Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse 1(9)

2-08-4921 avalikult teatavakstegemisest 7. juunil 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE

PÕHJENDUSED

ALUSEKS

OLEVAD

ASJAOLUD,

HAGEJA

NÕUE

JA

seaduse

Hageja töötab Narva 6.Koolis füüsikaõpetajana alates 01.08.1986.a. Tööleping nr 16 sõlmiti hagejaga 01.06.1993.a. 26.10.2007.a. määrati hagejale kooli direktori käskkirjaga nr 1.1-5/37 distsiplinaarkaristuseks noomitus vastutustundetu suhtumise eest kaastöötajatesse. Hageja süütegu seisnes selles, et 2(9)

2-08-4921 02.10.2007.a. hageja käitus kooli õppealajuhataja suhtes ebaviisakalt ning ebaadekvaatselt reageeris tema poolt tehtud märkusele. Hageja leiab, et direktor ja õppealajuhataja ise on tekkinud skandaali ajendanud ja käitusid õppenõukogu ajal 02.10.2007.a. hageja vastu ebaviisakalt. 05.11.2007.a. karistati N L käskkirja nr 1.1-59/47 noomitusega omavoliliselt puudutud aja eest 04.10.2007.a. Määratud karistust põhjendab kostja sellega, et hageja pidi viibima töökohal vähemalt 6 tundi. Kostja viitab hageja töölepingule, kus on kindlaks määratud tööaeg 7 tundi päevas. 05.11.2007.a. käskkirjas ja kohtule esitatud taotluses väidab kostja, et hageja pidi tööl viibima vähemalt 6 tundi. Lisaks tööplaanile esitas hageja töögraafiku ajavahemikul 01.10.05.10.2007, kus on märgitud, et neljapäeval peab hageja töökohal viibima 4 tundi, alates kella 13.00 kuni 17.00. Töövaidluskomisjonis kinnitas kostja, et hageja suhtes kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust, mis tähendab, et teatud päevadel töötaja töökohal viibimine töölepingus fikseeritud tööajast vähema aja jooksul ei ole töödistsipliini rikkumine. Graafikust nähtub, et ajavahemikul 01.10.2007-06.10.2007 on hagejal summeeritult 1 tund ületunnitööd. 26.11.2007.a. Narva 6.Kooli direktori käskkirjaga nr 1.1-5/47 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel samast kuupäevast. Töölepingu lõpetamise põhjustena käsitas tööandja N L omavolilist töölt puudumist 25.10.2007.a. ning varasemate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Narva 6. Kooli ametiühinguorganisatsioon on Eesti Haridustöötajate Liidu ametiühingu (edaspidi aü) struktuuriüksus, mille liige hageja on. Vastavalt Ametiühingute seaduse § 20 lg 1 p 3 on tööandja kohustatud võimaldama aü liikmetele aü poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks aü poolt korraldataval koolitusel või aü organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses. Vastavalt kehtivale kollektiivlepingule toimub tööst vabastamine aü juhatuse esimehe kirjaliku kutse alusel. Järelikult kutse pidi esitama mitte hageja, nagu seda väidab kostja, vaid aü juhatuse esimees. Asjaolu, et kirjalikku kutset ei olnud või see kadus ära, ei ole hageja süü. Hagejal ei olnud volitusi antud dokumendi koostamiseks, sellepärast ei või teda selles süüdistada ja seda enam nõuda hagejalt kirjaliku kutse esitamist. Hageja kui aü juhatuse liige on täitnud aü juhendeid vastavalt aü juhatuse otsusele ja kindlusega selles, et protseduurilisi küsimusi lahendab tööandjaga selleks volitatud vastav isik. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 p-s 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. 24.10.2007.a. ei olnud hagejal tunde, järelikult õppeprotsess ei olnud häiritud ja hageja puudumine töölt ei häirinud kuidagi tööd. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: TVK otsus (tl 11-14); palgatõend (tl 136); arvestused (tl 139,143). Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid: TVK toimik nr 9.02-02/2229-2007, 9.02-02/2232-2007: 26.10.2007.a. käskkiri nr 1.1-5/37 (tl 2); 03.10.2007 ettekanne ja avaldus kooli direktorile (tl 3-4); 26.10.2007 L seletuskiri (tl 5); 05.11.2007 käskkiri nr 1.1-5/39 (tl 7); töögraafikud (tl 8-9); kollektiivlepingu lisad (tl 10-12); 05.11.2007 L seletuskiri (tl 13). TVK toimik nr 9-02-02/2468-2007: 26.11.2007 käskkiri nr 1.1-5/47 (tl 4-5); töölepingu nr 16 tingimuste muutmine (tl 6); kutse EHL seminarile (tl 7); AÜ istungi protokolli nr 38 koopia (tl 8); Narva Haridustöötajate Liidu tõend (tl 9); tööraamatu väljavõtte koopia (tl 10); palgatõendid (tl 1114); Narva 6.Kooli Kollektiivleping (tl 15-33).

