TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1(3)

2-09-70229 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esita Viru Maakohtule avalduse eestkostja ametist vabastamiseks. Avaldaja palub vabastada L A eestkostja ametist tütre L N suhtes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 17. veebruari 2002 kohtuotsusega määrati L N eestkostjaks L A. L A esitas Narva linna Sotsiaalabiametile avalduse tema vabastamiseks eestkostja ametist põhjendusel, et oma ea tõttu ei saa ta eestkostja ülesandeid täita. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 p 5 kohaselt, eestkostjaks ei või olla isik, kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi. L A on sündinud XXX aastal ja seega käesoleval ajal 77-aastane. L A on Narva linnale esitatud avalduses avaldanud soovi eestkostja ametist loobuda, kuna on seisukohal, et ei suuda ealiste iseärasuste tõttu eestkostja ülesandeid täita. Lähtuvalt PKS § 95 lg 2 ja lg 3, isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Vastavalt PKS § 102 lg 1, kui eestkostja jätab oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, lõpetab kohus eestkostja volitused eestkosteasutuse nõudel. Eestkostja on ise avaldanud soovi eestkostja ametist loobumiseks, s.o loobunud nõusolekust täita eestkostja ülesandeid. Kohus möönab, et 77-aastasel isikul võib olla raskusi eestkostja ülesannete täitmisega. Eestkosteasutuse ehk avaldaja esindaja vastuväiteid eestkostja ametist vabastamise osas ei esitanud. Eestkostetava esindaja kirjalikust arvamusest nähtub, et eestkostetava esindaja ja eestkosteasutuse vahel toimunud vestluse kohaselt eestkosteasutuse arvates ei suuda eestkostja kõrge ea tõttu eestkostja kohustusi täita. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lg 1 ja lg 2 kohaselt, mõjuval põhjusel võib kohus eestkostja ametist vabastada. Kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Eestkostetava esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt eestkostetav eestkostja ametist vabastamisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei pidanud vajalikuks eestkostetavat ära kuulata, kuna ta eestkostja vabastamisele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et L A tuleb vabastada L N eestkostja ametist. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 2(3)

2-09-70229 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 3 ja lg 8, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. /---/. Riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. /---/. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Teatavakstegemine Vastavalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele käesoleva seadustiku § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teatavaks teha eestkostjale L A, eestkostetavale L N ja tema esindajale ning eestkosteasutusele.

Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.