(vaheotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg
02. juuni 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-1270 VV’i hagi OÜ JMvastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OÜ JM(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja TM Kostja lepinguline esindaja Heli V (Heli Raidve Tööõigusabi )
Istungi toimumise aeg
22.04.2010
Istungil osalenud isikud
Hageja VV Kostja seaduslik esindaja TM Kostja lepinguline esindaja Heli V
Jätta rahuldamata VV’i hagi OÜ JM vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks
Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta VV’i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetluse käik Avaldaja VV esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse tööandja OÜ JM vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks.
TVK 30.11.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-2/3951-09) jättis avalduse rahuldamata. VV ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 08.01.2010 kohtule hagiavalduse OÜ JM vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Asjaolud Hageja palub tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu nr 2/08 lõpetamine, välja mõista kostjalt saamata jäänud palk 1587 krooni, viivis seisuga 06.01.10 8210,30 krooni, ületunnitöö tasu 3609,40 krooni, hüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses lõpparve kinnipidamise eest summas 5000 krooni, hüvitise keskmise palga ulatuses iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest summas 18 500 krooni, nõue isiklike asjade eest summas 1200 krooni ja moraalne kahju kohtu määratud ulatuses. Pooled sõlmisid 09.02.2009 tähtajalise töölepingu nr 2/08, mille kohaselt hageja pidi kostja juures töötama võtmevalmistaja-müüjana perioodil 09.02.2009-08.05.2009, palgaga 5000 krooni. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 5 alusel 30.04.2009. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palub kohaldada antud asjas aegumist, kuna Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 30.11.2009 otsus töövaidlusasjas nr 9.4-2/3951-09 on jõustunud. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 07.12.2009, seega pidi hageja kohtule esitama hagi 07.01.2010, aga hagi on esitatud 08.01.2010. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 449 lg 4 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Käesoleval juhul on hagi esitatud mittenõustumise tõttu TVK 30.11.2009 otsusega, millega jäeti rahuldamata avaldaja (hageja) avaldus kostja vastu. TVK asja materjalidest nähtuvalt sai hageja otsuse ärakirja kätte 07.12.2009 (vt TVK toimik, lk 2). Hageja ei ole vaidlustanud otsuse ärakirja saamist nimetatud kuupäeval. Hagiavaldus on kohtusse saabunud 08.01.2010. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (vt nt: Riigikohtu 23.05.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02 (p 7)). Seega on ITLS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Alates
02 (p 7); samuti 07.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-07 (p 15)). Seega tuli hagejal TVK otsusega mittenõustumise korral hagiavaldusega kohtu poole pöörduda hiljemalt 07.01.2010 (tähtpäeva saabumise päev). Vastavalt TsMS § 62 lg-le 1 kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 62 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. TsÜS § 137 lg 1 näeb ette, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodut arvestades, pidi hagiavaldus käesoleval juhul kohtusse jõudma hiljemalt 07.01.2010 kell 24.00. Nimetatud tähtaja järgimiseks piisanuks hagiavalduse edastamisest faksi teel või elektronpostiga, kui dokumendi originaal oleks esitatud kohtule esimesel võimalusel (TsMS § 335). Riigikohtu poolt 11.01.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 tehtud määruse punktis 10 sisalduvast selgitustest võib järeldada, et juhul kui kohus on võtnud hagi menetlusse ning vastaspool taotleb aegumise kohaldamist kohtule esitatud hagiavalduse suhtes, peab kohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kostja on kohtule esitanud taotluse aegumise kohaldamise. Eeltoodut arvestades, leiab kohus, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Taotluse rahuldamine toob kaasa TVK poolt 30.11.2009 töövaidlusasjas nr 9.4-2/3951-09 tehtud otsuse jõustumise, mistõttu tuleb antud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.