VS ́i hagi AS E vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel ja hüvitise väljamõistmiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 117.243,60 krooni
Tsiviilasja hind
117.243,60 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja VS (ik xxx, elukoht xx)
esindajad
Hageja esindaja Marko J (asukoht xxx) Kostja AS E (reg kood xxx asukoht xxx)
Menetluse liik
Kostja esindaja advokaat Kadri Michelson (Advokaadibüroo Raidla Lejins ja Norcous, asukoht Roosikrantsi 2, Tallinn) Asja arutamine kohtuistungil23.02.2010.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada ebaseaduslikuks VS töölepingu lõpetamine 30.04.2009.a. AS E poolt TLS § 86 p 6 alusel.
3.Lugeda VS tööleping lõppenuks TLS § 79 lg 1 sätestatud alusel töötaja algatusel alates 30.04.2009.a.
4.Välja mõista AS-lt E VSi kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 19.540,60 (üheksateist tuhat viissada nelikümmend krooni ja 60 senti) krooni.
Menetluskulude jaotamine.
5.Jätta VSi menetluskuludest 70 % AS E kanda ja 30 % VSi enda kanda.
6.Jätta AS E menetluskuludest 70 % AS E enda kanda ja 30 % VSi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.Hageja töötas kostja juures vedurijuhi abi ametikohal temaga 21.05.2008.a. sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel. Töölepingu kehtivuse tähtaeg oli töölepingus kokku lepitud 22.05.2008.a. kuni 29.05.2009.a.
2.01.04.2009.a. kell 19.35 toimus rongi , vedur peatumine Põlva jaamast väljasõitmise 39. kilomeetril. Veduribrigaadi koosseisu kuulusid vedurijuht SSja vedurijuhi abi VS. Vedurijuht SS teatas dispetšerile rongi seiskumisest kell 20.04.
3.22.04.2009.a. käskkirjaga nr 0902 määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 ning TDVS § 2 lg 1 § 3 lg 4 ja § 21 alusel. Töölepingu lõpetamise põhjusteks hagejaga on märgitud käskkirjas järgmine: 01.04.2009.a. kell 19.35 peatus rong , vedur veduribrigaadi vedamisel, mille koosseisu kuulusid vedurijuht SSja vedurijuhi abi VS pärast Põlva raudteejaamast väljumist raudtee 39 kilomeetril. Teade veduri rikkest saabus 01.04.2009.a. kell 20.05 ning seisak Põlva-VastseKuuste jaama vahel kestis 3 tundi ja 17 minutit. Aset leidnud raudteeintsidendist teavitas rongi vedurijuht S.S rongidispetšerit hilinenult, rikkudes sellega kehtivat raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu p-i 6.1.5. Esitatud abistamisnõudes märgiti abivajava veduri asukoht ebatäpselt, sellega rikuti raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 2 raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhendi punkti 173 nõudeid. Juurdluse käigus tuvastati, et veduribrigaad ei teavitanud rongi seiskumisest koheselt rongidispetšerit, millega rikkus jämedalt Raudtee tehnokasutuseeskirja p 220, Veduritöötajate töökorralduse juhendi p 11.2 ning veduribrigaadide ametijuhendi punkte 2.1.1 ja 2.4.1. Ülalnimetatud punktide rikkumisega seadis veduribrigaad ohtu kogu AS E tegevuse, lepingu p 17.1.3 kohaselt on ASl Eõigus sellise rikkumise eest peatada leping, mis võib kaasa tuua AS E kogu tegevuse lõpetamise. V.S rikkus jämedalt oma töölepingus ja ametijuhendis sätestatud kohustusi,
Lk (8) 2
millega pani toime süüteo, mis on töösisekorraeeskirjade p-s 1.8.9 kvalifitseeritav kui jäme rikkumine, mis toob endaga kaasa rangeima distsiplinaarkaristuse määramise. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
