TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-09-31206

ASJAOLUD

22.02.2010.a. esitas Kihelkonna vald Vallavalitsuse kaudu maakohtule avalduse, milles palub seada eestkoste täisealise V.S.e üle kõikide majandustehingute suhtes ning määrata Kihelkonna Vallavalitsus täitma V.S.e suhtes eestkostja ülesandeid kuni V.S.ele eestkostja leidmiseni. Avalduse kohaselt on V.S.el tuvastatud Pärnu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 24.04.2009 otsusega nr 506732 raske puue alates 27.03.2009 kuni 31.03.2012. Puude liik raske nägemispuue. S. ise väidab, et ta on "kottpime". S. elab üksi, vanemad on surnud, lapsi ega sugulasi teadaolevalt ei ole. Nägemispuude tõttu on S.e toimetulek oma igapäevase eluga viimasel kahel aastal halvenenud nägemispuude ja süveneva alkoholismi tõttu. Ta saab hakkama riietumisega, kuid mitte isikliku hügieeni, oma riiete pesemise ja kodu koristamisega. S.el on võimalus käia Kihelkonna Hooldekodus ennast pesemas ja oma riideid pesemas, kuid mees ei hooli sellest. Harjunud radu mööda kõndimisega ja valget keppi kasutades saab ta Kihelkonna aleviku poe ja kodu vahel liikumisega hakkama. Ilmselt mustuses elamisest põeb kroonilisi sügelisi. Valla sotsiaaltöötaja käib tal aegajalt kodu kasimas ja on teinud ka mitmeid kordi täide tõrjet ja sügeliste ravi. S.el on olnud ka vallavalitsuse poolt määratud hooldaja, kes aga ei pidanud vastu ja loobus hooldamisest. 2008-ndast aastast maksab vallavalitsus S.ele puuetega inimeste sotsiaaltoetust 240 krooni kuus eeldusega, et mees leiab endale abistaja ja maksab talle ise tehtud töö ja abi eest. Ka see ei ole tulemusi andnud. Vallavalitsus ei ole leidnud inimest, kes oleks nõus S.ele hooldajaks hakkama, kuna (sagedases) joobnud olekus on ta väga konfliktne. S. ei saa nägemispuudest tingituna hakkama ka ametiasutustes, ehkki allkirja kirjutab vajalikule paberile. Täiesti toimetulematu on S. rahaga ümberkäimisel. Ta ütlebki ise, et ei näe, mis rahatähtedega on tegemist. S. saab vanaduspensioni ja riigi poolt sotsiaaltoetust vastavalt puudeastmele. Pensioni saab V.S. kätte Kihelkonna postkontorist. Pensionipäeval on tal alati nn. abilisi, sest siis minnakse kohe poodi toitu ja alkoholi ostma. Alkoholist on S.el väljakujunenud sõltuvus. Alkoholi tarbimisele kaasnevad sõbrad, kes aitavad S.e raha kulutada. Raha numbreid S. ei näe. Sotsiaaltöötaja tähelepanekute kohaselt jätkub S.el sellise eluviisi juures raha tavaliselt üheks nädalaks. Viimases hädas, kui keegi enam raha ei laena, pöördub ta valla sotsiaaltöötaja poole abi saamiseks, et raha ei ole, süüa ei ole, aga kõht on tühi. Eeskätt nägemispuudest ja alkoholisõltuvusest tingitud suutmatus eluga toime tulla on ajendanud kohalikku omavalitsust taotlema S.ele eestkoste määramist majandustehingute osas. Kuna sobivat isikut, kes oleks nõus olema V.S.e eestkostja, vallavalitsus leidnud ei ole, taotleb Kihelkonna Vallavalitsus enda määramist eestkostja ülesandeid täitma kuni V.S.ele eestkostja leidmiseni. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 järgi seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 93 järgi eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. PkS § 94 kohaselt seatakse eestkoste eestkostet vajava isiku elukoha järgi. PkS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Lg 5 kohaselt kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Avalduses esitatud faktiväiteid tõendav dokumentatsioon on lisatud avaldusele. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes PkS § 92 lg 4, PkS § 93, PkS § 94, PkS § 95 lg 1 ja 5, TsMS § 520-526 palub avaldaja:

2-09-31206

KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 477 lg. 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta (lg. 1). Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (lg. 2). Kuna avaldaja ei ole kohtu nõudmist täitnud ja avalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud, leiab kohus, et Kihelkonna valla Kihelkonna Vallavalitsuse kaudu avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule V.S.ele eestkostja määramiseks tuleb jätta menetlusse võtmata ja see tuleb avaldajale tagastada. TsMS § 712 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.