Muud › Muud hagiasjad

laenulepingu puudumine kuni 8 miljoni krooni laenu kohta ei tekitanud hoolimata Hyundai Balti AS nõukogu otsusest laenusuhet Hyundai Balti AS ja kostja vahel (TsK § 273). ÄS § 317 lg 1 p 7 kohaselt on tehinguks, mille tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek, muuhulgas laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. Kuigi ÄS § 306 lg 2 ja ka Hyundai Balti AS põhikirja kohaselt oli Hyundai Balti AS juhatus kohustatud saama Fairmont Holding Inc eest kostja suhtes laenukohustuse täitmiseks nõukogu nõusoleku, puudutab selline nõusolek siiski ainult aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu vahelist sisesuhet ja ei oma tehingu kehtivuse seisukohalt mõju väljapoole aktsiaseltsi. Riigikohus on lahendis 3-2-126-02 märkinud, et ÄS § 306 lg 2 nõuab tehinguteks, mis väljuvad aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest, nõukogu nõusolekut. Sama on sätestatud ÄS §-s 317 lg-s 1, kus on toodud ka näidisloetelu sellistest tehingutest. Ekslik on järeldus, et aktsiaseltsi nõukogu nõusoleku puudumine sellise tehingu sõlmimiseks võib kaasa tuua tehingu seadusvastasuse tõttu selle tühisuse. ÄS § 317 lg 4 kehtestab üheselt, et sama paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piirangud ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega kuigi Hyundai Balti AS täitis võla tasumisega Fairmont Holding Inc eest võlgniku kohustuse ilma aktsiaseltsi nõukogu nõusolekuta, ei oma see mõju nimetatud täitmistehingu kehtivusele. Kuigi hageja oli 1997.a tehingutes Fairmont Holding Inc volitatud isikuna ja Hyundai Balti AS juhatuse liikmena vahetult selliseks füüsiliseks isikuks, kelle tahteavalduste kaudu realiseerusid juriidiliste isikute tahteavaldused, ei saa tolleaegsete tehingute sisu ja tähenduse tõlgendamisel lähtuda ainult T. Noodi hilisematest selgitustest ja tõlgendustest nende sisu ja tähenduse kohta, vaid kõik asjaolusid ja tõendeid tuleb hinnata nende toimumise aja ja vastastikuse seose kontekstis. Hageja selgitusi nende asjaolude kohta ei saa käsitada täielikult usaldusväärsetena ja objektiivsetena, vaid need on ilmselt mõjutatud sellest, et hageja on rea loovutustehingute tulemusena väidetavalt omandanud nõude kostja vastu ja on huvitatud selle sissenõudmisest. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata ja põhjendamatu Fairmont Holding Inc, Hyundai Balti AS ja kostja vahelistest suhetest 1997.a tekkinud väidetav nõue kostja vastu 7 580 000 krooni. Sellest asjaolust tulenevalt on põhjendamatu ka hageja poolt esitatud viiviste nõue. Kuna loovutamisomandamistehingute sisuks olev väidetav nõue kostja vastu on tõendamata, puudub alus analüüsida nimetatud loovutamis-omandamistehingute kehtivust. Nõude loovutamise lepinguga 01.08.1998 loovutas Hyundai Balti AS, mida esindas T. Noot, Jaas Maripuule nõude kostja vastu, mis tuleneb viimase poolt septembris 1997 Hyundai Balti AS-lt alusetult saadud summast. Asjas ei ole vaidlust, et septembris 1997 kandis Hyundai Balti AS kostjale üle 35 000 krooni. Seega isegi kui lähtuda Hyundai Balti AS nõude 7 535 000 krooni tõendatusest, saab hagejal olla kostja vastu ainult nõue 35 000 krooni. Põhjendamatu on hageja kohtuistungil antud seletus, et makseid 7 500 000 krooni ja 35 000 krooni tuleb raamatupidamislikult vaadeldav ühe nõudena. Ühe nõudena oleks seda võimalik vaadelda ainult Fairmont Holding Inc ja kostja vahelise laenulepingu kontekstis, muude tehingute kohta, kus need summad oleksid arvestuslikult omavahel seotud, tõendeid esitatud ei ole. Samuti jättis kohus rahuldamata hageja taotluse tuvastada, et tsiviilasja senisel menetlemisel on rikutud tema õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Kohtu senist tegevust asja menetlemisel ei saa kuidagi hinnata tegevusetusena ja põhjendamatu venitamisena. Nagu nähtub asja materjalidest, on nii linna- ja maakohus kui ringkonnakohus asja menetlemisel lahendanud oma määrustega kümneid hageja taotlusi, samuti on maakohus ja ringkonnakohus teinud mõlemad asjas ka sisulised otsused, mis kõik on paratamatult tinginud menetluse venimist. Asjas kogunenud menetlusdokumentide hulk on käesolevaks ajaks jõudnud nelja köiteni, mis tõendab seda, et kohtud on asjaga pidevalt ja järjekindlalt tegelenud. Maakohtu poolt asjas sellise otsuse tegemine, mis kõrgema kohtu poolt tühistatakse ja uuele arutamisele saadetakse, on küll kahetsusväärne, kuid ka seda ei saa