4.Hageja on seisukohal, et temaga töölepingu lõpetamisel on kostja rikkunud töölepingu lõpetamise protseduurireegleid, samuti ei rikkunud hageja oma töökohustusi, mistõttu puudus alus teda karistada rangeima distsiplinaarkaristusega. Töölepingu lõpetamine hagejaga on tema hinnangul on ebaseaduslik järgmistel põhjustel: - TDVS § 11 lg 2 kohaselt peab tööandja kandma dokumenti, millega ta töötajale distsiplinaarkaristuse määrab, vähemalt süüteo ning karistamisel arvesse võetud asjaolude kirjelduse. Tööandja ei ole töölepingu lõpetamise käskkirja kirjeldavas osas märkinud millist kehtivat eeskirja või juhendit hageja rikkus, samuti ka seda mis põhjustas rongi seiskumise 01.04.2009.a. Põlva-Vastse-Kuuste jaamade vahel; - hageja ei ole toime pannud süütegu mille eest kostja oleks saanud teda distsiplinaarkorras karistada. Raudtee Tehnokasutuse eeskirjade p 220 kohaselt peab vedurijuht rongi jaamade vahel sundpeatumise korral sellest ette kandma dispetšerile. Sama sätestab ka Veduritöötajate töökorralduse juhendi p 11.2. Hageja nimetatud eeskirja juhendit rikkunud ei ole kuna hageja töötas kostja juures vedurijuhi abina, mitte vedurijuhina. Vedurijuhi abi töökohustused on reguleeritud Veduritöötajate töökorralduse juhendi p-s 2.3
5.Arvestades eeltoodut on hageja seisukohal, et ta ei ole toime pannud TDVS § 2 sätestatud süütegu, mille eest oleks kostjal olnud õigus teda karistada rangeima distsiplinaarkaristusega – töölepingu lõpetamisega TLS § 86 p 6 alusel. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
6.Hageja palus 28.05.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses - tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks - ennistada ta kostja juurde tööle ja - välja mõista kostjalt tema kasuks sunnitud töölt puudutud aja eest keskmist palka alates töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest kuni kohtuotsuse tegemise päevani. 02.10.2009.a. kohtule esitatud avalduses teatas hageja, et loobub oma nõudest tööle ennistamiseks ja palub lugeda temaga 21.05.2008.a. sõlmitud tööleping lõppenuks tema algatusel 30.04.2009.a. ning ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest välja mõista kostjalt rahaline hüvitus tema kuue kuu keskmise palga ulatuses kokku summas 117.243,60 krooni.
7.Oma nõudeid soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel 21.05.2008.a. sõlmitud töölepinguga, AS E poolt 22.04.2009.a. koostatud käskkirjaga nr 0902, millega hagejat distsiplinaarsüüteo eest karistati ja temaga tööleping lõpetati ja töölepingu lõpetamise dokumendiga. Hageja taotles kohtuistungil tunnistajana üle kuulata ka S S i. Kostja vastuväited ja põhjendused.
Lk (8) 3
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et on lõpetanud töölepingu hagejaga seaduslikult, mistõttu hagi rahuldamiseks puudub alus.
9.Kostja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et veduribrigaad ei teavitanud rongi seiskumisest koheselt rongidispetšerit, mida viimaseid kohustas tegema Raudtee tehnokasutuseeskirja lisa 2 p 173, rikkus veduribrigaad jämedalt AS E veduritöötajate töökorralduse juhendi punkti 11.2 ja veduribrigaadide ametijuhendi punkte 2.1.1, 2.5.1 ja
2.5.4.Veduribrigaadide ametijuhendiga oli hageja tutvunud 21.05.2008.a.
10.Kostja väidetel tuvastati juurdluse käigus ka seda, et rongi seiskumise põhjuseks oli vastavalt operatiivkoosoleku protokollile mittetähtaegne rikke avastamine veduribrigaadi poolt, sealhulgas hageja hooletu suhtumine tema töökohustustesse, s.o. kontrollseadmete näitude jälgimata jätmine. Sellega rikkus veduribrigaad jämedalt raudtee tehnokasutuseeskirja § 216 p 3.
