Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.aprillil 2010.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-10941
Tsiviilasi
H.K. hagi A-E.P.`i vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H.K. esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik AB Nõmmik Hommiku 4-14 Pärnu 80010 epost:[email protected] Kostja A-E.P.
Hagihind 7 506 kr Resolutsioon :Juhindudes TsMS § 434-436, TLS § 74 lg 2, § 49 p-d1,3, PalgS § 35, kohus otsustas: Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista A-E.P.`ilt aadress XXXX XXX XX Pärnu saamata jäänud töötasu 10.09.2007 kuni 10.09.2009 summas 5 000 ( viis tuhat krooni), puhkusehüvitis 28 kalendripäeva eest 3 600 ( kolm tuhat kuussada) krooni ja palga maksmisega viivitamisega seotud viivis 4 500 ( neli tuhat viissada) krooni kokku 13 100 ( kolmteist tuhat ükssada ) krooni H.K.`i kasuks. Kohtukulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse kostja A-E.P.`i vastu, milles nõudis töötasu 29 000 krooni, puhkusehüvitist 3 600 kr ja palgamaksmise viivist. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 17.02.2010 ning mõistis hageja kasuks kostjalt välja: töötasu 10.09.2007.a kuni 10.09.2008.a 5 000 krooni, puhkusehüvitise 28 kalendripäeva eest 3 600 krooni.
Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja järgmised nõuded: Töötasu 10.09.2007.a. kuni 10.09.2008.a. 24 000 krooni ja palgamaksmise viivise nõude. Hageja leiab, et töövaidluskomisjon tegi ebaõige otsuse. Hageja arvestus saamata jäänud töötasu osas on järgnev: 2007.a. tunnipalga alammäär 21 kr ja 50s ja hageja töötas järgmiselt: ----------------------------------------------------------------------------------Septembrikuus 51 tundi töötasu 1 096 kr ja 50 s, Novembrikuus 127 tundi töötasu 2 730 kr ja 50 s, Detsembrikuus 154 tundi töötasu 3 411 kr. 2008.a. tunnipalga alammäär 27 kr ja hageja töötas järgmiselt: Jaanuarikuus 135 tundi töötasu 3 645 kr, Veebruarikuus 106 tundi töötasu 2 862 kr, Märtsikuus 40 tundi töötasu 1 080 kr, Aprillikuus 8 tundi töötasu 216 kr, Juunikuus 95 tundi töötasu 2 565 kr, Juulikuus 132 tundi töötasu 3 564 kr, Augustikuus 123 tundi töötasu 3 321 kr, Septembrikuus 48 tundi töötasu 1 296 kr. Kokku töötasu summas 25 777 kr, millest hageja on kostjalt söögirahana kätte saanud 13 771 krooni.Seega on hagejal saamata jäänud töötasu suuruseks 12 006 kr.Komisjon on nimetatud summast hageja kasuks välja mõistnud 5 000 kr.Kostja on 2009 a suvel osade kaupa tasunud hagejale töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud summast 4 500 kr. Viivise arvestus: vastavalt 01.07.2009 kehtinud Palgaseaduse §-le 35 kohustus tööandja palga maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0, 5 % iga viivitatud päeva eest ülekandmisele kuuluvast summast.Hageja viivise arvestus tasumata summa 12 006 krx 0,5 = 60, 03 krooni päevas.Viivise arvestus alates 10.september 2008.a kuni 10.märts 2009.a. s.o. 180 päeva eest 10 805 kr ja 40 s. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu summas 7 506 kr ja viivise 10 805 kr ja 40 s. Kostja kirjalik vastus Kirjalikus vastuses kohtule kostja ei tunnista hagi.Kostja väitel elas hageja tema juures alates 2007.aasta septembrist kuni 2008.aasta septembrini , mil hageja talle elamispinna üles ütles. Kostja väitel kasutas hageja teisel korrusel kolme tuba. Kostja väitel ta hagejaga kirjalikku töölepingut ei sõlminud, sest hageja ei olevat sellega nõus olnud.Kostja väitel on ta hagejale peale töövaidluskomisjoni otsust välja maksnud töötasu 5 000 kr ja puhkuse hüvitise 3 600 kr. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on hageja tema juures töötanud 2007.a. septembris 6 päeva,novembris 14 päeva ja detsembris 11 päeva.2008.a jaanuaris 7 päeva, veebruaris 7 päeva, märtsis 3 päeva, aprillis 1 päev,juunis 5 päeva,juulis 9 päeva augustis 11 päeva ja septembris 5 päeva. Kostja väitel oli tal hagejaga kokkulepe üüri kohta 2 000 krooni kuus. Kostja väitel elas hageja tema juures 2 aastat, seega peaks ta kostjale maksma üüri 48 000 krooni kuus.Arvestuse sees on ka kommunaalteenused: vesi, elekter jne. Kostja iseloomustab hagejat kui joodikut, kes tahab temalt raha välja pressida. Hageja arvamus kostja vastuse kohta Hageja kirjaliku arvamse kohaselt oli tal kostjaga suuline kokkulepe, et kostja maksab talle 30 kr/tund ja tasuta eluruumi kasutamise õiguse XXXXX X XXXXX.
