2-08-74047/23 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Piret Sekk töötas alates 10.09.1984 Kohtla metskonnas raamatupidajana. Alates 01.01.1999 oli P. Seki tööandjaks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). 07.01.2008 anti P. Sekile koondamisteade, mille kohaselt on alates 01.01.2008 metskondade raamatupidajate ametikohad likvideeritud ja töötajaga lõpetakse tööleping 31.01.2008 TLS § 86 p 3 alusel koondamise tõttu. Tööleping P. Sekiga lõpetati 31.01.2008 seoses koondamisega TLS § 86 p 3 alusel. Töötajale maksti lõpparvega 31.01.2008 välja nelja kuu keskmine palk (kaks kuud TLS § 90 lg 1 p 1 alusel ja kaks kuud täiendavat hüvitust), hüvitus TLS § 87 lg 2 alusel (66 tööpäeva), puhkusekompensatsioon ja põhipalk. P. Sekk esitas 22.05.2008 töövaidluskomisjonile avalduse 2007. a tulemuspalga 8880 krooni ning seoses keskmise palga muutumisega lõpparve koosseisus olnud hüvituste vahe ja lõpparve osalise maksmata jätmise eest hüvituse nõudes. Töövaidluskomisjoni istungil jäi avaldaja nõude juurde 2007. a tulemuspalga osas ja ülejäänud nõuetest loobus. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon kohustas 30.09.2008 otsusega tööandjat maksma P. Sekile tulemuspalka RMK 2007. a tulemuste eest 8880 krooni. Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) esitas 06.11.2008 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. P. Sekk esitas 07.04.2009 kohtule hagiavalduse, taotledes kostjalt hageja kasuks RMK 2007. a tulemuste eest tulemuspalga 8880 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on hagejal RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingu ja kollektiivlepingu lisa palgatingimuste kokkuleppe ning palgaseaduse (PalS) § 3 lg 1; § 7; § 2 lg 1-4 alusel õigus aastatulemuste tulemuspalgale, mida makstakse heade koondtulemuste korral kõigile RMK töötajatele. Hageja oli terve 2007. a RMK töötaja ja vastab kõikidele palgatingimuste kokkuleppes toodud kriteeriumitele. Eelnev praktika on olnud selline, et aasta tulemuspalk maksti välja vastava aasta detsembris.

3.Viru Maakohus rahuldas 23.09.2009 otsusega hagi ning mõistis välja Eesti Vabariigilt (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) P. Seki kasuks 2007. aasta tulemuspalga 8880 krooni ja jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt laieneb kollektiivleping kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 1 järgi neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingu p 4 kohaselt laieneb kollektiivleping tööandja kõikidele töötajatele kokkulepitud kujul. 2007. a oli hageja kollektiivlepingu pooleks RMK töötajana. Kostja rõhuasetus terminile „endine töötaja“ on asjakohatu. Kollektiivilepingu p 44.3 käsitleb matusetoetuse maksmist ning kollektiivlepingu lisa 4 p 6 tööandja sotsiaalset kohustust seonduvalt töötaja ümberõppega ja selle ebaperspektiivsusega. Kostja on üle tähtsustanud asjaolu, et tulemuspalga väljamaksmine otsustati pärast töölepingu lõpetamist hagejaga. Töölepingu lõppemine ei võta töötajalt õigust nõuda välja teenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ette nähtud aastatulemuste tulemuspalk. Hagejaga sõlmitud töölepingu lisa 4 p 4.1 ja p 1.1 kohaselt pidid palgatingimused vastama AÜ ja RMK kollektiivlepingule ja palgatingimuste kokkuleppele. Palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.1 kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest, p 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele, p-de 9.2 ja 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. Kokkuleppe p 9.4 näeb ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta (töötajatele, keda on jooksval aastal distsiplinaarkorras karistatud või kes on tööle tulnud jooksva aasta teisel poolel). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2005. ja 2006. a tulemuste eest ei maksnud kostja samuti tulemuspalka neile töötajatele, kellega olid töölepingud lõpetatud enne aasta tulemuspalga määramist ja pooled ei ole varem mõelnud lepingu punktis 4 nimetatud töötajate all endisi töötajaid, kuid kollektiivlepingu p 4, palgatingimuste p 5.2.2 ja p 9 ei saa VÕS § 29 lg 5 p 2 ja 3 alusel selliselt tõlgendada, sest see oleks vastuolus palgaseaduses sätestatud palga mõistega

