lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-68837/42

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 10.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-08-68837/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
746
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtu koosseis

Kohtunikud Iko Nõmm, Imbi Sidok ja Malle Seppik

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2010. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-68837

Tsiviilasi

Paide Elamuhooldus OÜ hagi Leidi Jürjensi vastu põhivõla 20.064, 09 krooni ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

20.064, 09 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2010. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leidi Jürjensi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Paide Elamuhooldus OÜ (regsitrikood 10361685, asukoht Pärnu 52, Paide), lepinguline esindaja Marko Jaani Kostja Leidi Jürjens (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-XX XXXXX), esindaja riigi õigusabi korras adv. Alla Raudsepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda Leidi Jürjensi apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastada kaebus esitajale.
2.Määruse peale võib määruskaebusega edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. S e l g i t u s e d:
1.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

2.Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist.

Asjaolud ja taotlus

27.aprilli 2010. a. otsusega rahuldas Pärnu Maakohus OÜ Paide Elamuhooldus hagi ja mõistis Leidi Jürjensilt hageja kasuks välja 20.064, 09 krooni halduskulu ja kommunaalteenuste võla katteks ning 2381, 22 krooni viivist. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 5. detsembrist 2008. a. 0, 1%-lises määras põhinõude summalt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuselt Leidi Jürjens riigilõivu ei tasunud, vaid esitas kohtule taotluse menetlusabi saamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Leidi Jürjensi apellatsioonkaebust ei saa menetlusse võtta. TsMS § 637 lõikes 2 sätestatu kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Nõuded apellatsioonkaebuse vormile ja sisule on sätestatud TsMS § 633 lõigetes 1 – 8. Muuhulgas märgitakse apellatsioonkaebuses apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb (§ 633 lg. 2 p. 2) ja apellatsioonkaebuse põhjendus (lg. 2 p. 3), kusjuures põhjenduses tuleb märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud (§ 633 lg. 3 p. 1), millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine (lg. 3 p. 2) ja viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada (lg. 3 p. 3). Leidi Jürjensi esitatud apellatsioonkaebus nendele nõuetele ei vasta: kaebusest ei nähtu, millist lahendit apellant taotleb; põhjendusest ei nähtu, milliseid õigusnorme on maakohus rikkunud või millise asjaolu ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud või millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine, rääkimata viidetest asjas esitatud tõenditele. Apellatsioonkaebuse paljudel lehtedel esitatud väited on enamuses vaidlusaluse asjaga seostamatud ega ole asjakohased. Kui eeldada mõistetavate väidete, nagu apellandi kehv majanduslik olukord, võimatus elada elektri ja sideteenusteta ning mõningate igapäevaeluks hädavajalike kuludeta jmt. õigsust, ei saaks kaebust siiski rahuldada. TsMS § 637 lg. 1 p. 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Eespooltoodud põhjendusel tuleb Leidi Jürjensi apellatsioonkaebus jätta apellatsioonikohtu menetlusse võtmata, seega ei kerki küsimust apellatsioonkaebuselt

riigilõivu tasumise kohustusest ja vajadust ei ole lahendada Leidi Jürjensi taotlust apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks.

27.jaanuari 2009. a. määrusega rahuldas Pärnu Maakohus Leidi Jürjensi taotluse riigi õigusabi saamiseks, otsustades anda nimetatule riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu. Riigi õigusabi osutajaks määrati adv. Alla Raudsepp, kes ka faktiliselt osutas kostjale õigusabi. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg. 3 kohaselt laieneb kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise menetlusele. Seega on Leidi Jürjensil juba esindaja, kes on määratud talle riigi õigusabi osutama, ja nimetatu 6. mail. 2010. a. ringkonnakohtule esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole asjakohane. Seda on ringkonnakohus selgitanud ka taotluse esitajale 19. mai 2010. a. kirjas. Advokaadi vahetamiseks ei ole seaduses sätestatud aluseid (RÕS § 20).

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja