2-09-61087
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Raivo Einula
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-61087
Tsiviilasi
EK avaldus I K surnuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: E K (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: I K (isikukood xxx)
Menetlus
kirjalik
Rahuldada E K avaldus. Tunnistada I K (isikukood xxx) surnuks. Lugeda I K surmaajaks 20. august 2002. Avaldada käesolev kohtumäärus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte avaldajale ja siseministrile ning saata määruse jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna
1(4)
2-09-61087 Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest alates. Asjaolud, menetluse käik 19.11.2009. a esitas E K Harju Maakohtule avalduse oma abikaasa I K (ik xxx) surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt on tuvastatud Tallinna Linnakohtu 29.04.2004.a otsusega I K teadmata kadumise fakt. Avaldaja pöördus uuesti Põhja Politseiprefektuuri 2007. aastal, kuid I K asukohta pole senini õnnestunud tuvastada. Avaldaja õiguslik huvi I K surnuks tunnistamise nõudes seisneb soovis vormistada abielulahutus ja seadustada oma senine kooselu VB, kellega tal on ühine laps (RB, sündinud XXX), samuti teavitada riiki isiku surmast, et rahvastikuregistris viia sisse vastav kandemuudatus. Avaldusele on lisatud: 1) Põhja Politseiprefektuuri 13.02.2004 kiri (lk 5), millest nähtuvalt on 27.11.2002 alustatud tagaotsimistoimikut seoses I K kadumisega; 2) Põhja Politseiprefektuuri 22.10.2007 kiri (lk 6), milles teatatakse, et käesoleva ajani ei ole õnnestunud kindlaks teha I K asukohta; 3) Abielutunnistuse koopia (lk 4), mis kinnitab, et I Š ja E K abiellusid XXX ja nende ühiseks perekonnanimeks on abiellumisest alates K; 4) 29.04.2004.a kohtuotsuse koopia tsiviilasjas 2/109-1928/04 (lk 3), mis kinnitab, et kohus on tuvastanud asjaolu, et I K on teadmata kadunud. Kohus algatas hagita menetluse I K surnuks tunnistamisega seoses 02.03.2010.a. ja määras avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade, milles kutsuda teadmata kadunud isikut I K üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Samas määras kohus kutsuda üles kõiki teisi isikuid esitama kohtule andmeid I K kohta hiljemalt kuue nädala jooksul alates teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Kohus saatis määruse koopia siseministrile ja andis temale I K surnukstunnistamise kohta seisukoha väljaütlemiseks aega kuni 21.04.2010.a. 03.03.2010.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate (lk 54), milles palus isikutel, kellel on teavet I K kohta, teatada sellest kohtule hiljemalt 14.04.2010. Samas teadaandes kutsus kohus teadmata kadunud isikut I K esitama kohtule andmeid oma elusoleku kohta. Siseministeerium teatas 13.04.2010.a kirjaga kohtule, et on esitanud vastavasisulised järelepärimised Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel on I K saanud väljastatud Eesti kodaniku pass nr XXX kehtivusega 01.02.2002 – 01.02.2012, samuti ID kaart nr XXX kehtivusega 14.02.2002 – 14.02.2012. Piirikontrolli infosüsteemis isiku kohta andmed puuduvad. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on I K alates 27.11.2002 teadmata kadunud isikuna tagaotsitav politsei poolt. Viimased andmed I K kohta pärinevad augustist 2002. Siseminister on seisukohal, et kohus võib teadaolevate andmete alusel I K surnuks tunnistada, kuid k möönnud, et ei saa välistada I K võimalikku elusolekut. Kohus tegi päringud rahvastikuregistrisse. Andmed kajastavad, et I K on rahvastikuregistrisse sisse kantud. Temaga seotud isikuteks on abikaasa E K, tütar L K (sündinud XXX) ja ema A Š (isikukood XXX). Ärakuulamisel 19.05.2010.a Harju Maakohtus kinnitas E K, et tema abikaasa I K jäi kadunuks 20. augustil 2002.a, mil ta enam koju ei ilmunud. Abikaasa töötas ehitusobjektil Kiisal. Nimetatud päeva õhtupoolikul ta helistas ja teatas, et varsti tuleb koju, kuid ei ole seniajani saabunud. Võib
2(4)
2-09-61087 oletada, et ta on surnud. Politseis käis avaldaja vaatamas tuvastamata isikute fotokartoteegis olevaid fotosid, kuid nende hulgas ei leidnud ta oma abikaasa fotot. Surnuks tunnistamist on vaja, et abielu lahutada ja uuesti abielluda oma praeguse elukaaslasega. I Ki emalt A Š olid I Ki suhtes vanema õigused ära võetud. Kogu oma elu jooksul otsis I K andmeid oma ema kohta, kuid tal ei õnnestunud oma ema leida. Kohtu põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 alusel võib selliseks isikuks olla eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasa või üleneja või alaneja sugulane. TsMS § 509 lg 3 kohaselt isiku surnuks tunnistamise avalduse esitamiseks õigustatud isik võib avalduse alusel astuda menetlusse lisaks avaldajale, omandades avalduse esitamisega avaldaja õigusliku seisundi. Ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning palu kohtul teha määrus, millega tunnistada I K surnuks, lugedes surmaajaks päeva, mil I Ki on viimati elusana nähtud, so 20.08.2002.a. Kohus, tutvunud tsiviilasjas kogutud teabega, leiab, et E Ki poolt esitatud avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 22 kohaselt võib kohus tuvastada isiku surma ja surmaaja, kui surmaakti ei ole koostatud, kuid asjaolude kohaselt ei ole isiku surm kahtluse all. Sel juhul eeldatakse, et isik on surnud kohtumääruses märgitud ajal. Pärast väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatist ei ole kohtule saabunud andmeid, mis kinnitaks, et I K oleks elus. Ilmnenud ei ole ka muid asjaolusid, mis annaks alust kahelda, et I K ei võiks olla surnud. Eelpool kirjeldatud tõendite kogumi alusel on kohus õigustatud tegema määruse, väljendades arvamust, et I K võib enam mitte elus olla. TsÜS § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. TsÜS § 19 lg 5 sätestab, et kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. TsÜS § 21 lg 1 kohaselt, kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise.
3(4)
2-09-61087 TsÜS § 23 kehtestab, et kui pärast isiku surnuks tunnistamist on teatavaks saanud isiku tegelik surmaaeg, võib kohus surnuks tunnistatud isiku surmaaega muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 511 lg 1 alusel märgitakse isiku surnuks tunnistamise määruses isiku eeldatav surma aeg. I K surmaaja määramisel lähtub kohus avalduses esitatust ja avaldusega koos esitatud tõendite kogumist. Kohus on seisukohal, et I K eeldatavaks surmaajaks võib pidada 20.08.2002, so päeva, mil teda viimati elusana nähti. Kuna tema võimaliku surma kohta mistahes muid andmeid ei ole, siis saabki I K surmaajaks lugeda 20.08.2002. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
Raivo Einula Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.