Janek Trumsi hagi OÜ GS Temo vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7043.50 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. detsembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Janek Trumsi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. aprill 2010
Menetlusosalised esindajad
RESOLUTSIOON
ja
nende Apellant (hageja): Janek Trumsi esindaja Kalju Siilivask Vastustaja (kostja): OÜ GS Temo (RK: 10630759), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 30. detsembri 2009 otsus osas, millega jäeti Janek Trumsi nõue töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata ning menetluskulud Janek Trumsi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada OÜ GS Temo poolt 04.06.2009 töölepingu lõpetamine Janek Trumsiga TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda Janek Trumsi tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS
§ 79 lg 1 alusel alates 04.06.2009 ning jätta maakohtus kantud menetluskuludest 75 % Janek Trumsi kanda ja 25 % OÜ GS Temo kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada Janek Trumsi hagi OÜ GS Temo vastu osaliselt. Tunnistada OÜ GS Temo poolt 04.06.2009 töölepingu lõpetamine Janek Trumsiga TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks, lugeda Janek Trumsi tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel alates 04.06.2009, jätta OÜ-lt GS Temo välja mõistmata hüvitus 7043.50 krooni ning jätta maakohtus kantud menetluskuludest 75 % Janek Trumsi kanda ja 25 % OÜ GS Temo kanda.“
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 75 % Janek Trumsi kanda ja 25 % OÜ GS Temo kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Janek Trumsi esitas hagi OÜ GS Temo vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvituse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 21.05.2007 töölepingu. Tööleping on lõpetatud 04.06.2009 TLS § 86 p 6 alusel. Töölepingu lõpetamise käskkirja kohaselt on lepingu lõpetamise põhjuseks töötaja põhjuseta töölt puudumine 20-24.04.2009. Hageja esitas 11.06.2009 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine temaga ebaseaduslikuks ja välja mõista hüvis kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töövaidluskomisjoni 15.07.2009 otsusega hageja nõue rahuldati. Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel tunnistati ebaseaduslikuks ja loeti tööleping lõpetatuks töötaja algatusel. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvis 0,5 kuupalga ulatuses 7043.50 krooni. Kostja esitas 26.08.2009 kohtule taotluse J. Trumsi avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagimenetluses jäi hageja oma nõude juurde. Hageja esindaja kirjaliku seletuse kohaselt haigestus hageja 20.04.2009 ja oli haige kuni 24.04.2009. Kuna tööandja oli puudumise
põhjusest teadlik, siis hageja arsti juurde ei läinud. Töölepingu lõpetamise päeval 04.06.2009 töötaja tööl ei olnud, vaid viibis haiguslehel ja selle päeva eest töötasu ei makstud. Tööandja lõpetas töölepingu ajal, mil töötaja viibis haiguslehel, rikkudes sellega TLS § 103 lg 1 ja § 91 lg 1 sätteid. Töövõimetuslehe vormistamise kellaaeg ei oma tähtsust.
2.OÜ GS Temo hagi ei tunnista. Töölepingu lõpetamine hagejaga on toimunud seaduslikult. Tööandja sai töötaja süüteost teada alles 04.06.2009. Töövaidluse lahendamise ajal on töötaja tulnud esile uue põhjendusega, et ta olevat olnud 04.06.2009 haigestunud, mida tõendavat töövõimetusleht. Töötaja ei olnud kostja arvates 04.06.2009 töövõimetu. Nimetatud päeval ilmus töötaja tööle ja kirjutas tööandjale seletuse töölt puudumise kohta 20-24.04.2009 ja sõlmis kokkuleppe töölepingu lõpetamiseks. Töötaja ei viidanud oma haigestumisele. ITLS § 28 lg 3 kohaselt, kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Kui asuda seisukohale, et töötaja jättis tööandja teavitamata oma väidetavast haigestumisest, siis ei ole hüvitise määramine põhjendatud. Kostja leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 30.12.2009 otsusega Janek Trumsi hagi OÜ GS Temo vastu rahuldamata ja 7043.50 krooni OÜ-lt GS Temo välja mõistmata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus selles, et pooltevaheline tööleping lõpetati tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel 04.06.2009 seetõttu, et hageja puudus töölt 20.-24.04.2009. Pooled vaidlevad selles, et kostja on kohaldanud töölepingu lõpetamist distsiplinaarkaristusena pärast karistuse määramiseks ettenähtud ühekuulise tähtaja möödumist, samuti on töölepingu lõpetamine toimunud hageja ajutise töövõimetuse ajal, sest 04.06.2009 on hagejale väljastatud töövõimetusleht. Kuni 01.07.2009 kehtinud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 3 p 4 kohaselt oli töölepingu lõpetamine TLS § 86 p-de 6-8 alusel distsiplinaarkaristus, mille määramisel tuli juhinduda ka TDVS sätetest. TDVS § 6 lg 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt nimetatud ühekuuse tähtaja hulka ei arvata aega, mil tööleping oli TLS § 55 punktide 1-6, 9, 11 ja 12 alusel peatunud, välja arvatud puhkepäevade ja riiklike pühade aeg. Pooltel puudub asjas vaidlus, et hageja oli ajutiselt töövõimetu perioodil 18.05-02.06.2009, mistõttu nimetatud aega ei saa arvata karistuse määramiseks ettenähtud ühekuulise tähtaja sisse. Kui ka lähtuda hageja seisukohast, et tööandja sai tema süüteost – haiguslehega põhjendamata puudumisest teada 22.04.2009, siis ei olnud 04.06.2009 karistuse määramise ühekuuline tähtaeg möödunud. Samas ei nõustunud kohus hageja seisukohaga, et karistuse määramise ühekuulist tähtaega tuleb hakata arvestama 22.04.2009. Asjas kogutud tõenditega, eelkõige töötaja 04.06.2009 seletuskirjaga on tõendatud, et alles 04.06.2009 sai tööandja üheselt teada, et hagejal puudub arstitõend tõendamaks oma väidetavat haigestumist 20-24.04.2009. Hageja väide, et tegemist oli tööandja poolt antud vabade päevadega, on paljasõnaline. Samal päeval kohaldas tööandja ka distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamist TLS § 86 p 6 alusel. Seega on distsiplinaarkaristus määratud töötajale tähtaegselt. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamisel ei ole tööandja rikkunud ka muid
tööseadusandluse sätteid töötajale distsiplinaarkaristuse määramisel. Töötaja puudus töölt põhjuseta viis tööpäeva. Kostja töösisekorra eeskirja p 6.3 kohaselt loetakse kostja juures jämedaks distsiplinaarsüüteoks põhjuseta töölt puudumist tööpäeva ulatuses. Kohus leidis, et hagejale määratud distsiplinaarkaristus on vastavuses tema rikkumise ulatusega ja kooskõlas TLS § 103 lg-ga 2. Pooltel puudus vaidlus, et töölepingu lõpetamise päeval 04.06.2009 viibis hageja töökohas, kirjutas seletuskirja ja allkirjastas töölepingu lõpetamise kande. Kõik see toimus hommikupoolikul. Pooltel on vaidlus, kas töötaja teavitas tööandjat sellel päeval suuliselt oma haigusest. Töövõimetusleht perioodiks 04.06-06.07.2009 on väljastatud eraarst Krista Ruusi poolt. Dr Ruus on väljastanud Advokaadibüroole Lillo ja Lõhmus tõendi, et hageja pöördus tema vastuvõtule isiklikult 04.06.2009 kell 16.07, vastuvõtule registreeris hageja ema ja hageja oli kohal juba lõuna paiku, kuid tal tuli vastuvõtule saamist oodata. Kostja andmetel on eraarst Krista Ruus psühhiaater. Hageja ei ole kohtule avaldanud 04.06.2009 haigestumise põhjust. Samas ei ole hageja oma viimases vastuses 14.12.2009 ka vastu vaielnud kostja väitele selles, et hageja on pöördunud 04.06.2009 psühhiaatri poole. Kohus leidis, et hageja ei ole mitte millegagi tõendanud, et ta informeeris kostjat enne töölepingu lõpetamist 04.06.2009 oma haigestumisest. Asjas on tuvastatud, et arsti juurde läks hageja alles pärast töölepingu lõpetamist. Ka oma esmases avalduses töövaidluskomisjonile 11.06.2009 ei väida hageja, et temaga on tööleping lõpetatud ajutise töövõimetuse ajal ja tööandja pidi olema sellest asjaolust teadlik. Kuna kohtule on teadmata hageja haiguse laad ja kulg, siis ei saa kohus olla veendunud, et kostja oli haigestunud juba enne arsti juurde pöördumist, mis toimus pärast töölepingu lõpetamist. Nimetatud asjaolu on hageja jätnud tõendamata. Arvestada tuleb siin asjaoluga, et eelmisel päeval 03.06.2009 oli hageja töövõimeline. Kohus möönis, et sõltuvalt haiguse laadist võis hageja olla ka haigestunud enne arsti juurde pöördumist ja enne töölepingu lõpetamist, kuid jättis sellest tööandja teavitamata. TLS § 91 lg 1 p 1 kohaselt ei ole töölepingu lõpetamine tööandja algatusel lubatud töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 28 lg 3 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et kui hageja oli haigestunud 04.06.2009 enne töölepingu lõpetamist, oli töölepingu lõpetamine temaga ebaseaduslik. Samas ei saanud tööandja olla sellest teadlik. Sellisel juhul arvestades kõiki asjaolusid kogumis tuleks hageja hüvise nõue tuginedes ITLS § 28 lg 3 sätetele jätta ikkagi rahuldamata. Asjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis oleks takistanud hagejal tööandjat oma haigestumisest õigeaegselt teatamast, sest hageja viibis vahetult enne töölepingu lõpetamist ja arsti juurde minekut tööandja juures ja allkirjastas mitmeid dokumente.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Janek Trumsi esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30.12.2009 otsuse tühistamist, asjas uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, ning menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) tunnistas töövaidluskomisjon töölepingu lõpetamise tööandja algatusel TLS § 86 lg 6 alusel ebaseaduslikuks, luges töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel ITLS § 29 lg 2 kohaselt ja mõistis J. Trumsi kasuks hüvitise 0,5 kuupalga ulatuses summas 7043.50 krooni. Töövaidluskomisjon leidis, et tööandja on rikkunud TLS § 91 lg 1 p 1, kuna töölepingu lõpetamine 04.06.2009 on toimunud avaldaja ajutise töövõimetuse ajal, mida tõendab töövõimetusleht; 2) leidis kohus, et kuna kohtule on teadmata J. Trumsi haiguse laad ja kulg, siis ei saa kohus olla veendunud, et J. Trumsi oli haigestunud juba enne arsti juurde pöördumist. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et J. Trumsi oli arsti vastuvõtule registreeritud 04.06.2009 hommikul; 3) viidates TLS § 91 lg 1 p-le 1 kinnitas kohus, et töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ei ole lubatud töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Tööleping töötajaga lõpetati just ajutise töövõimetuse ajal. Kohus leidis, et töötaja jättis sellest tööandjale teatamata. Kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes kohus sellisele järeldusele jõudis; 4) oli tööandja teadlik, et J. Trumsi ei olnud 04.06.2009 tööl. Arusaadavalt selgitas tööandja välja põhjuse. Töötasu ei ole töötajale selle päeva eest arvestatud. Seega on kohtu seisukohad vastuolulised;
