lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-50376/14

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 07.06.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-50376/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1345
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-09-50376

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.juuni 2010. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

M.Š. hagi Sewing Up OÜ vastu töövaidluses

Hagihind

25 220 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg

24. mai 2010. a

Menetlusosalised

Hageja:

Margarita Šaljapina (IK 46309222231; elukoht: Puru tee 41 15, Kohtla-Järve)

Kostja:

Sewing Up OÜ (RK 10579931; asukoht: Ahtme mnt 31-26, KohtlaJärve)

Kostja seaduslik esindaja:

O.Š. (juhatuse liige)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Sewing Up OÜ-lt M.Š. kasuks saamata jäänud töötasu 9 020 (üheksa tuhat kakskümmend) krooni, puhkusekompensatsioon 2 100 (kaks tuhat ükssada) krooni ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 4 250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) krooni, kokku 15 370 (viisteist tuhat kolmsada seitsekümmend) krooni.
3.Jätta hagi veebruarikuu saamata töötasu osas summas 3 114 krooni ja koondamishüvituse osas summas 6 736 krooni, kokku summas 9 850 krooni rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Asjaolud

1.M.Š. töötas Sewing Up OÜ-s õmblejana. Poolte vahel oli 01.08.2007. a sõlmitud tööleping nr 01.-07.07., mille kohaselt töötaja tööaeg on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, põhipalk 3 000 krooni, palka makstakse üks kord kuus 20. kuupäeval kassas, põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Alates 01.01.2008. a oli töötaja palk 4 350 krooni.
2.22.12.2008. a esitas tööandja töötajale töölepingu lõpetamise teate, mille järgi tööleping töötajaga lõpetatakse alates 22. veebruarist 2009. a seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel ning töötajale makstakse hüvitust TLS § 90 lg 1 p 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses.
3.23.02.2009. a lõpetati tööleping M.Š.ga TLS § 86 p 3 alusel, töölepingu lisa nr 1 kohaselt on töötajale makstud hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses 6 736 krooni.

II Hagile eelnenud menetlus töövaidluskomisjonis

4.M.Š. esitas 20.07.2009. a töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles tööandjalt, Sewing Up OÜ-lt välja maksmata palka 2009. a jaanuari eest 4350 krooni ja veebruari eest 7784 krooni, välja maksmata koondamishüvitust 6 736 krooni, välja maksmata hüvitust kasutamata jäänud puhkuse eest 2 100 krooni ning viivist välja maksmata palgalt. 18.08.2009. a on M.Š. esitanud töövaidluskomisjonis nõuded (TVK tl 26): saamata jäänud palk 2009. a jaanuarikuu eest 4350 krooni, veebruarikuu eest 7784 krooni; välja maksmata hüvitus töölepingu lõpetamisel summas 6 736 krooni; puhkusekompensatsioon 2 100 krooni; hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 4 250 krooni.
5.Tööandja vastuse kohaselt on tööleping M.Š.ga lõpetatud 23.02.2009. a, lõplik arvestus (töötasu, kompensatsioon ja puhkusetasu) oli tehtud ja välja makstud 23.02.2009. a, mille kohta on kassa väljamineku order, mis on töötaja poolt allkirjastatud (TVK tl 17).
6.Töövaidluskomisjoni 19.08.2009. a otsusega (TVK tl 27-30) rahuldati M.Š. avaldus osaliselt. Rahuldamata jäeti töölepingu lõpetamise hüvitise nõue (6 736 krooni), tööandjalt mõisteti töötaja kasuks saamata jäänud töötasu 9 020 krooni, puhkusekompensatsioon 2 100 krooni ja hüvitus lõpparve kinnipidamise eest 4 250 krooni.

III Menetlus kohtus

7.Sewing Up OÜ esitas 25.09.2009. a kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras.
8.Kohtuistungil hageja M.Š. toetas oma nõudeid. Hageja selgitas, et ta kirjutas kassa väljamineku orderile koondamishüvitise kohta alla, kuid raha ta kätte ei saanud. Ta arvas, et see raha makstakse hiljem. Panka raha ülekantud ei olnud.
9.Kostja Sewing Up OÜ esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega.