11.Kostja on seisukohal, et kohtuotsuse p-des 10 ja 11 nimetatud rikkumiste toimeopanemisega seadis veduribrigaad ohtu kogu AS E tegevuse, kuna vastavalt raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu p 17.1.3 on AS E õigus sellise rikkumise eest leping peatada, mis võib kaasa tuua AS E kogu tegevuse peatamise/lõpetamise, mida AS Eesindajad mainisid suulistes läbirääkimistes.
12.Kostja on seisukohal, et hageja pani toime süüteo, milline on töösisekorraeeskirjade p-s 1.8.9 kvalifitseeritav kui jäme rikkumine, mis toob kaasa rangeima distsiplinaarkaristuse määramise. Töötajale oli tutvustatud töösisekorraeeskirju. Kuna hageja rikkus TLS § 48 lg 1 p 1,2 ja 5 sätestatud kohustusi, pani ta toime distsiplinaarsüüteo vastavalt TDVS § 2 p 1 sätestatule. Arvestades eeltoodut ning süüteo raskust on kostja karistanud hagejat õigesti TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetamisega ja hagejale määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne süüteo raskusega.
13.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja AS Ekirja AS-le E 9. aprillist 2009.a. 1. aprillil 2009.a. toimunud raudteeintsidendi kohta Põlva-Vastse-Kuuste vahelisel raudteelõigul, rongidispetšer E.A esildise juhatuse liikmele-liiklusdirektorile S.F , AS E.RS juhatuse liikme B käskkirja, millega kinnitati ja kehtestati alates 08.05.2008.a. Veduritöötajate töökorralduse juhend, AS E veduritöötajate töökorralduse juhendi, vedurimeeskonna ametijuhendi ja hageja palgatõendi. Kostja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana AT. Kohtuotsuse põhjendused.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja töötas kostja juures vedurijuhi abi ametikohal temaga 21.05.2008.a. sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel, kusjuures töölepingu kehtivuse tähtaeg oli töölepingus kokku lepitud 22.05.2008.a. kuni 29.05.2009.a.;
- 01.04.2009.a. kell 19.35 toimus rongi , vedur peatumine Põlva jaamast väljasõitmise 39. kilomeetril. Veduribrigaadi koosseisu kuulusid vedurijuht SS ja vedurijuhi abi VS. Vedurijuht SS teatas dispetšerile rongi seiskumisest kell 20.04.;
Lk (8) 4
- 22.04.2009.a. käskkirjaga nr 0902 määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 ja § 103 lg 2 ning TDVS § 2 lg 1 § 3 lg 4 ja § 21 alusel.
15.Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramisel täitnud kõiki protseduurireegleid nagu kohustab TDVS § 11 lg 2, samuti kas hageja pani toime distsiplinaarsüüteo(d) mis sai olla aluseks kostja poolt tema suhtes rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks või lõpetas kostja hagejaga töölepingu ebaseaduslikult ning hagejal on õigus nõuda hüvitist temaga töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
16.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: - TLS § 131 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud enne 2009.a. 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust; - TDVS (töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse) §-st 11 lg 2, mis sätestab, et tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, vähemalt alljärgneva: 1) karistatava töötaja nime; 2) süüteo toimepanemise aja; 3) süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse; 4) määratud karistuse, rahatrahvi korral ka selle suuruse kroonides ja sentides ning trahvi igast palgast kinnipidamise ulatuse protsentides; 5) dokumendi koostamise kuupäeva; 6) karistust määrava isiku nime ja allkirja; - ITLS (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse) §-st 28 (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes; - TLS (töölepingu seaduse) § 86 p-dest 6 (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel ning - TLS §-st 103 lg 2 (kuni 01.07.2009.a. kehtinud redaktsioon), mille kohaselt võib tööandja lõpetada töötajaga töölepingu ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest.