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja leiab, et hagejale on distsiplinaarkaristused määratud ja hagejaga on tööleping lõpetatud seaduslikult ja hagiavalduse rahuldamiseks puudub alus. Hageja ei ole esitanud tõendeid, milles väljendus koolijuhtide provokatsioon või et provokatsioon 3(9)

2-08-4921 oli olemas. Ebaselge ja tõendamata väide ei anna alust 26.10.2007.a. hagejale määratud noomituse ebaseaduslikuks tunnistamiseks. 04.10.2007.a. hageja viibis kohustatud 6 tunni asemel tööl 4 tundi. Vastavalt töölepingule hageja peab töötama 7 tundi päevas, 35 tundi nädalas. Töölepingu p 3.4 kohaselt töö alguse ja lõpu ajad määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjadega. Töösiseeeskirjade p 5.1.7 kohaselt iga pedagoogi tööpäeva algus ja lõpp määratakse kindlaks vastavalt tunni-ja klassivälisele tööplaanile. Vastavalt töötaja poolt esitatud 2007-2008 õppeaasta esimese poolaasta tööplaanile neljapäeval peab töötaja viibima töökohal 6 tundi. Nimetatud tööplaan on alla kirjutatud hageja poolt. 20.10.2006 pooled sõlmisid kokkulepe töölepingu tingimuste muutmisest- töö algab kell 8.00 ja lõpeb kell 15.00. Nimetatud kokkuleppega pooled muutsid lepingu punkti, millega sätestatakse seda, et töö algus ja lõpp määratakse töösiseeeskirjadega ettenähtud korras ja sätestasid töö alguse ja lõpu kindla aja. Hageja oma avalduses TVK-le tunnistas seda, et 04.10.2007 ta viibis töökohal kella 13.00-st kuni kella 17.00-ni, ehk 4 tundi. Hageja ilmus töökohale kell 13.00, mis on vastuolus töölepinguga ja viibis töökohal ainult 4 tundi, mis on vähem kui lepinguga sätestatud töönorm. 05.11.2007.a.käskkirja läbivaatamisel leidis TVK, et puudub töötaja oluline töökohustuste rikkumine ja seetõttu puuduvad töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 2 ettenähtud alused distsiplinaarkaristuse määramiseks. Kostja ei nõustu TVK järeldustega. Hageja rikkus tahtlikult temale ettenähtud töönorme. Kostja valitud karistuse vorm ei ole vastuolus süüteo raskusega. TVK leidis, et 5.11.2007 käskkiri oli vormistatud TDVS § 6 lg 1 ettenähtud aegumistähtaja rikkumisega. Kostja leiab, et juhindudes TSÜS § 135 lg 1 ja 2, § 136 lg 3 ja 8 on karistus määratud tähtaegselt. TVK järeldus on vastuolus Riigikohtu 23.05.2002.a. otsusega 3-2-119-02. 24.10.2007.a. hageja ei viibinud tööl terve päeva. Hageja seletusest tuleneb, et sellel päeval viibis hageja aü koolitusel. TVK istungil hageja tunnistas, et teatas sellest tööandjale. Hageja arvamusel tema puudumine töölt oli vabandatav. Hageja on aü liige. Vastavalt ametiühingute seaduse § 20 lg 3 tööandja on kohustatud võimaldama aü liikmele aü poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks aü poolt korraldataval koolitusel või aü organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses. Vabadel päevadel säilitatakse töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas. Hageja ei esitanud kostjale aü seadusega ettenähtud kutset või teadet sellest, et ta planeerib osaleda 24.10.2007.a. aü koolitusel. Vastavalt kehtiva kollektiivlepingu p-le 13.1.5. töölt vabastamine aü korraldataval koolitusel osalemiseks toimub aü juhatuse esimehe kirjalikul taotluse alusel. Nii aü seadusega ettenähtud kutset kui kollektiivlepinguga ettenähtud avaldust tööandjale ei esitatud. 24.10.2007 töölt puudumise tõttu 26.11.2007.a. käskkirjaga kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 ettenähtud alusel. TVK leidis, et 24.10.2007.a. töölt puudumisega rikkus hageja oma töökohustusi, aga leidis et karistus ei ole otstarbekas ja kohaldas TLS § 144. TVK ennistas hageja tööle ilma hüvitise väljamaksmiseta. Kostja jääb arvamusele, et valitud karistus oli otstarbekas, kuna hageja käitumisest tuleneb, et hageja ei pea vajalikuks alluda kostja juures kehtivale töönormile. Rikkumine oli korduv. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: töövaidluskomisjoni otsus (tl 31-32); registrikaardi väljatrükk (tl 61); Eesti Haridustöötajate Liidu põhikiri (tl 62-68). Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid: TVK toimik nr 9.02-02/2229-2007, 9.02-02/2232-2007: tööleping lisadega (tl 18-22); Narva 6.Kooli töösisekorraeeskirjad (tl 23-28); üldtööaja arvestuse tabel (tl 29); ettekanded, avaldused, seletuskirjad (tl 30-39); vastused järelepärimisele (tl 40-41).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus lähtub vaidluse lahendamisel kuni 01.07.2009.a. kehtinud töölepingu seaduse (TLS), individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS), töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse 4(9)

2-08-4921 (TDVS) sätteist. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja töötab alates 1.augustist 1986.a. kostja juures füüsika õpetajana. Tööleping nr 16 sõlmiti hagejaga 01.06.1993.a. (TVK toimik, tl 18-20). Töölepingu tingimusi on pooled muutnud 20.10.2006.a. ja 09.04.2007.a. (TVK toimik, tl 21,22). Hageja on seisukohal, et kostja ületas hagejale 05.11.2007.a ja 26.11.2007.a. distsiplinaarkaristuste määramisel töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaega. TDVS § 6 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane allub. Kostja leiab, et karistused olid määratud seadusega ettenähtud tähtaja piires. Kohus nõustub kostjaga, et kui tööandja sai hageja süütegudest teada 04.10.2007.a. ja 25.10.2007.a., siis lähtudes tsiviilseadustiku üldosa (TSÜS) § 135 lg 1 (tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus)algas distsiplinaarkaristuste määramise tähtaeg vastavalt 05.10.2007 ja 26.10.2007.a. Karistused määrati 05.11.2007.a. ja 26.11.2007.a. so tähtaegselt. Asja kohtuliku arutamise käigus hageja tähtaja möödumisele ei tuginenud. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 kohaselt on distsiplinaarsüütegu TLS § 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Distsiplinaarkaristuseks on vastavalt TDVS § 3 p 1- noomitus, punktile 2- rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga jne; sama seaduse § 11 kohaselt on tööandja kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, § 11 lõikes 2 on sätestatud distsiplinaarkaristuse vormistamisel dokumenti kantavad kohustuslikud andmed (karistatava töötaja nimi, süüteo asjaolud, toimepanemise asjaolud, toimepanemise aeg jne). Narva 6. Kooli direktori 26.10.2007.a. käskkirjast nr 1.1-5/37 (TVK toimik, tl 2) hagejale noomituse määramises nähtuvad järgmised süüteo asjaolud: 02.10.2007.a. toimunud õppenõukogul õppealajuhataja S S palus N L kanda E-Kooli andmebaasi ettenähtud andmed. Lisaks sellele S S palus N L mitte pöörduda kooli õppenõukogu sekretäri poole küsimuste ja palvetega, mis on seotud N L nagu ühiskonnategelase tegevusega. Peale õppenõukogu ilma loata N L kaks korda tormas S S kabinetti ja sekkus S S vestlusesse teise töötajaga- V U. N L jättis reageerimata ja täitmata S S N L esitatud palve lahkuda tema kabinetist ja mitte sekkuda vestlusesse teise töötajaga. Kabinetis N L väitles õppenõukogul esitatud seaduslike märkuste vastu. N L hakkas kõvasti karjuma ja kasutas S S suhtes ähvardusi. Nimetatud süütegu on käskkirjast nähtuvalt tõendatud töötajate S. S ja V.U seletustega (TVK toimik, tl 30-32). Hageja leiab, et temalt ei võetud seletuskirja, millega tööandja rikkus karistuse määramiseks ettenähtud protseduurireegleid. TDVS § 7 kohaselt on tööandjal õigus nõuda süüdlaselt kirjalikku seletust süüteo kohta. Sama §-i lg 3 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Käskkirjast tulenevalt on N L süütegu tõendatud S S ja V U seletustega. Hageja käskkirjas nimetatud asjaolusid ei vaidlusta, kuid leiab et tekkinud skandaali ajendasid direktor ja õppealajuhataja ise, kes käitusid 02.10.2007.a. toimunud õppenõukogu koosolekul hageja suhtes ebaviisakalt. Tunnistaja S J kohtuistungil antud ütlustest (tl 127) tulenevalt 02.10.2007 õppenõukogus palus N. L sõna. Direktor keeldus sõna andmast põhjendusel, et seda küsimust ei olnud päevakorras. Direktori või õppealajuhataja poolt N. L suhtes ebaviisakat käitumist ei olnud. Kohus leiab, et asjaolu et N L kui hoolekogu esimehele keelduti õppenõukogus sõna andmast, mis on tõendatud ka tunnistaja R K ütlustega (tl 129-130) ja hageja ning tunnistaja arvates hagejat sellega alandati, ei saa olla õigustuseks hageja ebaväärikale käitumisele peale õppenõukogu. Hageja vääritut käitumist ei õigusta ka väidetav hingelise erutuse seisundis 5(9)

2-08-4921 viibimine. TLS § 48 lg 1 p 4 kohaselt tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud olema teineteise suhtes viisakad. Seega leiab kohus, et distsiplinaarkaristuse määramine hagejale 26.10.2007.a. on põhjendatud ja seaduslik. TDVS § 3 punkti 1 järgi hagejale määratud noomitus on kõige leebem distsiplinaarkaristus ning selline tööandja hinnang hageja käitumisele ei ole vastuolus hageja poolt toime pandud süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ega ka eelneva käitumisega (TDVS § 8). Narva 6. Kooli direktori 05.11.2007.a. käskkirjast (TVK toimik, tl 7) hagejale noomituse määramises nähtuvad järgmised süüteo asjaolud: „Pr N L töötab Narva 6. Kooli õpetaja ametikohal 01.06.1993.a. sõlmitud töölepingu nr 16 alusel. Käesoleval momendil kehtib toodud lepingu 01.01.2005.a. redaktsioon. Vastavalt toodud lepingu p-le 3.1 töötaja tööaja norm on 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Vastavalt sama töölepingu p-le 3.4 Töö alguse ja lõpu ajad, lõunavaheajad, samuti töötajale ettenähtud muud vaheajad määratakse kindlaks töösisekorraeeskirjadega. Vastavalt Koolis kehtiva töösisekorraeeskirjade p-le 5.1.7 iga pedagoogi tööpäeva algus ja tööpäeva lõpp määratakse kindlaks vastavalt tunni ja klassivälise tööplaanile. Töötaja töökohaks töölepingu p-s 1.2 on määratud töötaja kohustuse täitmise töökohaks tööandja tööruumid asukohaga Kreenholmi 25, 20203, Narva. 04.10.2007.a. töötajal ei olnud määratud õppetunde. Vaatamata sellel, lähtudes eelviidatud töölepingu ja töösisekorraeeskirjade sätetest ta pidi viibima töökohal vähemalt 6 tunni jooksul selleks et täita töösisekorraeeskirjade 5.1.6 ettenähtud kohustusi. Töötaja tuli töökohale 04.10.2007.a. kell 13.00. Vastavalt koristaja pr G R poolt 15.10.2007.a. antud seletusele 04.10.2007 kell 17.00 mitte kedagi õpetajatest koolis ei olnud. Lähtudes sellest on võimalik teha järeldusi, et 04.10.2007.a. pr L viibis töökohal maksimaalselt 4 tundi.“ Käskkirjast nähtuvalt pr L oli kohustatud 04.10.2007.a. viibima töökohal minimaalselt 6 tunni jooksul. Juhul, kui tema tööpäeva algus ja lõpp selles päevas jäi määramata, ta pidi isiklikult valima tööpäeva alguse ja lõpu aja. Kui töötaja valis tööpäeva alguseks aja kell 13.00, siis ta pidi olema töökohal vähemalt kuni kellani 19.00 ehk 6 tundi. Kuna töötaja viibis töökohal ainult 4 tundi, siis ta teostas distsiplinaarsüüteo. Lähtudes sellest on alust lugeda tuvastatuks, et N L tegu on distsiplinaarsüütegu. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. TLS § 50 p 2 kohaselt töötaja on kohustatud täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast. Kohus tuvastas, et Narva 6. Kooli töösisekorraeeskirjade (TVK toimik, lk 23-27) p 5.1.7 kohaselt iga pedagoogi tööpäeva algus ja lõpp määratakse kindlaks vastavalt tunni- ja klaasivälise tööplaanile. Selle üldtööaja arvestust peab iga õpetaja eraldi, koostab ise oma graafiku, mille kinnitab direktor ja kontrollib selle täitmist. Käskkirjast nähtub veel et juhul kui N. L tööpäeva algus ja lõpp sellel päeval jäi määramata, pidi N. L isiklikult valima tööpäeva alguse ja lõpu aja. N. L on tööaja graafiku esitanud (TVK toimik, tl 8)ja märkinud graafikus neljapäeval 4.10.2007 tööpäeva alguseks 13.00 ja lõpu 17.00. Asja arutamise käigus viitas kostja esindaja 20.10.2006.a. töölepingu muudatusele, mille kohaselt hageja töö algab kell 8.00 ja lõpeb kell 15.00. ja üldtööaja arvestuse tabelile (TVK toimik, tl 29), mille kohaselt hageja tööpäev neljapäeviti 6 tundi, töö dokumentatsiooniga. 05.11.2007.a. käskkirja kohaselt on tööandja lähtunud töötaja karistamisel töölepingu redaktsioonist seisuga 01.01.2005. Kostja esindaja on kinnitanud, et N. L kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust. N. L esitatud tööaja graafikust (TVK toimik, tl 8) tulenevalt on ta töötanud ajavahemikul 1.-5.10.2007.a. 36 tundi. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ajal, mil hagejat karistati, koolis tööaja arvestuse žurnaali ei peetud. Graafikud anti õpetajatele tühjana ja õpetajad täitsid need ise nädala või kuu kaupa. Kostja esindaja palus graafikut mitte arvestada, graafik on N. L poolt tehtud ja koostatud. Samas tuvastas kohus, et 26.11.2007.a. käskkirjas nr 1.1-5/47 on kostja viidanud N. L poolt esitatud töögraafikule, millest saab järeldada et õpetajad siiski ise koostasid töögraafikuid. Kuna hagejale kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust, siis leiab kohus, et N. L ei ole oma töökohustusi oluliselt rikkunud ja N. L nõue temale 05.11.2007.a. määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks kuulub rahuldamisele. 6(9)

2-08-4921 Kuna vaidlust ei ole et N. L töötas 4.10.2007.a. neli tundi, siis kohus ei hinda tõendeid- kooli töötajate ettekandeid, avaldusi ja seletuskirju (TVK toimik, tl 36-42) Narva 6.Kooli direktori 26.11.2007.a. käskkirjaga nr 1.1-5/47 määrati N L distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine alates 26.11.2007.a. Käskkirjast (TVK toimik, tl 4) nähtuvad järgmised süüteo asjaolud: „25.10.2007.a. töötaja puudus töökohalt terve tööpäeva jooksul. Vastavalt töötaja poolt esitatud töögraafikule, 25.10.2007.a. ta viibis Tallinnas õpetajate ametiühingu konverentsil. Töötaja ei ole ametiühingu valitud esindaja ega ametiühingu usaldusisik. Ta ei teatanud eelnevalt tööandjale sellest, et 25.10.2007.a. ta planeerib viibida konverentsil või lahkuda töökohalt. Konverentsil osalemine ei seostu töötaja töökohustuste täitmisega. Lähtudes sellest on võimalik teha järeldusi sellest, et 25.10.2007.a. L ei viibinud töökohal omavoliliselt, ilma põhjusteta ja mittevabandataval põhjusel.“ Käskkirja kohaselt (TVK toimik, tl 5) pr L oli kohustatud 25.10.2007.a. viibima töökohal minimaalselt 7 tunni jooksul. Juhul, kui tema tööpäeva algus ja lõpp sellel päeval jäi määramata, ta pidi isiklikult valima tööpäeva alguse ja lõpu aja. Töötajale oli määratud distsiplinaarkaristused 26.10.2007 ja 05.11.2007.a. Üks neist oli määratud analoogilise distsiplinaarsüüteo eest. Karistused ei ole kustunud. Distsiplinaarkaristuse määramisel oli võetud arvesse ka see, et töötajale mitmekordselt tehti märkusi õppeprotsessiga seotud dokumentide vormistamise ja ettevalmistamisega. Töötajal 25.10.2007.a. ei olnud õppetundi. Õppetundidest vabal ajal on töötajal kohustus kontrollida õpilaste töid, vormistada ja ette valmistada õppeprotsessiga seotud dokumendid. Distsiplinaarsüütegu on raske ja korduv. Kergendavad asjaolud puuduvad. TVK-le esitatud avalduses (TVK toimik, tl 1) märgib hageja, et kuigi 26.11.2007.a. käskkirjas puudub viide seaduse §-le, siis lähtudes käskkirja mõttest ja tööraamatu kandest (TVK toimik, tl 10 pöördel), lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel. Tulenevalt § 103 lg 1 lubab seadus TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetada vaid töötaja süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuse rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. TLS § 103 lg 2 annab tööandjale õiguse lõpetada töölepingu ka esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest. TDS § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegudeks TLS § 48 ja 50 nimetatud kohustuste töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Vaidlust ei ole, et N. L on Narva 6.Kooli aü komitee liige mitte usaldusisik ja temale ei laiene TLS §-s 94 sätestatu. Kohtule esitatud Narva 6.Kooli 24.10.2007.a. aü komitee koosoleku otsuse kohaselt otsustati seoses R. K haigestumisega delegeerida seminarile kooli aü komitee liige N. L (TVK toimik, tl 8). Narva Haridustöötajate Liidu 28.11.2007.a. tõendist (TVK toimik, tl 9) nähtuvalt N. L oli 25.10.2007.a. lähetatud Tallinna seminarile EHL kutsel. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et tööandja on N L töölepingu lõpetanud ja süüteoks lugenud tema omavolilise puudumise töölt 25.10.2007.a. ning varasemate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kohus jättis hagejale 26.10.2007.a. määratud noomituse jõusse. Hageja väitel ja lähtudes Narva 6.Kooli kollektiivlepingust (TVK toimik, tl 15-33) pidi kooli juhtkonda informeerima aü komitee esimees, mitte N. L ise. Ametiühingute seaduse § 20 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud võimaldama aü liikmetele aü poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks aü poolt korraldatavas koolituses või ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandaja majandustegevuses. Kohtule esitatud Narva 6.Kooli kollektiivlepingu p 13.1.5 nähtuvalt töölt vabastamine aü poolt korraldatavas koolituses osalemiseks toimub aü juhatuse esimehe kirjaliku taotluse alusel. Nii aü seadusega ettenähtud kutset ega kollektiivlepinguga ette nähtud avaldust kostjale ei esitatud. Tunnistaja R. K ütlustel (tl 129) oli vist tema kohustus direktorit teavitada, et N. L osaleb 7(9)