hinnata kohtupoolse menetluse ebamõistliku venitamisena, vaid kohtulik eksimine kuulub paratamatult seadusliku menetluse juurde, vastasel korral poleks kolmeastmeline kohtusüsteem vajalik. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja taotleb ka põhiseadusliku järelvalve menetluse algatamist, tuvastamaks isiku põhiseadusliku õiguse, õiguse tõhusale menetlusele, rikkumise. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata ja otsus ei põhine tõendamist leidnud asjaoludel ning otsuse põhjendusest ei nähtu, millised tõendid kinnitavad kostja positsiooni. Hageja esitas kohtule taotluse, nõuda välja kostja nõukogu otsused, mis käsitlevad laenulepingu sõlmimist Fairmont Holding Ltd-ga ja selle laenu tagastamisega seotud nõukogu otsused. Samuti taotles hageja AS-lt Eesti Ühispank välja nõuda hageja tollase laenu saamise taotluse lisana olev äriplaan, mis kummutanuks kostja positsiooni. Kohus rahuldas hageja mõlemad taotlused määrusega, kuid kostja ega pank ei täitnud kohtu määrust ning nõutud tõendid on kohtule esitamata. Kui keegi kolmas tõesti oleks täitnud Fairmont Holding Ltd kohustuse kostja ees ja täitmise aluseks ei ole vastav kolmepoolne lepe ega Hyundai Balti AS pakkumine, siis oleks kostjal esitada kiri Fairmont Holding Ltd-le, milles teavitaks, et tema kohustuse kostja ees on täitnud kolmas isik ja laenulepingust tulenevat nõuet Fairmont Holdings Ltd vastu enam ei ole. Sellist tõendit kostja esitanud ei ole. Kui Hyundai Balti AS tõesti oleks täitnud kellegi kohustuse, siis selline nõue Fairmont Holdings Ltd vastu oleks kajastatud ka Hyundai Balti AS raamatupidamises. Hyundai Balti AS bilanssi kohtule esitatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et Hyundai Balti AS pakkus talle kellegi kohustuse täitmist, TsK § 175 lg 2 eeldab just pakkumist ja pakkumise korral oleks kostjal olnud kohustus pakkumine vastu võtta. Hyundai Balti likvideerija on kostja pankrotimenetluses 2005.a esitanud kohtule kirja, milles kinnitab, et tal puuduvad andmed eeltoodud tehingute kohta ja on Hyundai Balti AS pankrotiprotsessis 2008.a kinnitanud kohtule, et temal puudub igasugune informatsioon ettevõtte raamatupidamisdokumentide kohta. Kostja pankroti väljakuulutamata jätmisel lähtus kohus just likvideerijalt saadud eksitavast infost. Hyundai Balti AS toonane nõukogu otsustas oma otsusega võimaldada AS-le Reval Auto laenu limiidiga kuni 8 000 000 krooni. Nõukogu esimees Kristjan Rahu ja AS Eesti Ühispank esindaja nõukogus Ott Karolin olid samal perioodil ka kostja nõukogu liikmed ja seega oli kostja nõukogu teadlik, et kostja on saanud laenulimiidi Hyundai Balti AS-lt oma käsutusse, mitte Hyundai Balti AS ei täitnud kellegi kolmanda kohustust. Hageja pöördus kohtu poole hagiga jaanuaris 2006.a ja asja arutamist ei määratud istungile enne, kui hageja esitas vastava kaebuse maakohtu esimehele aprillis 2009.a, s.t enam kui 39 kuud tegeles kohus menetlemisega eelistungi staadiumis. Samuti on hageja menetluse käigus kokku enam kui 20 menetlusdokumendis juhtinud tähelepanu asjaolule, et hagi ei ole aegunud. Hageja juhtis sellele tähelepanu suuliselt kõigil eelistungitel kokku enam kui 10 korda, nagu ka 26.05.2009 toimunud põhiistungil. Sellele vaatamata kohaldas kohus hagi aegumist ja jättis hagi sisuliselt läbi vaatamata. Sellest võib järeldada, et antud asjas on jäetud kohtupidamine lihtsalt korraldamata või on tegemist kohtuniku teadvate valeotsustega menetluse venitamiseks, nii pikk menetlusperiood on tingitud puhtalt kohtu tegevusetusest. Hageja on pöördunud kohtusse sisulise lahendi saamiseks, mitte menetluse enda pärast ja põhiseadus sätestab ühena põhiõigustest kodaniku õiguse tõhusale

