. 01.02.2010 seisuga töövaidluskomisjoni 11.01.2010 otsus, millega tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus, ei olnud veel jõustunud ning viivitamatule täitmisele kuulus töövaidluskomisjoni otsus üksnes töötasu väljamõistmise osas. Tänaseks on möödunud hagiavalduses nimetatud töövõimetuslehe haigekassale esitamise tähtaeg 01.05.2010. Ravikindlustuse seaduse § 53 lg 5 kohaselt töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid esitab haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme
kalendripäeva jooksul, alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. Kindlustatud isik võib esitada töövõimetuslehe ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid ise. Seega ei olnud hagejal endal takistust esitada haigusleht haigekassale ning kostja poolt haiguslehe esitamata jätmine ei saanud rikkuda hageja õigusi. TsMS § 3 lg 1 ja § 423 lg 2 p 1 alusel kohus jätab hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 loetakse, et hageja nõuet kostja kohustamiseks töövõimetuslehe haigekassale esitamiseks ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kohus selgitab hagejale, et töölepingu õigusvastasest ülesütlemisest tulenevad, käesoleva kohtumenetluse ajal sissenõutavaks muutunud muud võimalikud kahju hüvitamise nõuded tuleb hagejal VÕS § 110 kohaselt esitada hiljemalt 3 kuu jooksul käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisest.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hageja poolt varem töövaidluskomisjonile esitatud nõuded täies ulatuses, sama vaidluse hagimenetluses läbivaatamist taotles kostja ning kohus jättis hageja poolt hagimenetluses täiendavalt esitatud kohustamisnõude läbi vaatamata, selle nõude osas seisukoha kujundamine ja vastuse koostamine ei nõua kohtu hinnangul olulist ajakulu ega õigusalaseid eriteadmisi (seega ei kaasnenud selle nõude menetlemisega kostjale täiendavat õigusabikulu, mille hüvitamist hagejalt nõuda), peab kohus õigeks jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.