TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-16684 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtule 12.04.2010.a. esitatud avalduse kohaselt on V S vanaduspensionär, ta on lesk ja lapsi ei ole. Psüühilise seisundi (vaskulaarne dementsus) vajab ta igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi olmeprobleemide lahendamisel kuna ta ei tule iseseisvalt toime paljude igapäevaste toimingutega. Seoses sellega määrati V. S 07.09.2007.a. Narva linna Sotsiaalabiameti otsusega nr 139 koduteenused kuni 20 tundi nädalas. Koduteenuste osutaja 06.11.2007.a. ametikirja nr 206 alusel suunati V. S Narva-Jõesuu Hooldekodusse ööpäevaringsele teenusele eluaegselt. V. S on korteri aadressil Energia 5-1 Narva omanik. Nimetatud korteris elas ta üksi enne Narva-Jõesuu Hooldekodusse paigutamist 21.11.2007.a. Haiguse tõttu ei ole V. S võimeline iseseisvalt kasutama oma õigusi. Narva-Jõesuu Hooldekoduga sõlmitud hoolduslepingu alusel tasub V. S iga kuu hooldekodule 85 % oma pensionist, ülejäänud hoolduskulud katab järgneval perioodil oma eelarvest Narva linna Sotsiaalabiamet. Kuna oma tervisliku seisundi tõttu ei ole V. S suuteline temale kuuluvat vara haldama, tuleb see vara ära müüa ja saadud sissetulekut kasutada V. S hoolduse tagamiseks. V S vajab dementsuse tõttu kõrvalabi ja juhendamist, mistõttu temale on vaja seada eestkoste. N T, kes töötab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu alusel, on andnud nõusoleku V. S eestkostjaks määramiseks. Avaldaja leiab, et arvestades N T omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks, on võimalik määrata N T abivajaja V S eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitsmiseks, dokumentide vormistamiseks, temale kuuluva vara haldamiseks ning tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt tervise seisundile. Narva linn palub seada V S üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks N T. Menetluse käik Kohus määras 23.04.2010.a määrusega kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiis teostati 26.04.2010.a SA Narva Haigla psühhiaatri, riiklikult tunnustatud eksperdi Aleksandr Spivaki poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 9 (t.l. 2425). Ekspertiisi akti kohaselt on ekspert jõudnud järeldusele, et V S kannatab vaskulaarse nõrgamõistuslikkuse (dementsuse) all. Sellele viitavad mälu ja intellekti alanemine, desorienteeritus, abitus, saamatus, periooditi ka luulumõtted. V S vaimne seisund ei luba tal adekvaatselt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. V S vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas. V S suhtes tuleb kõne alla eestkostja määramine. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (sööki tegema, pesema, puhtust pidama, koristama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Eestkostet vajab V S kuni oma elupäevade lõpuni, kuna vaimse seisundi paranemine pole võimalik. V S riigi õigusabi arvel määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk kohtule 10.05.2010.a. esitatud kirjalikus seisukohas (t.l. 36-37) palub Narva linna avalduse rahuldada. 10. mail 2010 külastas vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk V S tema elukohas Narva-Jõesuu Hooldekodus ja veendus, et dialoogi V S polnud võimalik pidada. Esindajale jäi mulje, et V S ei saa eriti teda ümbritsevast aru ja võib teha suvalisi otsuseid. Esindaja arvab, et V S vajab eestkostet, kuna ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida, ning seetõttu jäävad 2(4)

2-10-16684 tema isiklikud ja varalised õigused ja huvid kaitseta. V S tuleb määrata eestkostja viieks aastaks kõikide V S asjade ajamiseks ning tehingute tegemiseks. 12.05.2010.a. kuulas kohus ära N T , kes avaldas kohtule, et on nõus olema V S eestkostjaks. 17.05.2010.a. kuulas kohus ära ka avaldaja, kes jäi esitatud avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Narva linna avaldusest ja ilmneb, et V S põeb vaskulaarset dementsust. 26.04.2010.a. kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt V S kannatab vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. Eksperdi arvates ei ole V S psüühilise seisundi tõttu võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on eksperdiarvamusest näha, et V S oma psüühilise seisundi tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ning ei suuda neid juhtida. Järelikult on V S vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata V S eestkostjaks N T, kes töötab Narva linna Sotsiaalhoolekandekeskuses käsunduslepingu alusel ja on kinnitanud, et on nõus hakkama V S eestkostjaks. Kohus tuvastas, et V S on lesk, tal ei ole lapsi ja tal ei ole sugulasi, kes oleksid nõus olema V S eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks N T ei võiks määrata eestkostjaks (t.l. 3-7). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et V S eestkostjaks tuleb määrata N T. Eksperdi arvates vajab V S igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada V S kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et V S on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab V S eestkostet oma elupäevade lõpuni. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 24.05.2015.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov 3(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.