menetlusele. Menetluse venimise tõttu on hageja võimalused hagi rahuldamisel selle täitmiseks pea olematuks muutunud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmise põhjendusi, sest nõustub maakohtu otsuses sisalduvate vastavate motiividega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist. Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas õigesti, et Hyndai Balti AS tasus kostjale pangaülekandega kahel korral 19.08.1997 ja 12.09.1997 - vastavalt 7 500 000 krooni ja 35 000 krooni, kusjuures eelnevalt, s.o 05.08.1997 oli kostja kandnud Fairmont Holding Inc-ga sõlmitud laenulepingu alusel Hyndai Balti AS-le 7 500 000 krooni. Kostja ja Fairmont Holding Inc vahelise laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 19.08.1997 ning sel päeval tasus Hyndai Balti AS kostjale 7 500 000 krooni, märkides pangadokumendis selgituse „laenu tagastamine“ (sama selgitust sisaldas ka 12.09.1997 dokument 35 000 krooni tasumise kohta, kusjuures summa suurus vastas viidatud laenulepingus kokkulepitud intressile). Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse eelkõige seetõttu, et maakohus on jätnud vaidluses tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata: kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning kuigi kohus rahuldas hageja taotluse nõuda välja kostja nõukogu otsused (mis käsitlevad laenulepingu sõlmimist Fairmont Holding Inc-ga ja selle laenu tagastamist) ja Hyndai Balti AS-i laenutaotluse äriplaan, jäid vastavad tõendid esitamata. Sellest tulenevalt on apellant seisukohal, et asjas ei ole tõendatud, et nõude loovutaja Hyndai Balti AS oleks vaidlusaluse summa kostjale ülekandmisega täitnud kolmanda isiku kohustust. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus ei rikkunud käesoleva vaidluse menetlemisel protsessiõiguse norme ega hinnanud tõendeid ebaõigesti. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole reeglina kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus tuvastas tõendite kogumile antud hinnangu põhjal õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse summa puhul oleks tegemist Hyndai Balti AS poolt ekslikult kostjale ülekantud summaga (hagiavalduses märgitud asjaolu) ega ka kostjale antud laenuga (hilisem ja jätkuvalt hagi alusena nimetatud asjaolu). Hagi alusena esiletoodud asjaolud ei leidnud tõendamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hyndai Balti AS ja kostja vahelise laenulepingu kohta tõendeid esitatud ei ole. Kohus märkis õigesti, et äriühingu juhtorganite otsused või nende puudumine ei võimalda teha hageja soovitud järeldust: Hyndai Balti AS nõukogu otsused tema laenusuhet kostjaga ei tõenda, samuti ei võimalda nõukogu otsuse puudumine kolmanda isiku kohustuse täitmise heakskiitmise kohta järeldada alusetut makset (tühist täitmistehingut kehtinud

TsÜS § 66 lg-te 1-5 mõttes). Maakohus märkis õigesti, et kuigi teatud tehingute puhul on vajalik äriühingu nõukogu nõusolek, ei too selle puudumine kaasa tehingu tühisust (ÄS § 317 lg 4 kohaselt ei kehti sama paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud piirangud kolmandate isikute suhtes). Äriseadustikust tulenevalt korraldab nõukogu aktsiaseltsi juhtimist, andes selleks korraldusi juhatusele, korralduste täitmise eest lasub vastutus juhatusel. See, millistena Hyndai Balti AS juhatuse liige T. Noot oma kavatsusi raha ülekandmise kohta äriühingu nõukogule esitles või millise tähenduse omistab nimetatud isik raha ülekandmisele aastaid hiljem, ei oma asjas sisulist tähtsust. Seetõttu ei oma tähtsust ka apellandi poolt viidatud tõendid, mille esitamise taotluse kohus küll rahuldas, kuid mida kohtule ei esitatud. Asjas on tõendatud, et Hyndai Balti AS täitis kolmanda isiku kohustust, kandes kostja pangakontole „laenu tagastamise“ selgitusega üle 19.08.1997 sama summa, mille kostja oli Fairmont Holding Inc-le laenuks andnud ja Hyndai Balti AS arvele 05.08.1997 kandnud, ning lisaks veel 35 000 krooni, mis vastas laenulepingu järgsele tähtajale ja kokkulepitud intressile. Eeltoodu põhjal jõudis maakohus õigele järeldusele, et hageja ei tõendanud, et tal oleks tekkinud Fairmont Holding Inc, Hyndai Balti AS ja kostja vahelistest suhetest nõue kostja vastu. Kuna loovutamis-omandamistehingute sisuks olev nõue jäi tõendamata, jättis kohus põhjendatult rahuldamata ka viise nõude. Maakohtu otsus on seaduslik ka osas, milles jäeti rahuldamata hageja taotlus tuvastada tema põhiseaduslike õiguste rikkumine. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses sisalduvate vastavate põhjendustega. Pealegi ei näe kehtiv õigus ette hageja taotletud asjaolu tuvastamist hagimenetluses, milles lahendatakse hageja rahalist nõuet kostja vastu. Menetluskulude jaotus Harju Maakohtu 27.02.2006 määrusega vabastati hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2009 määrusega jätkati hagejale menetlusabi andmist (TsMS § 184 lg 4). Ka käesoleva apellatsioonkaebuse esitamisel jätkati ringkonnakohtu 27.07.2010 määrusega hagejale menetlusabi andmist ja vabastati ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused, lg-st 4 tulenevalt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, tuleb riigilõiv hagejalt välja mõista ning jätta muud apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS §-ga 123 võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagihind arvutatakse põhinõude järgi (TsMS § 133 lg 1). Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Seega on hagihind apellatsioonimenetluses praegusel juhul 7 580 000 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu 260 000 krooni. Nimetatud summa tuleb mõista hagejalt välja riigituludesse.

Ü. Jänes

E. Liiv

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.