Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-45096
Menetlusosalised ja nende esindajad
AU hagi AS CM vastu töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks, lõpparve ja lõpparve kinnipidamise eest keskmise töötasu saamiseks Hageja AU(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja AS CM(registrikood XXX, asukoht XXX, registriaadress XXX), lepinguline esindaja advokaat Elis Vasamäe (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Tuukri 19, 10152 Tallinn)
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Menetluskulud jätta AS CM kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Esitatud asjaolud AU töötas AS CM 01.11.2007 sõlmitud töölepingu alusel mööbli transpordi ja paigaldajana põhipalgaga 12 000 krooni kuus (neto). Tööleping hagejaga lõpetati 31.03.2009 TLS § 86 p 3 alusel, seoses koondamisega. 20.04.2009 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses AU palus tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86. p. 3 alusel ebaseaduslikuks, mõista tööandjalt välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses, kasutamata puhkuse kompensatsioon
ja puhkusekompensatsioon 20 115 krooni ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk summas 22 336 krooni. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi: TVK) 06.08.2009 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/2383/09) mõistis välja AS-ilt CM AU kasuks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise töötasu 23 015 krooni. Avaldaja nõuded töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitise väljamõistmiseks jättis rahuldamata ning lõpetas avaldaja avalduses tööandja vastu lõpparve väljamõistmise menetluse. 08.09.2009 maakohtule esitatud taotluses palus AS CM ITVS § 24 lg. 4 järgi vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus osas, milles AU avaldus rahuldati, läbi hagimenetluse korras hagina. Hageja AU nõuded Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 3 alusel ebaseaduslikuks, mõista kostjalt välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest mõistlik hüvitis, ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk summas 22 336 krooni. Hageja leiab, et kostja ei ole järginud töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu seadusest tulenevaid protseduure. Kostja ei ole hagejat töölepingu lõpetamisest ette teatanud ega töölepingu lõpetamist põhjendanud. 31.03.2009 kandis kostja hageja arveldusarvele üle lõpparve summas 40 740. Hageja leiab, et lõpparve on arvestatud valesti. Kostja vastuväited. Kostja tunnistas, et hagejale arvestati ja kanti üle 31.03.2009 töölepingu lõpetamisel hageja arveldusarvele lõpparve summas 40 740 krooni. Hagejale väljamakstud lõpparve suuruse arvutamisel ei võtnud kostja arvesse hagejale 20.12.2008 teostatud ülekannet B töötasu summas 36 000 krooni maksmise osas. Poolte suulisel kokkuleppel oli tegemist eriprojektiga, mis toimus töövõtu korras ja mille eest maksis kostja hagejale eraldi tasu. Kuna tegemist ei olnud kirjalikult vormistatud kokkuleppega, tegi kostja lõpparve arvestuse ringi ja kandis 01.07.2009 hageja arvele 22 207,62 krooni selgitusega „viga lõpparve arvestusel.“ Seega asja arutamisel TVK oli kostja tegelikult hagejale täiendava osa lõpparvest välja maksnud. Kostja rõhutab, et ei teadnud ega pidanudki teadma, et hageja B s töövõtu korras tehtud töö eest saadavat tasu töölepingulise tasuna käsitleb, mistõttu hilines ka ringiarvutatud lõpparve väljamaksmine. Seega leiab kostja, et lõpparve jäi maksmata kaalukal põhjusel. Lisaks ei võtnud hageja kordagi ühendust kostjaga lõpparve suuruse täpsustamise ja selgitamise osas. Kostja leiab, et juhul, kui oleks põhjendatud töötajale lõpparve kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmine, siis tuleks lõpparve kinnipidamise eest väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel arvestada hea usu põhimõtet. Kostja väitel kostjal puudus tahtlus lõpparve maksmisega viivitamisega ning ligi 2/3 lõpparvest sai õigeaegselt tasutud, siis oleks ebaõiglane kostjalt hüvitise väljamõistmine maksimummääras. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. ITLS §§ 25 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Töötaja AU ei ole TVK otsust vaidlustanud. Tööandja AS CM ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud osas, millega jäeti rahuldamata töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest
hüvitise väljamõistmise nõue ning lõpetati avaldaja avaldus tööandja vastu lõpparve väljamõistmise menetluses.. Seega nimetatud osades töövaidluskomisjoni otsus jõustus. ITLS § 24 lg.4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega on protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 74 lg. 2 järgi oli tööandja kohustatud maksma töötajale tema töölepingu lõpetamisel saada olevad summad välja lõpparvena töölepingu lõpetamise päeval. Lõpparve kinnipidamise, seega selle mitteõigeaegse väljamaksmise korral vastutas tööandja TLS § 119 lg. 2 alusel keskmise töötasu ulatuses iga lõpparve maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise töötasu. Hageja tööleping lõpetati TLS § 86 p. 3 alusel, koondamisega, 31.03.2009.a. Selle päeva seisuga arvestatud lõpparve 52 947 krooni maksti välja tähtaegselt. Juunis arvestas kostja hagejale juurde hüvitisi summas 28 469 krooni, mis maksti välja 01.07.2009. Hageja palus kostja suhtes kohaldada sel ajal kehtinud seadusealusel lõpparve kinnipidamise eest vastutust maksimaalmääras. Kostja palus jätta lõpparve kinnipidamise eest hüvitis välja mõistmata või vähendada seda vaidluse tõttu lõpparve suuruse üle ja hagejale lõpparve vähemmaksmisega kahju puudumise tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töötas välismaal mingi muu lepingu alusel, mis eksitanuks kostjat hagejale lõpparve arvestamisel. Seega ei ole põhjust lõpparve kinnipidamise eest hüvitise mitteväljamõistmiseks või selle suuruse vähendamiseks VÕS § 162 lg. 1 sätestatud leppetrahvi vähendamise tingimustel. Kostja maksis hagejale ettenähtud 81419 kroonist välja tähtaegselt 52947 krooni ja viivitas 28469 krooni maksmisega alates 1. aprillist kuni 1. juulini, seega kolm kuud. TLS § 119 lg. 2 järgi ettenähtud hüvitis maksimaalmääras, kostja esitatud arvestuse kohaselt 23015 krooni (kahe kuu keskmine palk 46029,34) ei ole ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel kohus leiab, et AS CM tuleb välja mõista AU kasuks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise töötasu 23 015 krooni. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.