3.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.N.S. esitas 18.12.2009.a Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr. 095/2007/1205. Taotluse avalduse kohaselt võttis avaldajale kuuluv ettevõte OÜ Sauwest AS-ist Swedbank (endine Hansapank) laenu 400 000 krooni. Laenu tagatiseks oli algul vallaspant avaldajale kuuluvale korterile xxx, Kohtla-Järve. Hiljem vormistati pandiõigus ümber hüpoteegiks.
2.Avaldaja ettevõtmine ei õnnestunud ja avaldaja ei olnud suuteline pangale laenu tagastama. Seoses tervise halvenemisega alates 01.07.2008.a on avaldajal tuvastatud töövõime kaotus 80%. Seetõttu ei ole avaldaja ka võlgnevust tasunud.
3.AS Swedbank esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur on mitmel korral proovinud avaldajale kuuluvat korterit enampakkumistel võõrandada, kuid enampakkumised on nurjunud. Kuna avaldajal puudusid vahendid võlgnevuse tasumiseks, siis ei ole ta selle küsimusega ka tegelenud. Uus enampakkumine toimub 05.01.2010.a kell 11.00.
4.Avaldaja majanduslik olukord on muutunud. Ta saab pensioni 3 500 krooni kuus, peale selle avaldaja hooldab vanainimest ning selle eest makstakse talle 2 500 krooni kuus. Samuti leidis töö avaldaja elukaaslane, kes loodab mõne kuu pärast võtta pangalaenu. Kuna avaldajal on tekkinud võimalused võlgnevuse tasumiseks, siis ei soovi ta ilma jääda temale kuuluvast korterist. Avaldaja palus peatada täitemenetlus kuueks kuuks, et tasuda võlgnevus.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 29.12.2009.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so. avalduse esitamise eest 1 000 krooni riigilõivu tasumiseks ja avalduse põhjendamiseks.
7.13. jaanuaril 2010.a esitas avaldaja maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Avaldaja teatas täiendavalt, et tema suhtes täitemenetluse jätkamine on ebaõiglane, sest temal on tekkinud võimalus tasuda võlgnevus kuue kuu jooksul. Samas, kui selle aja jooksul toimub eluruumi sundvõõrandamine, siis kaotab avaldaja igasugune huvi võlgnevuse tasumiseks.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
8.09. veebruaril 2010.a esitatud vastuses puudutatud isiku kohtutäitur Kristel Maalman`i esindaja ei nõustunud avaldusega. Vastuse kohaselt TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamisel tuleb arvestada sissenõudja huvisid ja muud asjaolusid, s.h ka võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja väited temale vanainimese hooldamise eest alates 2009.a novembrikuust 2 500 krooni kuus tasumise kohta oleksid arvestatavad siis, kui avaldaja oleks asunud võlgnevust tasuma. Avaldaja ei ole seda teinud, seega ei ole ta ka selle rahasumma olemasolu korral võimeline võlgnevust tasuma.
9.Asjaolu, et avaldaja elukaaslane soovib võtta pangalaenu, suurendab veelgi perekonna laenukoormust, mis teeb võimatuks laenu tagastamise. Avaldaja on 80% töövõimetu ning tema pension moodustab 3 500 krooni. Pangalaen on võetud 2004. aastal ning möödunud aastate jooksul ei ole avaldaja võlasummat vähendanud. Seega täitemenetluse jätkamine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane. Esindaja palus jätta avaldus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
10.10. veebruaril 2010.a esitatud vastuses puudutatud isiku AS-i Swedbank esindaja ei nõustunud täitemenetluse peatamisega. Vastuse järgi avaldaja, esindades OÜ-d Sauwest, allkirjastas 03.05.2004.a laenulepingu nr. 04-248903-JI, mille alusel AS Swedbank andis äriühingule laenu 400 000 krooni, intressimääraga 8% aastas. Lepinguliste kohustuste täitmise tagamiseks seadis avaldaja hüpoteegi endale kuuluvale korteriomandile asukohaga Keskallee 10-7, Kohtla-Järve, summas 400 000 krooni. Puudub vaidlus selles, et põhivõlgnikul lasus 2 (5)
2-09-69436 kohustus täita laenulepingujärgseid kohustusi. Avaldaja on kinnitanud, et tema poolt alustatud äritegevus ebaõnnestus, s.t OÜ Sauwest ei suuda kogunenud võlgnevust tasuda. Järelikult ei ole pangal muid võimalusi raha tagasisaamiseks, kui hüpoteegi realiseerimine.
11.Esindaja arvamuse kohaselt ei ole täiendavate kokkulepete sõlmimine avaldajaga mõistlik. Avaldaja sissetulekuks on pension summas 3 500 krooni kuus, mis ei ole piisav selleks, et võlgnevust tasuda. Vanainimese hooldamist ja selle eest tasu saamist puudutatavad väited on paljasõnalised, mis tuleb jätta tähelepanuta. Samuti tuleb jätta tähelepanuta väited kolmanda isiku sissetulekute ja loodetava laenu kohta, kuna tegemist on tõendamata ja asjasse mittepuutuvate asjaoludega.
12.Panga tegelik nõue moodustab 822 757.77 krooni, mis on märkimisväärselt rohkem kui hüpoteegiga tagatud summa, seega ei ole täitemenetluse peatamine põhjendatud. Esindaja palus jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
KOHTUISTUNG
13.04. mai 2010.a toimunud kohtuistungil avaldaja ja tema esindaja jäid avalduse juurde. Avaldaja teatas, et tema sooviks on täitemenetluses maksegraafiku sõlmine Avaldaja on nüüdselt abielus ja nad on võimelised sissenõudja nõuet täitma.
14.Avaldaja esindaja (abikaasa) seletuste kohaselt Ober-Haus Kinnisvara AS-i hindamisakti järgi on avaldaja korteri turuhinnaks 360 000 krooni, kuid enampakkumisel üritati korterit võõrandada hinnaga 70 000 krooni. Seega, isegi korteri võõrandmaisel, ei jätku sellest summast võlgnevuse maksmiseks. Kuna 75% ulatuses oli laenu käendajaks Kredex, peaks ka Kredex osa laenu tagastama. Esindaja sõnul oleks neil võimalik maksta täitemenetluses 2 000 - 3 000 krooni kuus.
15.Puudutatud isiku kohtutäitur Kristel Maalman`i esindaja palus jätta avaldus rahuldamata. Esindaja märkis, et kui avaldaja oleks alates avalduse esitamisest maksnud 2 000-3 000 krooni kuus, siis oleks saanud sellega arvestada. Avaldaja poolt palutud kuus kuud on varsti möödas, kuid avaldaja ei ole midagi teinud võlgnevuse vähendamiseks. Siiani on avaldaja maksnud täiturile igakuiselt 100 krooni. Esindaja palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
16.Puudutatud isiku AS-i Swedbank esindaja palus jätta avaldus rahuldamata. Esindaja ei olnud nõus sellega, et avaldaja hakkab maksma igakuiselt 2 000-3 000 krooni,. Kredex oli täiendavaks tagatiseks ja esindaja ei oska öelda, kas sissenõudja sai midagi Kredex`ilt või mitte. Esindaja sõnul ei ole teada avaldaja tegelik sissetulek ja millest avaldaja ise hakkab elama. Avaldaja poolt märgitud summad on ainult elamiseks. Avaldajal oli võimalus leida ostja parematel tingimustel.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud avalduse ja puudutatud isikute vastustega, kuulanud ära avaldaja ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
18.Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmann’i menetluses on täiteasi nr 095/2007/1205, mille menetlus on algatatud sissenõudja AS-i Swedbank avalduse ja Jõhvi notari Tiit Juse 3 (5)
2-09-69436 19.08.2005.a notariaalse dokumendi nr 7006 alusel laenulepingu 04-249803-JI alusel tekkinud võlgnevuse 444 174.63 krooni sissenõudmiseks (t. lk. 3). Avaldaja nõudeks on selles täiteasjas täitemenetluse peatamine. 24.11.2009.a teatas kohtutäitur võlgnikule (avaldajale), et 05.01.2010.a toimub täituri büroos kordusenampakkumine avaldajale kuuluva korteriomandi Keskallee 10A-7, Kohtla-Järve, sundvõõrandamiseks. Seega täitemenetluse peatamiseks kohtule avalduse esitamise eesmärgiks oli eelkõige korteriomandi sundvõõrandamise vältimine. Kuna avalduse menetlusse võtmiseks esinenud puudused kõrvaldati alles 13.01.2010.a ja avaldus võeti menetlusse alles 18.01.2010.a, siis ei saanud avaldaja saavutada kohtulikku kaitset täitetoimingu - kordusenampakkumise vältimiseks. Kuid vaatamata sellele enampakkumine nurjus korteriomandi vastu huvi puudumise tõttu.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg2 alusel kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 7 tulenevalt maakohtu pädevuses on muude lahendite tegemine samas seadustikus ettenähtud juhtudel. TMS § 45 kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.
20.TsMS § 476 lg 2 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldpõhimõttest peab menetlusosaline oma avaldust põhistama. Täitemenetluse peatamise või ajatamise avalduse esitamisel on oluline tuvastada, et täitemenetlus on võlgniku suhtes ebaõiglane. Avaldajal ei ole vaidlust täitemenetluse ja sissenõudja nõude suuruse üle. Avalduse põhjenduste kohaselt nüüdselt täitemenetlus on avaldaja suhtes muutunud ebaõiglaseks, põhjusel, et avaldajal on tekkinud võimalus tasuda võlgnevus kuue kuu jooksul, kuid on oht, et enne seda võidakse täitemenetluses võõrandada avaldajale kuuluv korteriomand.
21.Kohus ei nõustu avaldaja põhjendustega täitemenetluse peatamise kohta. Avalduse järgi täitemenetluse käigus mitmel korral üritati sissenõudja nõude rahuldamiseks sundvõõrandada avaldaja poolt antud tagatist, korteriomandit asukohaga xxx, Kohtla-Järve. Enampakkumised nurjusid. Ka 05.01.2010.a enampakkumine nurjus. Seega tegelikult korteriomandi sundvõõrandamine ei ole õnnestunud.
22.Avaldaja sooviks oli täitemenetluse peatamine kuni kuueks kuuks, s.o kuni 18.06.2010.a.. Alates avalduse esitamisest kuni käesoleva lahendi tegemiseni on läinud viis kuud. Täituri esindaja seletuste kohaselt kohtumenetluse jooksul maksis avaldaja võlgnevuse katteks igakuiselt 100 krooni. Et alates 18.06.2010.a saab avaldaja maksta võlgnevuse kustutamiseks rohkem kui 100 krooni kuus, ei ole teada. Avaldaja põhjendust, et tema abikaasa varsti asub tööle, ei ole võimalik arvesse võtta, sest kohtuistungi aja seisuga ei olnud tema abikaasal veel töökohta. Isegi kui abikaasa tulevikus tööle asub, ilma töötasu suurust teadmata, ei ole võimalik menetluse peatamist hinnata. Ka siis, kui eeldada, et tulevikus avaldaja koos abikaasaga saavad võlgnevuse kustutamiseks tasuda igakuiselt 2 000 - 3 000 krooni kuus, koguvõlgnevuse tasumiseks kulub aega umbes 13-15 aastat, mis on vastuolus sissenõudja huviga saada võlgnevus täitemenetluses kiiresti kätte. 4 (5)
2-09-69436
23.Ei nõustu kohus ka avaldaja väidega laenu saamise teel sissenõudja nõude kustutamise võimaluse kohta, sest avaldaja sisetulekud ei võimalda tal reaalselt laenu saada. Avaldaja väide, et korteriomandi võõrandamisest laekuva rahaga ei ole võimalik kogu võlgnevust tasuda, on õige, kuid ka see ei ole täitemenetluse peatamise aluseks. Olukorras, kus üle 6 aasta ei ole sisenõudjal võimalik laenu tagasi saada, on põhjendatud sissenõudja soov saada võlgnevus muu hulgas ka arestitud kinnisasja vastavalt TMS § 150 lg 1 sundenampakkumisel võõrandamise teel ja ülejäänud osa kändaja arvelt.
24.Avaldaja ei esitanud tõendeid, milledest lähtudes saaks tuvastada, et täitemenetlus tema suhtes on ebaõiglane. Kohtule esitatud tõenditest lähtudes ei ole võimalik järeldada, et avaldaja on võimeline kuni 18.06.2010.a sissenõudja nõuet täitma. Sellepärast jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Täituri esindaja on palunud jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kuna avaldus on põhjendamatu, jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
26.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §§ 463-466, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.