Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.aprillil 2010.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-68837
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi L. J. vastu 17 462.62 krooni võla ja viivise nõudes
Hagihind
4515.78 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ Paide Elamuhooldus, registrikood 10361685, asukoht Pärnu 52 Paide 72712 Lepinguline esindaja: Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ, asukoht Narva mnt 13A Tallinn 10151 Kostja: L. J., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx Kostja esindaja riigi õigusabi korras Alla Raudsepp, AB Concordia Pärnu, Rüütli 14-207 Pärnu 80010
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
07.aprillil 2010.a. avalikul kohtuistungil
1.Hagi rahuldada. Välja mõista L Jlt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks halduskulu ja kommunaalteenuste võlgnevus 20 064.09 (kakskümmend tuhat kuuskümmend neli krooni ja 09 senti) krooni ning viivis 2381.22 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend üks krooni ja 22 senti) krooni. 2.Välja mõista L Jlt OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud alates 05.detsembrist 2008.a. 24.augustini 2009.a. kuni põhinõude 17 462.62 krooni ja 25.augustist 2009.a. kuni põhinõude 20 064.09 krooni täieliku tasumiseni 0,1% põhinõude summalt päevas.
Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue Pooled on 12.veebruaril 1998.a. sõlminud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu (edaspidi Leping), millega kostja andis ja hageja võttis haldamisele eluruumi asukohaga xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx linnas. Lepingu p 2.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikuude eest ning kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt kehtestatud tariifides ja tähtaegadel. Lepingu p-s 6 on kehtestatud, et kui kostja ei tasu tähtaegselt temale arvestatud majavalduse kommunaalkulusid või kommunaalteenuseid, siis nõutakse temalt sisse iga viivitatud päeva eest 0,1% viivist tasumisele kuuluvast summast. Kostja võlgneb hagejale alates 2003.a. elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remonikulude eest ning kommunaalmaksete eest 17 462.62 krooni, millise summa palub hageja kostjalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel välja mõista. Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivist VÕS § 94 sätestatud määras alates 26.juunist 2008.a. hagiavalduse esitamise seisuga 2381.22 krooni. Täiendavalt nõuab hageja kostjalt veel viivist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (1.kd tl 90-93). 27.augustil 2009.a. on hageja esitanud avalduse põhinõude suurendamiseks 2604.47 krooni võrra, nõudes kostjalt põhinõudena kokku 20 064.09 krooni, lisaks TsMS § 367 alusel viivist (1.kd tl 200-201). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista leides, et sellist igakuulist halduskulu maksta on tema ja kõigi last kasvatavate perede suhtes ülekohus. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel kehtib lepinguline suhe (1.kd tl 94-95) ning Lepingu p 2.6 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikuude eest ning kommunaalteenuste eest vastavalt hageja poolt kehtestatud tariifides ja tähtaegadel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandi seadus (KOS) § 13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid (1.kd tl 99-104) nõuetekohasel viisil tasunud ning kuigi halduskulusid on tasutud, on alates 2003.a. kostjal tekkinud vastavalt arvete ja maksete laekumise koondtabelile võlgnevus (1.kd tl 96-98; 202). Tekkinud võlgnevuse kohta on hageja saatnud kostjale ka võlanõude (1.kd tl 105). VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja võlgneb hagejale 24.augusti 2009.a. seisuga 20 064.09 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt teenuse osutamist ega ka arvete saamist, kuid leiab, et temalt halduslepingu alusel tekkinud võlgnevuse nõudmisel ei ole hageja huvi tundnud kostja majandusliku seisu kohta. Kostja selgituse kohaselt on võlad tema endise abikaasa tekitatud, samuti on talle võlgu endine tööandja ning kostja praegune igakuine sissetulek sotsiaaltoetuste näol ei võimalda tal võlgnevust hageja poolt nõutud suuruses tasuda. Kostja on esitanud
hulgaliselt kõikvõimalikke materjale, sealhulgas on esitatud tõendid sotsiaaltoetuste saamise kohta (1.kd tl 66; 1.kd tl 152 ja 2.kd tl 12-19) ning kostja ja tema pere kulutuste kohta (1.kd tl 68-69; 1.kd tl 70; 1.kd tl 72-76; 1.kd tl 77-82), kuid nimetatud tõendid ei saa olla õigustuseks halduskulude mittemaksmisel. Lisaks on hageja esitanud veel kõikvõimalikke tabeleid, märkmeid jm (1.kd tl 13-66; 1.kd tl 67; 1.kd tl 113-127; 1.kd tl 173 ja 2.kd tl 20-35), kuid kohtule jääb selgusetuks nende seos antud tsiviilasjaga, suures osas on need materjalid mitteloetavad ning arusaamatud ning kohus jätab need tõenditena tsiviilasjas arvestamata. Vaidlust ei ole selles, et kostja näol on tegemist on isikuga, kelle materiaalne olukord ei ole hea ja kes elatub sotsiaaltoetustest, kuid selgusetuks jääb, mida ta on reaalselt teinud selle olukorra muutmiseks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määraks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitas kostja nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole viivise arvestuslikku õigust vaidlustanud, küll aga leiab, et seoses tema majanduslikult raske olukorraga võiks hageja viivise nõudest loobuda. Hageja ei ole viivise nõudest loobunud ning põhinõudega arvestades ei ole kohtu arvates viivis ka ebamõistlikult suur. Seega on hageja nõue viivise saamiseks õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivise, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjalt täies ulatuses alates 05.detsembrist 2008.a. 0,1% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Ingrid Niinemägi Kohtunik Kohtuotsus jõustus 25.08.2010.a. Riigikohtu lahendiga nr 3-7-1-2-473 Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2010.a. määrus nr 2-08-68837 PMK Paide kohtumaja otsus muutmata
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.