17.Kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märkinud, et juurdluse käigus tuvastati, et veduribrigaad ei teavitanud rongi seiskumisest koheselt rongidispetšerit, millega rikkus jämedalt Raudtee tehnokasutuseeskirja punkti 220, Veduritöötajate töökorralduse juhendi punkti 11.2 ning AS E veduribrigaadi ametijuhendi punkte 2.1.1.ja
2.4.1.Kohtusse esitatud hagi vastuväidete kohaselt rikkus veduribrigaad sellega, et ei teavitanud rongi seiskumisest koheselt rongidispetšerit Raudtee tehnokasutuseeskirja p 220 ja p 173, AS E veduritöötajate töökorralduse juhendi punkti 11.2 ja veduribrigaadide ametijuhendi punkte
Lk (8) 5
2.1.1, 2.5.1 ja 2.5.4. ning sellega, et ei jälginud kontrollseadmete näite ega seetõttu avastanud ka veduri riket, raudtee tehnokasutuseeskirja § 216 p 3. Kohus on seisukohal, et kostja ei saa hakata kohtumenetluse käigus hagiavalduse vastuväiteid esitades täiendama aluseid, mille alusel tööandja töötajale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise määras, millest tulenevalt ei ole kostja väited sellest nagu oleks hageja rikkunud ka Raudtee tehnokasutuseeskirja p- i 173 ja § 216 p 3 ning veduribrigaadide ametijuhendi punkte 2.5.1 ja 2.5.4. asjakohased, sest kostja ei ole hagejat nimetatud eeskirjade ja ametijuhendi eelpoolnimetatud punktide rikkumiste eest karistanud.
18.Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus kas hageja pani toime distsiplinaarsüüteod mille toimepanemises kostja teda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas süüdistas ja mille alusel temaga töölepingu lõpetas. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole kohtule esitanud Raudtee tehnokasutuseeskirja, mille rikkumise p-s 220 kostja hagejat talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas süüdistab, ei ole kostja kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendanud, et hageja on Raudtee tehnokasutuseeskirja p-s 220 sätestatud rikkumise toime pannud. Kohus on seisukohal, et tööandja tõendamise koormuseks on TsMS § 230 lg 1 kohaselt asjaolu, et töötaja on distsiplinaarsüüteo toime pannud, mille eest tööandja teda karistada on otsustanud. Edasi on tööandja süüdistanud töötajat Veduritöötajate töökorralduse juhendi punkti 11.2 rikkumises. Osundatud juhendi p 11.2 kohaselt kannab vedurijuht või tema abi ette rongidispetšerile ja jaamakorraldajale rongi peatumisest. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et vedurijuht SS teatas rongidispetšerile rongi peatumisest kell 20.05, mida SS ka tunnistajana kohtuistungil kinnitas, ning nimetatud eeskirja p 11.2 ei sätesta kui kiiresti pärast rongi peatumist sellest dispetšerit teavitada tuleb, ei rikkunud hageja 01.04.2009.a. Veduritöötajate töökorralduse juhendi punkti 11.2. Kohus leiab, et ainuüksi tunnistaja AT ütlustest, et teatada rongi peatumisest tuli koheselt, kostja väite tõendamiseks ei piisa. Viimasena kontrollib kohus kas hageja rikkus Vedurimeeskonna (veduribrigaadi) ametijuhendi p 2.1.1 ja 2.4.1 sätteid, mille eest oleks kostjal õigus hagejat distsiplinaarkorras karistada. Vedurimeeskonna ametijuhendi p 2.1.1. kohaselt on vedurimeeskonna liikmed kohustatud tundma ja täitma tehnokasutuseeskirju, raudtee signalisatsiooni eeskirju, rongiliikluse ja manöövritöö instruktsiooni, kehtivaid käskkirju, juhendeid ning muid vedurijuhi kohustuste ringi kuuluvaid normatiivakte ning vedurite ekspluateerimise ja remondi ajal ohutustehnika ja töötervishoiu eeskirju, tuletõrje reegleid veduril ning käesolevat ametijuhendit ning ametijuhendi p 2.4.1 kohaselt on vedurijuht kohustatud täites tehnoeeskirjade nõudeid tagama ohutu liiklemise vastavuses eeskirjadega. Tulenevalt sellest, et hageja ei töötanud kostja juures vedurijuhina, vaid vedurijuhi abina, ei saanud ta toime panna ametijuhendi p 2.4.1 rikkumist, mis reguleerib vedurijuhendi ametikohustusi. Arvestades asjaoluga, et kostja on süüdistanud hagejat talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas üksnes selles, et ta ei teavitanud