TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-9768

Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrus eestkoste osas kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostetav, tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne vallavõi linnavalitsus.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Avaldus Kohtule esitatud avalduse (tl 1) kohaselt on T B lapseeast invaliid, psüühikahäiretega isik. Sügava vaimse alaarengu tõttu vajab ta igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel. Ta on kõnehäiretega, ei oska lugeda ega kirjutada. Lapseeast on T B viibinud erinevates hoolekandeasutustes. Alates 01.08.2009.a viibib ta AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodus. Tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi ega sooritama mingeid tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. T B ema A G ja isa V B on keeldunud olla oma tütre eestkostjaks. T B eestkostjaks määramiseks avaldas soovi N T (tl 11), kes töötab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu alusel (tl 13). Avaldaja andmetel ei ole teisi isikuid, kes oleks nõus täitma eestkostja kohustusi Tatjana Boikatševa suhtes. Seega palub avaldaja seada viieks aastaks eestkoste Tatjana Boikatševa üle ning määrata Tatjana Boikatševa eestkostjaks Natalia Titova. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 21.04.2010.a aktist nr 07 (tl 54-56) nähtub, et T B on sündinud tüsistustega kulgenud rasedusest. Laps sündis arengupuuetega, diagnoosiga perinataalne entsefalopaatia, mikrotsefaalia, imbetsilsus, kõõrdsilmsus. T B on psüühiliselt ebastabiilne, on sageli agressiivne. Ravi taustal on rahulikum, kuid sageli emotsionaalselt ebastabiilne, tuju langemisel, hakkab karjuma, muutub agressiivseks ja eirab märkusi. Ta ei ole võimeline enda eest hoolitsema, puhtust pidama, vajab pidevat hoolitsust, abi ja juhendamist. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ol T B võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid ega tegema tehinguid, sh pisitehinguid. T B vajab oma psüühilise seisundi tõttu eestkostja määramist. Eestkostet vajaks T B terveks eluks, kuna paranemist ei ole seni täheldatud.

2-10-9768

Kohtuistung ja puudutatud isikute seisukohad 19.05.2010.a toimunud kohtuistungil kinnitas avaldaja, et jääb oma avalduse juurde. N T kinnitas kohtuistungil, et on nõus olema T B eestkostjaks. T B oli nõus N T eestkostjaks määramisega. N T on tutvustatud kõiki eestkostet puudutavaid kohustusi ja õigusi T B esindaja vandeadvokaat Irina Gromtsev ütles istungil, et ta on samuti nõus eestkoste seadmisega ning leiab, et N T on sobiv kandidaat. Advokaat palus Narva linna avaldus rahuldada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused Perekonnaseadus (PKS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Sama seaduse § 95 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus ja isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-le 2 on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. TsMS § 524 lg 5 p 1 järgi ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. T B osales kohtuistungil, kuid vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei hakanud T B ära kuulama, kuna ekspertiisiaktist tuleneb, et ärakuulamine võib avaldada kahjulikku mõju T. B. Eksperdi arvamuse kohaselt tingituna vaimsest seisundist ei suuda T B täiel määral aru saada oma tegude sh tehingute (ka pisitehingute) tähendusest. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et T B on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leidis, et ekspertiisiaktiga on tõendatud, et T B on vaimuhaige, kes ei oska aru saada oma tegude tähendusest, ei tule ravi ja igapäevase eluga toime. Tema käitumine näitab, et eestkoste seadmata jätmisel on T B ohtlik teistele kui ka iseenda elule ja tervisele. T B vajab erihooldust ja järelevalvet. Arvestades psüühikahäirete olemust ja laadi, leiab kohus et T Š suhtes on põhjendatud eestkoste seadmine ning eestkoste tuleb seada viieks aastaks.

2-10-9768

Avaldaja tegi ettepaneku määrata eestkostjaks N T, kes on andnud selleks ka nõusoleku. Kohtule teadaolevalt puuduvad PKS §-s 96 nimetatud asjaolud, millistel ei võiks määrata N T eestkostjaks. T B ema ja isa keeldusid olla oma tütre eestkostjaks. Seega kohus nõustub avaldaja ettepanekuga, et sobivaim isik T B eestkostjaks on N T. Eelpool toodud põhjustel ning uurinud esitatud tõendeid leiab kohus, et esinevad asjaolud eestkoste seadmiseks T B üle viieks aastaks ning T B tuleb eestkostjaks määrata N T.

Menetluskulude jaotus TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (õigusabikulu, ekspertiisitasu) riigi kanda.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.