5.OÜ GS Temo palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, Tartu Maakohtu 30.12.2009 otsuse muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohus järeldanud, et hageja ei ole tõendanud oma haigestumist 04.06.2009 hommikul, mil tööandja vormistas töölepingu lõpetamise. Kohus viitab õigesti, et kohtule on teadmata J. Trumsi haiguse laad ja kulg, mistõttu ei saa kohus olla veendunud, et J. Trums oli haigestunud juba enne arsti poole pöördumist. Vastustaja nõustub kohtu järeldustega, et J. Trums ei ole kunagi avaldanud, mis haigusega tegemist oli ja kuidas see haigus avaldus. Seda enam, et töötaja oli 04.06.2009 tavapärases seisundis ega paistnud kuidagi haige olevat - töötaja ilmus 04.06.2009 hommikul tööandja juurde, kirjutas seletuskirja puudumise kohta perioodil 20.04-24.04.2009 ja allkirjastas töölepingu lõpetamise dokumendi. Praeguseks on tööandjale teada vaid fakt, et töötaja on pöördunud 04.06.2009, peale töölepingu lõpetamist, kella 16 paiku oma arst-psühhiaatri vastuvõtule. Töövõimetuslehe algus 04.06.2009 ei tõenda, et töötaja oleks olnud kogu 04.06.2009 haige. Seega on J. Trumsi haigestumise küsimus tõendite hindamises ja fakti tuvastamises, kus J. Trumsil oli tõendamiskoormis. Kohtule ei saa ette heita, et ta on olemasolevate tõendite tingimustes asunud seisukohale, et töölepingu lõpetamise hetkel haigestumine ei ole tõendatud. Maakohus on alternatiivselt viidanud, et sõltuvalt haiguse laadist, mis on kohtule teadmata, võis J. Trums olla ka haigestunud enne arsti juurde pöördumist ja enne töölepingu lõpetamist, kuid jättis sellest tööandja teavitamata; 2) on maakohus põhjendatult järeldanud, et kuigi J. Trums ei ole tõendanud, et ta oleks haigestunud 04.06.2009 enne töölepingu lõpetamise allkirjastamist, tuleks haiguse tõendatuse puhul ikkagi jätta J. Trumsi hüvitise nõue rahuldamata, sest tööandjat haigusest ei teavitatud. Maakohus on alternatiivselt kohaldanud ITLS § 28 lg 3, mille teise lause kohaselt, kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude
sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Kohus viitab siinjuures, et töötaja haigestumise tõendatuse korral, ei ole asjas tuvastatud asjaolusid, mis oleks takistanud töötajal tööandjat oma haigestumisest õigeaegselt teatamast, sest töötaja viibis vahetult enne töölepingu lõpetamist ja arsti juurde minekut tööandja juures ja allkirjastas mitmeid dokumente. Vastustaja nõustub maakohtu järeldustega, sest töötaja ei esitanud tööandjale töölepingu lõpetamisel 04.06.2009 mingit teavet oma väidetava haiguse kohta, töövõimetusleht esitati alles töövaidluse kestel töövaidluskomisjonis ja seda peale kuuajalist töövaidluse menetlemist. Sealjuures ei avalda töötaja ka oma algses avalduses töövaidluskomisjonile (11.06.2009), et ta oleks olnud töölepingu lõpetamisel haige; 3) ei õigusta miski töötajale hüvitise määramist, seda isegi siis, kui töötaja oleks olnud töölepingu lõpetamisel haigestunud. Töötaja valetas oma tööandjale haiguse kohta 20.-24.04.2009 osas ja jättis teavitamata oma väidetavast haigestumisest 04.06.2009, minnes alles peale töölepingu lõpetamist psühhiaatri juurde. Sellises olukorras ei ole hüvitise määramine põhjendatud, luues tööandjale hoopis mulje, et töötaja on külastanud oma arsti eesmärgiga saavutada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja saada rahalist hüvitist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis J. Trumsi nõude OÜ GS Temo vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata ning jättis menetluskulud J. Trumsi kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega tunnistab OÜ GS Temo poolt J. Trumsiga töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel ebaseaduslikuks ja loeb J. Trumsi töölt lahkunuks alates 04.06.2009 töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel.
7.TLS § 91 lg 1 p 1 kohaselt töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ei ole lubatud töötaja ajutise töövõimetuse ajal. Vastavalt ITLS § 28 lg-le 3 kui töölepingu lõpetamine oli seaduse järgi teatud tingimuste esinemisel keelatud (rasedus jms), on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik ka siis, kui tööandja ei olnud töölepingu lõpetamise ajal keelavatest asjaoludest teadlik. Töövõimetuslehest (töövaidluskomisjoni toimik, lk 14) nähtuvalt oli J. Trumsi haigestumise tõttu töölt vabastatud alates 04.06.2009. eraarst K. Ruusi tõendi kohaselt (t.l 26) pöördus J. Trumsi tema vastuvõtule 04.06.2009 kell 16.07, J. Trumsi oli vastuvõtule registreerinud tema ema. Ringkonnakohus leiab, et kuna J. Trumsi oli töövõimetuslehel alates 04.06.2009, siis on antud juhul tegemist ITLS § 28 lg 3 esimeses lauses sätestatud olukorraga ning töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik sõltumata sellest, kas tööandja oli töölepingu lõpetamise ajal töötaja haigestumisest teadlik või mitte. Maakohtu seisukoht, et J. Trumsi oleks pidanud tõendama, et ta oli haige juba 04.06.2009 hommikupoolikul, kui toimus töölepingu lõpetamise vormistamine, ei ole põhjendatud. Töövõimetuslehest nähtub haigestumise alguskuupäev 04.06.2009 ning sellest ei saa järeldada, et J. Trumsi haigestus pärast töölepingu lõpetamise vormistamist. Eelnevast järelduvalt oli J. Trumsiga töölepingu lõpetamine formaalset laadi protseduurireegli rikkumise tõttu ebaseaduslik. J. Trumsiga töölepingu lõpetamine tuleb lugeda toimunuks töötaja algatusel alates 04.06.2009 TLS § 79 lg 1 alusel.
8.ITLS § 28 lg 3 teise lause kohaselt kui töötaja ei teatanud tööandjale töölepingu lõpetamise keelavatest asjaoludest õigeaegselt ja tööandja ei saanud olla neist teadlik, rahuldab töövaidlusorgan keskmise palga nõude sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvituse saamiseks osaliselt või jätab nõude selles osas rahuldamata. Nimetatud sätte eesmärgiks on kaitsta tööandjat ning konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt on kohtul õigus jätta hüvitus välja mõistmata. Asja materjalidest nähtub, et J. Trumsi kirjutas 04.06.2009 hommikul tööandja kontoris seletuse 20.-24. aprillil 2009 töölt põhjuseta puudumise kohta ning andis allkirja töölepingu lõpetamisele (töövaidluskomisjoni toimik, lk 16, 17). Kummalegi dokumendile ei märkinud ta seda, et on haigestunud ja ta kavatseb minna arsti juurde. Seetõttu ei saanud tööandja olla teadlik töölepingu lõpetamise keelavast asjaolust ning puudub alus J. Trumsile hüvituse väljamõistmiseks. Vastupidine oleks olukord juhul, kui J. Trumsi oleks töölepingule või seletuskirjale märkinud lisaks, et ta on haige ja kavatseb pöörduda arsti juurde. Asja materjalidest nähtub veel see, et 11.06.2009 avalduses töövaidluskomisjonile ei tuginenud J. Trumsi sellele, et temaga lõpetati tööleping ajutise töövõimetuse ajal. J. Trumsi esindaja kinnitas maakohtu istungil (t.l 24), et J. Trumsi esitas arstitõendi alles juuni (2009) lõpus.
9.Maakohus on õigesti leidnud, et esinesid alused J. Trumsiga töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel ning et J. Trumsile määrtati karistus (töölepingu lõpetamine) TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega, kui ei esineks ITLS § 28 lg 3 asjaolusid, oleks töölepingu lõpetamine J. Trumsiga TLS § 86 p 6 alusel seaduslik. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt J. Trumsi teavitas tööandjat töölt puudumisest ajavahemikul 20.-24. aprill 2009, ei ole tõendatud ning tööandjal puudus alus arvestada viit töölt põhjuseta puudutud päeva vabade päevadena.
10.Seoses J. Trumsi ühe nõude rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus muu hulgas jätta menetluskulud täielikult või osalisel poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 75 % J. Trumsi kanda ja 25 % OÜ GS Temo kanda.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.