Kohe algusest peale tekkisid hagejal probleemid kostjaga töötasu maksmise osas.Hageja küsimuse peale ütles kostja, et pane kõik tunnid kirja, küll ma ära maksan.Olles juba aasta kostja juures tööd teinud, soovis hageja töötasu ja puhkuseraha. Hageja jääb oma hagi juurde ja palub selle rahuldada. Menetluse käik Kohus määras 20.märtsil 2010 .a vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja andis pooltele dokumentide esitamiseks tähtaja 15.04.2010.a. ja teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja 30.aprillil 210.a. 12.04.2010 esitas kostja kohtule oma kirjaliku vastuse koos kahe korraldusega hagejale distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta.Samuti väitis kostja, et hageja viiviste nõue on aegunud. Kohus on võtnud asja juurde Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni töövaidlusasja samade poote vahel asja nr 2890/9.3-02-200 8/198. Kohtu seisukoht Pooled saavad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada kohtusse üksnes neid töölepingu lõpetamisest tulenevaid nõudeid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile läbivaatamiseks ja mille kohta töövaidluskomisjon tegi otsuse( RK otsus nr.3-2-1-35-03 ). Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITVS § 25 lg-5 reguleeritud juhtumil. Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile ning seda ka juhul, kui kohus kohustab ITVS § 24 lg-st 5 hagejat oma avaldust parandama. Kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Kohus jätab tähelepanuta kostja A-E.P.`i poolt kohtule 12.04.2010.a esitatud korraldused H.K.`ile distsiplinaarkaristuste kohaldamiseks 01.10.2008 ja 07.01.2008 , sest esitatud tõenditest ei nähtu, et need oleks isikule allkirja vastu teatavaks tehtud. ( Alus TDVS § 12 lg 1 kehtis kuni 01.07.2009).Töötajate Distsiplinaarvastuse Seaduse ( TDVS) § 12 lg 1 kohaselt distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Poolte vahel puudub kirjalik tööleping.Kehtinud töölepingu seadus § 28 lg 1 kohaselt tööleping tuli kohustuslikult sõlmida kirjalikus vormis. Kuivõrd Eesti on Euroopa Liidu liige, on sama põhimõte kehtestatud ka 14.oktoobri 1991.aasta direktiiviga 91/533 s.o. tööleping nõuab kirjalikku vormi ja seda nõuet tuleb järgida.Vaidlust ei ole selles, et hageja elas kostjale kuuluvas eluruumis ja töötas tema juures 10.09.2007 kuni 10.09.2008.Poolte vahel ei ole ka kirjalikku eluruumi üürilepingut. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses on hageja väitnud ,et sõlmis kostjaga 10.09.2007 kirjaliku lepingu, mille kohaselt kohustus töötama 5 päeva nädalas 8 tundi päevas tunnitasuga 30 kr. Hageja väitel andis ta lepingu kostjale, kes lubas selle ära trükkida ja talle anda, kuid ei teinud seda.Palga pidi hageja saama igal reedel 1200 kr.Hageja väitel maksis kostja talle nädalas 500 kr, millest läks maha bussisõidu raha. Kostja on töövaidluskomisjoni istungil õigeks võtnud kostja töötasu nõude summas 5 000 kr ja saamata jäänud puhkusehüvitise nõude summas 3 600 krooni. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Kostja on hageja töötasunõude õigeks võtnud töövaidluskomisjoni istungil ( töövaidluskomisjoni toimik tl 38) ja seetõttu kuulub hagi selles osas rahuldamisele. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Rahuldamisele kuulub ka viivise nõue palgasummalt 5 000 kr x 0,5 % = 25 kr päevas x 180 päeva on 4 500 kr, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja on palunud viivise nõude osas kohaldada aegumist ITVLS § 6 lg 1 kohaselt s.o. töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg on töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Kohus ei nõustu kostjaga. Asja juurde võetud töövaidlusasja toimiku kohaselt on hageja pöördunud töövaidluskomisjoni poole avaldusega 13.10.2008.a.Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt ( töövaidluskomisjoni tl 35) töötas hageja kostja juures kuni 10.09.2008.a. Seega on hageja pöördunud töövaidluskomisjoni poole tähtaegselt. Sama on ka kohtu poole pöördumine. Töövaidluskomisjoni otsus on tehtud 17.02.2009 ja hageja on pöördunud kohtu poole 12.03.2009. Töövaidluskomisjon on oma otsuses selgitanud, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda hagikorras sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamisele järgnevast päevast. Eelnevast tulenevalt on hageja pöördunud kohtusse tähtaegselt. Viivise nõude on esitanud hageja ka töövaidluskomisjonile , kuid komisjon ei saanud viivisenõuet rahuldada seetõttu, et avaldaja ei olnud esitanud viivise arvestussummat vaatamata komisjoni ettepanekule. Ülejäänud nõude osas ei ole hageja esitanud tõendeid, mis tõendaks tema poolt esitatud tundide õigsust, sama ei ole esitanud ka kostja, seega ei saa kohus otsust tõendite puudumisel teha, osas, mida kostja ei ole õigeks võtnud tulenevalt hageja nõudest ja kostja vastuväidetest hageja nõudele. Poolte seisukohad hageja töötamise aja kohta on vastukäivad.Seega saab kohus hagi rahuldada saamata jäänud töötasu osas summas , mille kostja on õigeks võtnud. Menetluskulud Hagimenetluse kulud annab pool, kelle kahjuks otsus tehti ( TsMS § 162 lg) s.o. kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.