2-09-48325/10 - Tööõigus - Muud tööõigusasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 22.09.2009 esitas A. K. Harju Maakohtusse hagi F. OÜ vastu tööandja tegevuse diskrimineerivaks tunnistamise ja hüvitise 21 485 krooni väljamõistmiseks. Hageja töötas kostja juures 29.08.2007 sõlmitud töölepingu nr 0207 alusel alates 03.09.2007 XXXXXXXXXXXXX ametikohal. Hageja väitel ei makstud talle tulemustasu, perioodil 03.09.2007 - 13.11.2007 ning perioodil 14.11.2008 - 13.01.2009 ei võimaldatud kasutada ametiautot, kuni 25.11.2008 mobiiltelefoni ega erialast koolitust. Samuti ei võimaldanud kostja hagejale Tuneesia ega Hispaania preemiareisi tööandja kulul. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus on hageja rahvuse (venelane) tõttu diskrimineeriv ja talle põhjustati diskrimineerimisega kahju 21 485 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited ebavõrdsest kohtlemisest on paljasõnalised. Hageja on esitanud eraldi hagi lisatasu (tulemustasu) saamiseks, mistõttu ei puutu see käesolevasse tsiviilasja. Hagejal ei olnud takistusi OÜ F. kasutuses oleva sõiduauto valdamiseks ja kasutamiseks. Kostja võimaldas Soome keele koolitust kõigile töötajatele, kes seda soovisid. Hageja ei soovinud käia soome keele kursustel. Tööandja kulul ei ole toimunud ühtegi preemiareisi Tuneesiasse ega Hispaaniasse. Hagejale pakuti võimalust sõita koos kaaslasega Tenerifele, kuid hageja ei soovinud osaleda rahaliste vahendite puudusel. Hagejale võimaldati mobiiltelefoni SIM kaardi kasutamist, mille kulud kandis kostja. Kostja oli seisukohal, et nõuded on osaliselt aegunud ning palus kohaldada aegumist. Harju Maakohus tegi 13.04.2010 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kuna kohtumenetluses on tsiviilasi nr 2-09-22705, milles menetletakse hageja lisatasu (tulemustasu) ja viiviste väljamõistmise nõuet, siis kohus hageja väiteid lisatasu (tulemustasu) kohta ei käsitlenud. Ka ei ole hageja tulemustasu osas kohtule käesolevas asjas nõuet esitanud. Maakohus kohaldas VõrdKS § 25, mille kohaselt aegub nõue diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks ühe aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanud isik kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama. Hageja nõuded seoses ametiauto kasutamise mittevõimaldamisega perioodil 03.09.2007 – 13.11.2007 ja kaastöölisele mobiiltelefoni varem ostmisega (2008. juunis) kui hagejale (26.11.2009), jättis maakohus rahuldamata aegumise tõttu. Soome keele koolitusel ei soovinud hageja ise osaleda. Eeltoodu tulenes 07.07.2008 koosoleku protokollist, mille kohaselt on soome keele kursustel osalemist pakutud kõigile töötajatele, kuid hageja on avaldanud, et talle ei sobi õhtustel aegadel ja ööbimisega üritused ning hetkel ei ole tal aega koolitustel osaleda. Samuti oli nimetatud nõue aegunud, kuna koolitusest sai hageja teada 2008. septembri keskel. Hageja nõue, et talle ei võimaldatud kostja kulul preemiareisi Tuneesiasse perioodil 05.12.-12.12.2007, oli aegunud, kuna hageja sai reisist teada 2007. novembris koosolekul, kus avaldati töötajad, kes reisile lähevad. Seoses Hispaania (Tenerife) reisiga perioodil 04.11.-11.11.2008 asus kohus seisukohale, et kuna hageja reisile minemisest loobus, on alusetud hageja väited, et kostja tegevus on hageja suhtes diskrimineeriv. Hageja väide, et kostjapoolne lisatasude mittemaksmine oli aluseks

Tsiviilasi nr: 2-09-48325 reisist loobumiseks, oli vastuoluline, kuna hageja loobus reisist enne, kui otsustati lisatasude maksmine. Hageja väited tööandja sõiduauto kasutamise mittevõimaldamise kohta perioodil 14.11.2008 13.01.2009, on põhjendamatud, kuna volitus, mille alusel hageja sai kasutada sõiduautot lõppes 14.11.2008. Uus volikiri väljastati AS Hansa Liising Eesti poolt hagejale 14.01.2009. Nimetatud sõiduauto kasutamiseks väljastas kostja hagejale 05.01.2009 volikirja kehtivusega kuni 31.12.2009. Meelevaldne on hageja väide, et kostja käitumine on ebaseaduslik. Hagejal oli võimalik kasutada sõiduautot perioodil 14.11.2007 - 14.11.2008 ning 14.01.2009 14.01.2010. Kostja poolt oli 05.01.2009 hagejale väljastatud volikiri sõiduki kasutamiseks kehtivusega kuni 31.12.2009. Hageja väited, et kostja takistas hagejale volikirja väljastamist, on paljasõnalised ning tõendamist ei leidnud. Asjaolu, et volikirja vormistamine AS Hansa Liising Eesti poolt võttis aega, ei anna alust omistada kostjale diskrimineerivat käitumist. A. K. maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 12.05.2010 apellatsioonkaebuse. Kaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 21 485 krooni väljamõistmist kostjalt. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.