koheselt rongidispetšerit rongi seiskumisest, kuid ametijuhendi p 2.1.1 hagejale sellist kohustust ei pane, ei leidnud kohtuistungil asja arutamise käigus tõendamist, et hageja talle süüks pandud distsiplinaarkaristuse toime on pannud. Kohus on seisukohal, et lisaks eeltoodule ei ole kostja tõendanud ka seda asjaolu, et hagejale süüks pandud distsiplinaarsüütegu oleks kvalifitseeritav jämeda töölepingu rikkumisena mille toimepanemise eest oleks õigus karistada töötajat rangeima distsiplinaarkaristusega. Mõlemad kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et liiklusohtlikku olukorda raudteel toimuda
Lk (8) 6
ei saanud, sest rongi seiskumisel kahe jaama vahel käivitub poolautomaatne blokeering mis takistab teisel rongil jaamast väljumast. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist, et hageja pani 01.04.2009.a. toime süüteo mis oleks saanud olla aluseks hagejaga töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 6 sätestatud alusel. Seega oli nimetatud alusel hagejaga töölepingu lõpetamine kostja poolt ebaseaduslik.
19.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hagejaga töölepingu lõpetamisel rikkunud oluliselt protseduurireegleid nagu hageja hagiavalduses leiab. Kostja on hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kandnud kõik TDVS §-s 11 lg 2 märgitu. Kostja on asunud seisukohale, et hageja pani toime jämeda töölepingus ja ametijuhendis sätestatud töökohustuste rikkumise, mille tõttu leidis tööandja olevat end õigustatud kohaldada töötaja suhtes rangeimat distsiplinaarkaristust. Kuna TLS § 103 lg 2 võimaldab tööandjal esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest tööleping lõpetada, on kostja kohtu arvates töölepingu lõpetamisel protseduurireegleid täitnud.
20.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 18 seisukohale, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu ebaseaduslikult, on kostja kohustatud TLS § 117 lg 2 kohaselt, juhul kui töötaja loobub tööle ennistamisest, maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga suuruses. Vastavalt ITLS § 30 lg 2 sätestatule lähtub töövaidlusorgan hüvitise suuruse määramisel töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et poolte vahel sõlmitud tööleping oli tähtajaline ja see pidi vastavalt poolte kokkuleppele lõppema 29.05.2009.a., s.o. ühe kuu möödumisel pärast kostja poolt hagejale distsiplinaarkaristuse määramist, asub kohus seisukohale, et õiglaseks ja mõistlikuks hüvitise suuruseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb hagejale määrata ühe kuu keskmine töötasu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine kuupalk kostja juures töötamise ajal oli 19.540,60 krooni.
21.ITLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja lõpetas kostja juures töötamise 30.04.2009.a. Seega tuleb ta lugeda nimetatud kuupäevast lahkunuks omal soovil.
Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
22.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt hagiavalduse lisana esitatud AS E kirja kostjale raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumisest, sest nimetatud tõend ei ole asjakohane tõend käesoleva hagi vastuväidete aluseks olevate asjaolude tõendamisel.
Lk (8) 7
Menetluskulude jaotamine.
23.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab rahuldada hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töölepingu lõppenuks tunnistamiseks töötaja algatusel ja 1/6 hageja nõudest hüvitise saamiseks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskuludest tuleb 70 % jätta kostja kanda ja 30 % tema enda kanda ning kostja menetluskuludest tuleb 70 % jätta kostja enda kanda ja 30 % hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käeoleval juhul 117.243,60.- krooni, TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 25.000.- krooni ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt on hagihinnaks käesolevas asjas 117.243,60 krooni. Kohtunik:
Lk (8) 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.