2-08-4921 25.10.2007.a aü komiteede esimeeste nõupidamisel. Tunnistaja ütlustel varasemalt ei olnud sellist praktikat. Eelmise administratsiooniga oli vahekord normaalne. Tunnistaja ütlustel ei arvanud ta, et uus direktor suhtub sellesse teravalt. Kohus tuvastas, et N.L sõlmitud töölepingu p 2.4 (TVK toimik, tl 18) kohaselt tööülesandeid N. L annab ja nende täitmist kontrollib vahetult direktor, õppealajuhataja Seega direktoril kui linna hallatava asutuse juhil on N L suhtes tööandja õigused, kohustused ja distsiplinaarvõim. Kohus nõustub kostja esindajaga, et kui töötaja puudub töölt, siis tööandjal puudub võimalus anda töötajale korraldusi. Ametiühing ei saa korraldada kooli õppeprotsessi. Kuigi hagejal sellel päeval tunde ei olnud, siis töölepingust tulenev kohustus tööandjat teavitada on ikkagi töötajal. N. L jättis oma töölepingust tuleneva kohustuse täitmata. Kohus leiab, et N. L töölt puudumine 25.10.2007.a. on süüline ja tööandja tööd takistav, samuti töötajal oli distsiplinaarkaristus, mis ei olnud kustunud (kohus jättis eelnevalt N. L nõude 26.10.2007.a. talle määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks rahuldamata). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes jätta rahuldamata. TLS § 144 lg 1 alusel vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Sama §-i lõikest 2 tulenevalt ei ole töötajal õigust hüvitusele. Võttes arvesse, et hageja oma pika tööstaaži juures ei olnud varem suhtunud hooletult oma töökohustustesse, siis leiab kohus, et hageja süüline käitumine võimaldas küll kostjal hagejaga töölepingu lõpetada, kuid arvestades teo toimepanemise asjaolusid ei ole antud juhul otstarbekas hagejale määrata distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja tööle ennistada, sest kohus tuvastas, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei olnud otstarbekas. Hageja on tööle ennistatud TVK 10.01.2008.a. otsusega. TVK otsus N L tööle ennistamiseks kuulus viivitamatule täitmisele. TVK otsus oli täidetud N L tööle asumisega 11.01.2008.a. Kuna kohus ei tuvastanud hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise ebaõigsust, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks. Kuna kahju nõue jääb rahuldamata, ei hinda kohus palgatõendeid ja arvestusi (tl 136, 139, 143; TVK toimik, lk 11-14). Kohus ei hinda tõenditena ka N. L seletuskirju (TVK toimik, lk 5 ja lk 13), milliseid N.L sõnul ei ole kellelegi esitatud ja mis ei ole tõendid TsMS § 229 mõttes. Tsiviilasja hind Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 132 lg 1 ja § 124 lg 1 on hagihinnaks 58547,62 krooni (mittevaralised nõuded 15000 +15000+15000 krooni + rahaline nõue 13547,62 krooni). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või 8(9)

2-08-4921 osaliselt poolte endi kanda. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.