9.4.Asjaolu, et 2007. a eest tulemuspalga maksmise otsustamine jäi varasematest aastatest hilisemale ajale ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista hageja õigust saada kollektiivlepingus ette nähtud tasu. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised tal olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel. Vaidlusalust tulemuspalka tuleb käsitleda kui PalS § 2 lg-s 4 ette nähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu (seda kinnitab ka palgakokkuleppe p 5 (1. lause) ja p-de 5.1.1 ja 5.2.1 sõnastus). Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest (PalS § 2 lg 1), mistõttu palgatingimuste kokkuleppe p 5.2.2 lg 2 ja p 9 annavad hagejale õiguse nõuda 2007. a tulemuste eest tulemuspalka. TLS § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ette nähtud suuruses tasu ja p 7 kohaselt on tööandja kohustatud täitma kollektiivlepingus ette nähtud kohustusi. Väljateenitud palga nõude esitamine ei ole palgaseaduse mõtte kohaselt sõltuvuses töölepingulise suhtega. Taolist piirangut ei kehtesta tulemuspalga väljamaksmiseks ka kollektiivleping ega palgakokkulepe. 2008 suvel kollektiivselt koondatud töötajatele maksti aasta tulemuspalka ja poolte selgituste kohaselt ka täiendavat hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Tulenevalt koondamise ja aasta tulemustasu väljamaksmise ajast ei ole õige kohelda erinevalt töötajaid, kes andsid 2007. a oma panuse RMK heade majandusnäitajate saavutamiseks. Kostja on vastuses märkinud, et ehkki hagejale ei makstud tulemuspalka kollektiivlepingu lisa p 5.2.2 ja p 9.1 alusel, tunnustati tema tööd 2007. a töölepingu lõpetamisel täiendava hüvitusega. Koondamisteates on tööandja selgelt väljendanud, mille eest täiendav hüvitus makstakse (juhul, kui hageja lõpetab oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt), mistõttu hüvituse määramise alust ei saa siduda töötaja 2007. a tööpanusega. Kostja seisukoht ei ole kooskõlas ka RMK esindajate ja AÜ konsulteerimiskomisjoni 03.01.2008 koosoleku protokollis märgituga: „RMK maksab koondatavatele töötajatele täiendavat koondamisraha, mis võimaldab töötajal saada lisaks Tööturuameti poolt pakutavale muud soovitud täiend- või ümberõpet“.

KLS § 4 lg 1 kohaselt laieneb kollektiivleping neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kollektiivlepingu seadusest tuleneb üheselt, et töötajale, kes ei kuulu kollektiivlepingu sõlminud organisatsiooni, kollektiivleping ei laiene. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS §-s 75 sätestatud üldistest tõlgendusreeglitest. Selle järgi arvestatakse tahteavalduse tegija tahet, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Tulenevalt VÕS § 29 lg-st 1 tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kollektiivlepingu allkirjastamisel 2005. a ning hiljem mõistsid pooled isikutena, kel on õigus saada aasta tulemustasu, töötajaid, kes selle maksmise ajal on RMK-ga töölepingulises suhtes. Selline tõlgendamine tulenes VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaolude arvestamisest. Kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta kostja viite kollektiivlepingu ja selle lisa sätetele, mis on kehtestatud „endistele“ töötajatele. Kostja soov oli sellega näidata, et vaid nimetatud punktid kehtisid juba töölepingu lõpetanud töötajatele. Hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendatud vastuväidet 2005-2006 tulemuspalga saajate osas. Tulemuspalga saamiseks pidid olema täidetud kolm eeldust: - tulemuspalka makstakse RMK töötajatele ehk RMK-ga töölepingulises suhtes olevatele töötajatele; - RMK aastatulemused võimaldavad tulemustasu maksta, st on saavutatud prognoositud tulemused; - RMK nõukogu on võtnud vastu otsuse tulemuspalga maksmiseks. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu ei vabaneks tööandja töölepingu lõppemisel nendest kohustustest, millised tal olid tekkinud töötajate ees kollektiivlepingu alusel. Töölepingu lõppemisel lõpevad töölepingu pooltel teineteise suhtes kohustused (teha tööd ja maksta töölepingus või palgatingimustes sätestatud põhipalka). Nõudeõigus säilib töötajal põhipalga ja seaduses sätestatud lisatasude osas. PalS § 2 lg 4 ja palgakokkuleppe p 5 kohaselt on aasta tulemustasu oma olemuselt lisatasu, mille maksmise tingimused on sätestatud kollektiivlepingus. Lisatasu ei muutu kunagi põhipalga osaks, mida töötajal on õigus igal ajal nõuda – selleks sätestas kollektiivleping tingimused ning hageja neile pärast 31.01.2008 ei vastanud. Palgatingimuste kokkuleppe p-s 9.4 nimetatud välistavad asjaolud said arvesse tulla vaid nende töötajate suhtes, kes olid 28.03.2008 RMK-ga töölepingulises suhtes. Põhjendamatu on võrdlus 2008 suvel koondatutega. Nemad olid 2008 märtsis töölepingulises suhtes ja seetõttu õigustatud tulemuspalka saama. Täiendavat töölepingu lõpetamise hüvitust käsitleb kostja kui „hea tahte“ märki, millega tunnustati hageja 2007. a tööd. Kuna RMK nõukogu oli teatanud, et 2007. a töötulemuste eest tulemuspalga maksmine otsustatakse pärast 2007. a töötulemuste auditeerimist, oletatavasti 2008 märtsi jooksul, siis arvestades, et selleks ajaks on koondatavate raamatupidajatega töösuhted lõppenud, otsustas juhatus maksta koondatavatele töötajatele, kes lõpetavad oma struktuuriüksuse raamatupidamistoimingud õigeaegselt ja korrektselt, nende poolt 2007. a jooksul tehtud töö äramärkimiseks töölepingu lõpetamisel täiendavat hüvitust. Seda hüvitust ei saanud nimetada tulemuspalgaks, kuna puudus RMK nõukogu otsus. Samal põhjusel ei saanud summat määratledes võtta aluseks mingit osa töötaja palgast, vaid summa otsustati siduda töötaja senise staažiga riigi metsamajandussüsteemis. Nõukogu otsuse kohaselt maksti RMK-s töötavatele isikutele 2007. a töötulemuste eest tulemuspalka 10% 2007. a põhipalgast. Koondatud töötajatele täiendava hüvituse nimetuse all 2007. a töötulemuste eest väljamakstud summad olid oluliselt suuremad. Jättes kohtuotsuse vaidlustatavas osas põhjendamata ja tõenditele hinnangu andmata, on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 norme.