IV Kohtuotsuse põhjendused

10.Kohus, kuulanud ära hageja selgitused, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Vaidlustamata asjaolud. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolude üle, et hageja töötas kostja juures õmblejana ajavahemikul 01. august 2007. a kuni 23. veebruarini 2009. a (viimane tööpäev). Vaidlust pole ka selle üle, et poolte vaheline tööleping lõpetati tööandja algatusel TLS § 86 p 3 alusel seoses koondamisega.
12.Palga ja töölepingu lõpetamisel ette nähtud hüvituste maksmine.

Hageja töösuhte ajal kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hageja on esitanud kostja vastu alljärgnevad nõuded: (1) saamata jäänud palk 2009. a jaanuarikuu eest 4 350 krooni ja veebruarikuu eest 7 784 krooni; (2) välja maksmata hüvitus töölepingu lõpetamisel summas 6 736 krooni; (3) puhkusekompensatsioon 2 100 krooni; (4) hüvitus lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 4 250 krooni. TLS § 49 p 2 (redaktsioon kuni 01.07.2009. a) kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Kostja väidab, et hagejale on töötasu välja makstud. M.Š. pangakonto väljavõttest (TVK tl 7-9) nähtub, et perioodil 01.01.2009. a kuni 15.07.2009. a on Sewing Up OÜ kandnud M.Š.le üle töötasu ühel korral – 03.02.2009. a summas 3 820 krooni selgitusega „Sewing Up OÜ töötasu detsembrikuu eest 2008. a“. Kassa väljamineku orderist (TVK tl 17) nähtub, et Sewing Up OÜ kassast on hagejale välja makstud 9 850 krooni, millest 3 114 krooni on 2009. aasta veebruari töötasu ja 6 736 krooni on hüvitus. Orderil on M.Š. allkiri, kuupäev 23. veebruar 2009. a ning summa sõnadega. Muid tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole, tõendamaks, et hagejale on välja makstud täiendavalt töötasu 2009 .a jaanuarikuu ja veebruarikuu eest. Sewing Up OÜ 23.03.2009. a tõendi kohaselt (TVK tl 10) on M.Š.le välja arvestatud brutopalk 2009. aasta jaanuaris 4 350 krooni ja 2009. a veebruaris 7 784 krooni. Eeldades, et tööandja on väljastanud tõesed andmed, on kostjal hagejale välja maksmata palk 2009. aasta jaanuarikuu eest 4 350 krooni ja 2009. a veebruarikuu eest 4 670 krooni (7 784 – 3 114). Kuna töötaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on kassast raha vastu võtnud, tuleb jätta osaliselt rahuldamata hageja palganõue 2009. aasta veebruarikuu eest summas 3 114 krooni. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta hageja nõue töölepingu lõpetamisel hüvituse nõudes (koondamishüvitus) summas 6 736 krooni. Kohus märgib, et eeldada tuleb seda, et mõistlik inimene ei anna allkirja raha saamise kohta seda tegelikult kätte saamata.

13.Kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise palga nõuded. Kostja väidete kohaselt on hagejale kassa väljamineku orderi alusel välja makstud kompensatsioon kasutamata jäänud puhkuse eest. Kassa väljamineku order (TVK tl 17) tööandja väidet ei kinnita, kuna orderil puudub igasugune viide ning arvestus puhkusekompensatsiooni kohta.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 23 (kehtis kuni 31.06.2009. a) kohaselt maksab tööandja põhi- ja lisapuhkuse eest töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. PuhkS § 25 järgi töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Lõpparve on töötajale välja makstud summas 9 850 krooni (sh osaline veebruarikuu töötasu 3114 krooni ja hüvitus 6 736 krooni) 23.02.2009. a (TVK tl 17). Lõpparve ei sisalda 2009. a jaanuarikuu palka, puhkusekompensatsiooni ning kogu 2009. aasta veebruaris väljateenitud palka. Kuni 30.06.2009. a kehtinud TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Alates 01.07.2009. a jõustunud töölepingu seaduse (TLS) § 131 lg kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2009. a töölepinguga seotud asjaolule senikehtinud seadust. Kuna tööandja on töölepingu lõpetamisel jätnud hagejale osaliselt lõpparve välja maksmata, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis summas 4 250 krooni.

14.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.

V Menetluskulud

15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja