2-09-61473
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Raivo Einula
Määruse tegemise aeg ja koht
24. mai 2010 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)
Tsiviilasja number
2-09-61473
Tsiviilasi
Hagita menetlus tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
AFH(isikukood
XXX)
surnuks
Puudutatud isikud: MR(isikukood XXX elukoht XXX) PP(isikukood XXX, elukoht XXX) AFH(isikukood XXX) JK(isikukood XXX, elukoht XXX) KR(isikukood XXX, elukoht XXX) BH(sikukood XXX, elukoht XXX)
Menetluse liik
kirjalik
Tunnistada AFH(isikukood XXX) surnuks. Lugeda AFH surmaajaks XXX. Avaldada käesolev kohtumäärus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada käesoleva kohtumääruse koopia kätte puudutatud isikutele M R , P P, J K , KRja B H , samuti siseministrile ning saata määruse jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele AFH surmaakti koostamiseks.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord
1(7)
2-09-61473
Käesoleva kohtumääruse peale võib avaldaja ja puudutatud isikud, kel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise osas, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates. Asjaolud, menetluse käik, tõendid 20.11.2009 pöördus MRkohtusse avaldusega (lk 1), milles palus tunnistada surnuks AFH, kuna nimetatud isik on teadaolevalt hukkunud II Maailmasõjas Kuramaal. 10.02.2010 esitasid MR ja PP kohtule avalduse täpsustuse (lk 8-9). Avalduse kohaselt on MRA. F. H tütar ja PP on A. F. H tütretütar (st MRtütar). Avalduse esitamise vajadust põhjendatakse sellega, et PP soovib pärida korteriomandit aadressil Tallinn, XXX. Korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse sisse kantud AFH abikaasa E H , kes on MR ema ja P P vanaema. E H suri 25.03.2005. PP soovib esitada avaldust korteriomandi aadressil Tallinn, XXX pärimiseks oma vanaema E H surma järgselt. Avaldajatele on notar selgitanud, et enne pärimistoimingutega alustamist tuleb avaldajail esmalt taotleda kohtus AFH surnukstunnistamist, kuna dokumentide järgi nimetatud isik on käesoleva ajani elus. Seetõttu pole PP õigustatud oma vanaema E H järel kogu vara pärima. Avaldusest nähtub, et AFH viibis 1943. aastal Tartu lahingus. Samal ajal viibis lahingus RT, kes enda ütluste kohaselt nägi pealt AFH hukkumist Tartu lahingus 1943. aastal. Avaldajad nägid RTt viimati 2003. aastal XXX. Avaldajatele ei ole teada, kas RT käesoleval ajal on elus või mitte. Avaldajad on nimetanud järgmised AFH lähemad elusolevad sugulased: Õde BH ja viimase tütred IK ja IV; tütar JK; tütre HT, kes suri 15.01.2006, tütar KR. Kohus algatas 04.03.2010 hagita menetluse AFH surnuks tunnistamises (lk 22-23) ja määras avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, milles kutsuda teadmata kadunud isikut AFH üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Samas määras kohus kutsuda üles kõiki teisi isikuid esitama kohtule andmeid AFH kohta hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Kohus saatis määruse koopia siseministrile ja andis temale AFH surnukstunnistamise kohta seisukoha väljaütlemiseks aega kuni 26.04.2010. 04.03.2010 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate (lk 24), milles palus isikutel, kellel on teavet AFH kohta, teatada sellest kohtule hiljemalt 15.04.2010. Samas teadaandes kutsus kohus teadmata kadunud isikut AFH esitama kohtule andmeid oma elusoleku kohta. Siseministeerium teatas 19.04.2010 kirjaga (lk 28-32) kohtule, et on esitanud vastavasisulised järelepärimise Politsei- ja Piirivalveametile. Viimase teatel puuduvad Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilistes andmekogudes andmed AFH elu ja tegevuse kohta Eesti Vabariigis. Siseminister on seisukohal, et kohus võib teadaolevate andmete alusel AFH surnuks tunnistada. Avaldusele olid lisatud või on kohtu poolt kogutud järgmised dokumentaalsed tõendid: 1) Harju Maavalitsuse poolt 18.03.2009 väljastatud tõend (lk 3, 14), mis kinnitab, et E H (abielueelse perekonnanimega N r, isikukood XXX) oli abielus AFHga (isikukood XXX). Tõendi väljastamise aluseks on Kõue Vallavalitsuse abieluakt XXX; 2) Rahvastikuregistri väljatrükk AFH kohta (lk 4-5, 19), mis kinnitab, et AFHga seotud isikuteks on tema abikaasa E H ja lapsed HT, MRja JK;
2(7)
2-09-61473
3) Koopia M H (isikukood XXX) sünnitunnistusest, mille kohaselt tema ema on E H (isikukood XXX) ja isa on AFH(isikukood XXX); 4) Tallinna Perekonnaseisuameti XXX tõend nr XXX(lk 11), milline kinnitab, et MR sünniaeg on XXX, isikukood XXX. Tema perekonnanimi enne abiellumist oli H ning pärast XXX sõlmitud abielu R P ga oli tema perekonnanimeks P . Abielu on lahutatud ja seda kinnitab Tallinna Perekonnaseisuosakonnaosakonna lahutusakt nr XXX,XXX; 5) Koopia-väljavõte P P passist XXX (lk 12) ja sünnitunnistusest (lk 13), mis kinnitab, et P P isa on RP ja ema M P ; 6) Koopia E H surmatunnistuses (lk 15), mis tõendab, et E H suri 25.03.2005 Keilas. Tema surmaakt on koostatud Tallinna Perekonnaseisuametis kanne nr XXX; 7) Koopia H H sünnitunnistusest (lk 16), mis tõendab, et H H sündis XXXKõue vallas. Tema isana on sünnistunnistusele kantud AFHja emana E-J H (neiuna N ); 8) Koopia H H surmatunnistusest (lk 16), mis tõendab, et H T (isikukood XXX) suri 15.01.2006; 9) Koopia Juta H (isikukood XXX, praeguse perekonnanimega K ) sünnitunnistusest (lk 17), mille kohaselt tema ema on E-J H (isikukood XXX) ja isa on AFH(isikukood XXX); 10) Koopia Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrükist seisuga 10.02.2010 (lk 18), mis tõendab, et korteriomandi aadressil Tallinn, XXXomanikuna on sisse kantud E H (isikukood XXX); 11) EELK Kose Püha Nikolause koguduse tõend (lk 43), mis kinnitab, et Kose kiriku andmete kohaselt on AFH(sündinud XXX) ja E N (sündinud XXX) laulatatud Kose kirikus XXX. Andmed pärinevad EELK Kose koguduse laulatuste raamatust; 12) Koopia Harju Rajooni Rahvakohtu 26.07.1963 otsusest tsiviilasjas nr 2-524 (lk 36-47), millega kohus tunnistas teadmata äraolijaks AFVp H , kes on sündinud XXX ja kes elas kuni 1944. a kevadeni Harju rajooni Kõue külanõukogus. Otsuse kohaselt on E A t H pöördunud avaldusega kohtusse ning palunud tunnistada teadmata äraolijaks oma abikaasa AFH. 1944.a kevadel oli AFHmobiliseeritud sakslaste poolt sõjaväkke. Kohtuotsuse kohaselt pärast seda puudusid avaldaja E H l igasugused teated oma abikaasa kohta, mistõttu ta taotles tema tunnistamist teadmata äraolijaks; 13) Koopia täitelehest toimikust nr 2309/ab 23.09.1963 (lk 48), millest nähtub, et 23. septembril 1963.a Eesti NSV Ülemkohus, arutanud E-J A t H hagi AFVp H vastu abielulahutuses, otsustas: „Lahutada E-J A t H ja AFVp H vaheline abielu, mis on registreeritud XXX.a Kõue vallas“. Täitelehel viidatakse õiendile, millest tulenevalt on kostja AFVp H tunnistatud teadmata äraolijaks; 14) Tallinna Perekonnaseisuameti 21.09.1994 teatis XXX (lk 49), milline kinnitab, et AFEsündis XXX (vana kalendri järgi) Triigi vallas. Tema surma ei ole Eesti Vabariigis registreeritud. Tema isa oli Villem Einson ja ema Eliise Einson. Triigi valla perekonnaametniku otsusega XXX määrati AFEuueks perekonnanimeks „H “ Kohus tegi päringud rahvastikuregistrisse. Seal talletatud info kohaselt on AFH andmed rahvastikuregistris arhiveeritud; samuti puuduvad andmed tema elukoha kohta ning temale väljastatud dokumentide kohta. Kohus kuulas vahetult ära avaldajad MR ja P P , samuti BH ning AFHga koos sõjategevuses osalenud ART. Peale selle kuulas kohus ära kirja teel K R , kes elab Prantsuse Vabariigis, ning J K , kelle tervislik seisund ei võimaldanud tema vahetut ärakuulamist küsitlemise teel. Neile saatis kohus küsimused, millele palus vastata kirjalikult. Ärakuulamisel Harju Maakohtus 22.04.2010 kinnitas M R , et ta on dokumentide järgi küll AFH tütar, kuid AFH ei ole tema bioloogiline isa. Kuigi kirjade järgi on AFHl kolm tütart, on tal
3(7)
2-09-61473
bioloogiliselt siiski vaid üks tütar − H T , kes suri 2006. a. JK ega MR tegelikult bioloogiliselt AFHst ei põlvne. H T on üks tütar (K R ), kes elab Prantsusmaal. BH on AFH õde, kes elab Tallinnas. Viimasel on kaks tütart (IV ja IK). AFH teenis Saksa armees ning jäi kadunuks II maailmasõjas. Arvatavasti hukkus ta Tartu lahingus 1943. aastal. AFH hukkumist nägi pealt RT. E H (MR ema) oli ametlikus abielus AFHga, kuid elas vabaabielus MRja J K bioloogilise isaga. Ärakuulamisel Harju Maakohtus 22.04.2010 kinnitas P P , et AFH ei ole tema bioloogiline vanaisa. PP avaldas, et tema ja ta ema arvasid ekslikult, et AFH on tema õe B ja viimase tütarde poolt juba surnuks tunnistatud. Ärakuulamisel oma kodus 27.04.2010 kinnitas BH et AFH on tema vend, kes mobiliseeriti sakslaste poolt 1944.a kevadel sõtta. Vend osales lahingutegevuses Luunja mõisa lähedal. Vend kirjutas rindelt oma abikaasa E , kes olevat B H le 1944. a septembri lõpus öelnud : „Kas sa ei teagi, et Artur sai surma?!“ Juba 1945.a sügisel sünnitas E H tütre (J ). Viimane kiri rindel viibinud vennalt saabus emale septembris 1944. See võis olla 25.09.1944, kuid kindel selles BHei olnud. Ta on kuulnud Raasikul elava R T käest, kes sõdis AFHga koos sakslaste poolel ja osales samas lahingutegevuses, et AFH sai venelaste kuulitabamusest surma lahingus Tartu all septembris 1944. Ärakuulamisel oma elukohas Raasikul 27.04.2010 kinnitas ART, et ta on AFHga ühest ja samast külast pärit. 1944. veebruaris mobiliseeriti nii tema kui AFHsaksa sõjaväkke. Koos AFHga viibis ta sõjategevuses Tartu lähistel. AFHoli nooremseersant, kelle relvaks oli raskekuulipilduja. AFHsai surma kas 16. või 17. septembril 1944 venelaste poolt kaevikusse heidetud granaadist. ART nägi seda ise pealt. AFHsai silmapilkselt surma. See juhtus Kavastu-Mäksa joonel Kavastu mõisa ligidal. AFHl oli üks tütar. Kas tema või tütretütar elab käesoleval ajal Prantsusmaal. JK saatis kohtule kirja (lk 58), milles teatas, et AFH ei ole tema isa muul viisil kui ainult paberite järgi. Miks on sünnidokumentides tema ja ta õe MR isana märgitud AFH, ei tea JK öelda. Ainus, kes seda teaks, on E H , kes nüüdseks on siit lahkunud. Võib oletada, et põhjuseks võis olla hirm Nõukogude okupatsioonivõimu ees, kuna AFH teenis Saksa sõjaväes. Ilmselt kartis ema, et kui ta hakkab uurima oma abikaasa surma asjaolusid ja seeläbi enesele avalikku tähelepanu tõmbama, võidakse ta koos lastega saata Siberisse. Teiseks oletatavaks põhjuseks, miks tema (so JK) ja MR isana on dokumentides AFH, võis olla see, et kui ema läks sünde registreerima, siis ei läinud temaga kaasa laste tegelik isa ning kuna ametlikult oli E H AFH abikaasa, kantigi isana sünnidokumentidele selle mehe nimi, kellega laste ema seaduslikus abielus oli. Üldiselt peres AFHst ei räägitud ning ka vanem õde H, AFH ainus bioloogiline tütar, kes nüüdseks on surnud, ei võtnud eluajal ette uurimist oma isa saatuse kohta. Oli vaid teada, et ema E H , kes siis elas XXX, oli saanud teate A hukkumisest rindel ning kohe pärast seda kolis tagasi oma isatallu (Vismani) Virla külas. JK kinnitas oma kirjas, et AFH elusoleku kohta puuduvad tal andmed. Võib arvata, et kui ta oleks elus, siis poleks ta oma naist ja last jätnud teadmatusse ning nad kindlasti üles otsinud. Juta Kuusele teadaolevalt hukkus AFHs õjategevuses II maailmasõja käigus. JK kinnitab, et tema ja MR on oma ema E H vara testamendijärgsed pärijad. Seega on nad huvitatud isikud, kuna ei saa vormistada pärandiasja enne kui ei ole tehtud otsust AFH kohta. Surnuks tunnistamise avaldusega pöördusid kohtusse MR ja viimase tütar, kuna JK on üle elanud insuldi ning tal on raskusi liikumisega. AFH sugulastest on elus tema õde BH ning viimase kaks tütart IVja IKning AFH tütre H T tütar K R . AFH varadest ei tea JK rohkem kui seda, et kuna registrijärgselt on AFH elus, siis kuulub talle kui seaduslikule abikaasale E H pärandvarast (korterist) pool.
4(7)
2-09-61473
KR saatis kohtule kirja (lk 52-53), milles teatas, et AFH on tema vanaisa. On ebatõenäoline, et vanaisa võiks käesoleval ajal elus olla. Ema H T oli kolmeaastane, kui ta isa oli sunnitud minema sõtta, kus ta kiirelt kadunuks jäi. AFH oli saatnud oma abikaasale ainult ühe kirja, milles kirjutanud armastusest oma ainsa tütre vastu. KR mäletab, et see kiri oli emal aastakümneid rahakotis. E H , saades teada oma mehe AFH kadumisest sõjas, tutvus kiirelt KM, kellega tal oli kolm last: J , V , M . KR arvates MR ja P P huvi AFH surnuks tunnistamiseks kohtusse pöördumisega võib olla seotud asjaoluga, et E H le kuulunud korter asub majas, mida tahetakse hakata renoveerima. Selleks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Kui kasvõi üks allkiri on puudu, ei saa renoveerimistöödega alustada. Seepärast peavad MR ja PP saama kiiresti vormistada enda omandusse E H st mahajäänud korteri. KRteab, et vanaisal on veel õde B H , kellel on kaks tütart: IVja IK. KRemal ( H T ) on poolõed: J K , MRja V T Kõigi nende isa on K M (surnud) ja ema E H . KR suhted oma emapoolsete sugulastega on olnud kogu aeg head. Teadaolevalt kuulus AFHle tema enda poolt ehitatud talumaja XXX Kohtu seisukoht ja selle põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 alusel võib selliseks isikuks olla eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. TsMS § 509 lg 3 kohaselt isiku surnuks tunnistamise avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse alusel astuda menetlusse lisaks avaldajale, omandades avalduse esitamisega avaldaja õigusliku seisundi. Kohus, tutvunud tsiviilasjas kogutud teabega ja andes neile hinnangut, tuginedes seadusele ja siseveendumusele, leiab, et esinevad kõik alused AFH surnuks tunnistamiseks kohtumäärusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 22 kohaselt võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja, kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal. Pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatist ei ole kohtule saabunud andmeid, mis kinnitaks, et AFH oleks elus. Ilmnenud ei ole ka muid asjaolusid, mis annaks alust kahelda, et AFH ei võiks olla surnud. Eelpool kirjeldatud tõendite kogumi alusel on kohus õigustatud tegema määruse, väljendades arvamust, et AFH võib mitte elus olla, vaid hukkunud II maailmasõja lahingutegevuses Tartu lähistel. Kohtule on kõige olulisemaks ja väärtuslikumaks tõendiks kogu menetluses hangitud teabe hulgas AFH koos sakslaste poolel sõdinud ART (isikukood XXX) ärakuulamisel kogutud teave. ART kinnitas veendunult, et ta nägi ise pealt, kui punaarmeelaste poolt heidetud granaadirünnakus sai tabamuse AFH, kes hukkus momentaalselt. See juhtus kas 16. või 17. septembril 1944 lahingus Kavastus Tartu lähistel. Kuna ajalooline tõde, mis on talletatud II maailmasõja lahingutegevuse põhjalikku käsitlusse, osundab Punaarmee poolt korraldatud suurele pealetungile samas piirkonnas just 17. septembril 1944, mil hukkus väga suur arv sakslaste poolel võidelnud eestlastest sõdureid, kellest üks oli AFH, on alust nimetatud kuupäeva seostada AFH surmaga. Seepärast, kuna sündmusel on olnud vahetu pealtnägija, kes AFHt tundis hästi juba seetõttu, et oli pärit temaga ühest ja samast külast,
5(7)
2-09-61473
leiabki kohus, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud TsÜS § 19 lg 4 ja TsÜS § 20 lg 3 sätte kohaldamine, vaid lähtuda tuleb TsÜS § 20 lg 1 sisalduvast normist. TsÜS § 19 lg 4 kohaselt seoses sõjategevusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul, arvates sõjategevuse lõppemisest. TsÜS § 20 lg 3 alusel loetakse sellisel juhul isiku surmaks sõjategevuse lõppemise aeg. AFHoli tunnistatud teadmata äraolijaks Harju Rajooni Rahvakohtu 26.07.1963 otsusega. 23.09.1963 on ENSV Ülemkohus lahutanud E-J H ja AFH abielu ja osundanud ka selles otsuses, et AFH on tunnistatud teadmata äraolijaks. TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. TsÜS § 19 lg 5 sätestab, et kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. Seega olnuks huvitatud isikul oluliselt varemgi võimalik pöörduda kohtusse ja taotleda AFHsurnuks tunnistamist. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. TsÜS § 21 lg 1 kohaselt, kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. TsÜS § 23 kehtestab, et kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 511 lg 1 alusel märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. AFH surmaaja määramisel lähtub kohus avalduses esitatust ja avaldusega koos esitatud tõendite kogumist. Kohus on seisukohal, et AFH eeldatavaks surmaajaks võib pidada 17.09.1944, so päeva, mil ta viimati oli elus. Kuna tema võimaliku surma kohta mistahes muid andmeid ei ole ja kuivõrd AFH surmasaamist on näinud pealt isik, kes seda on kohtule ärakuulamisel avaldanud, siis saabki AFH surmaajaks lugeda just 17.09.1944, mil Tartu lähistel toimunud veristes kokkupõrgetes Saksa armee ja Punaarmee vahel hukkus arvukalt sõdureid. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kohtusse pöördunud isiku kanda.
Raivo Einula Kohtunik
6(7)
2-09-61473
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.