Tsiviilasi nr.2-08-51948
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-51948
Tsiviilasi
OIOÜ hagi S S vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja OIOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX esindajad
Hageja esindaja advokaat Martin Tamme, AB Varul Vilgerts Smaliukas, Ahtri 6a Tallinn Kostja S S , XXX, elukoht XXX Kostja esindaja Deivi V
Kohtuistungi toimumise aeg 05.04.2010
Jätta hagi rahuldamata. Tühistada Harju maakohtu 31.07.2008 hagi tagamise määrus, millega peatati täitemenetlus täiteasjas 017/2008/4387. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 31.07.2008 kohtule hagi, milles palub tunnistada täiteasjas 017/2008/4387 sundtäitmise lubamatust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja ja ME sõlmisid 28.12.2004 laenulepingu 50 000 krooni laenamiseks. Samal päeval so 28.12.2004 sõlmisid laenulepingu pooled hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel koormati ME XXX asuv korteriomand 90 000 kroonise hüpoteegiga kostja kasuks. Hüpoteek tagas 28.12.2004 laenulepingust, selle muudatustest ja lisadest ning hüpoteegi seadmise lepingust tulenevaid nõudeid. Kohtutäitur Priit Petter alustas täiteasjas 023/2006/5 Eesti Liikluskindlustuse Fondi avalduse alusel täitemenetlust ME suhtes. Kostja esitas 15.08.2007 kohtutäiturile avalduse, milles teatas, et on esitanud hagi kohtuasjas 2-05-17952 ME vastu võla nõudes, kostja hüpoteegiga tagatud nõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja palus hoiustada vara müügist saadud summa 41 539,63 krooni kuni nõude sissenõutavaks muutumiseni. Täitemenetluse käigus läks sundenampakkumisel müüki võlgniku XXX asuv korteriomand. Hageja osales 5.09.2007 kohtutäituri poolt läbi viidud sundenampakkumisel ja ostis nimetatud korteriomandi. Kohtutäitur jättis kohtu 29.02.2008 otsusest tsiviilasjas nr 2-07-39535 jaotuskavast hüpoteegiga tagatud summa välja ja määras kostja osaks üksnes 41 539,63 krooni. 14.02.2008 sõlmisid kostja ja ME kohtuliku kompromissi 28.12.2004 laenulepingust tuleneva võla suhtes summas 110 000 krooni. Pärnu maakohtu 16.04.2009 otsusega jäeti rahuldamata hageja hagi kostja vastu hüpoteegi kustutamiseks tahteavalduse tegemise nõudes. Kostja esitas 5.07.2008 kohtutäitur Priit Lantinile avalduse täitemenetluse alustamiseks hageja suhtes ning kohtutäitur alustas täiteasjas 017/2008/4387 menetlust, arstides 15.07.2008 hageja pangakontod. Hageja sai täitemenetlusest teada 23.07.2008. Hageja leiab, et kostjal ei ole enam nõuet, mida hüpoteek tagab. Nii kohtutäitur kui ka hageja said kostja enampakkumise eelsest käitumisest üheselt aru, et kostja soovib oma nõude rahuldamist hüpoteegi arvelt ja pärast enampakkumist hüpoteek kustutatakse. Täitemenetlus on alustatud TMS § 2 lg 1 p 19 alusel, mis sätestab täitedokumendiks notariaalse lepingu. Hüpoteegi arvelt ei saa realiseerida igasugust kostja nõuet võlgniku vastu vaid üksnes hüpoteegi seadmise lepingus märgitud nõudeid. Kostja ja võlgniku vaheline laenuleping on lõppenud, sest pooled sõlmisid kohtuliku kompromissi, mida tuleb käsitelda kompromisslepinguna, millega pooled lõpetavad esialgsed nõuded. Kompromissist on selgelt näha, et kostja loobub oma laenulepingust tulenevast nõudest. Hageja tugineb oma nõudes AÕS § 349 lg 1, mis sätestab hageja õiguse nõuda hüpoteegi kustutamist, kui nõuet ei ole tekkinud või see on rahuldatud. Kostja on tegutsenud pahauskselt
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et tal oli hüpoteegiga tagatud nõue ME vastu, mis pidi tagama kõik 28.12.2004 sõlmitud laenulepingu ja selle muudatustest ja lisadest tulenevad nõuded. Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõudel seati hüpoteegiga koormatud kinnistule keelumärge täiteasjas 023/2006/5. Kostja sai teada täitemenetlusest ME vastu ning teavitas täiturit, et ka temal on nõue võlgniku vastu. Täitur ei saanud täitemenetluses arvestada tulemi jaotamisel kostja nõudega, sest kostja ei ole avaldanud tahet hüpoteegi realiseerimiseks täiteasjas 023/2006/5. Kostja üksnes soovis sundtäitmisest saadud raha hoiustamist, teades, et tal on nõue võlgniku vastu. Kohtutäitur pidi korteriomandi väärtuse määramisel arvestama seda koormava hüpoteegiga. Kostja ei loobunud oma nõudest ME vastu vaid pooled sõlmisid kohtuliku kompromissi. Kompromissis vähendas kostja oma nõuet, kuid poolte ühine tahe oli laenulepingu kehtimajäämisele suunatud. Ebamõistlik on tõlgendada kompromissi selliselt, et
võlakohustus jääb püsima, kuid selle täitmiseks antud tagatis lõppeb. Hageja ei saa teada kostja tahet kompromissi sõlmimisel, sest ta pole lepingu pool. Täitemenetlus asjas on lubatav, sest võlgnik ei ole oma kohustust täitnud, kostja nõue võlgniku vastu ei ole lõppenud. Pärnu maakohus on tuvastanud, et hüpoteegi kustutamiseks ei ole alust. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle vaid üksnes selle üle, kuidas tõlgendada seadust. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, sest hüpoteek ei taga ühtegi nõuet. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, millise nõude tagamiseks hüpoteek seati, kas kohustus on olemas ja kas see on täidetud. Täitemenetluse aluseks on ME korteriomandile hüpoteegi seadumise leping, mille järgi seati XXXasuvale korteriomandile hüpoteek kostja kasuks. Hüpoteek tagas kostja ja ME vahelist laenulepingut. Laenulepingu üle vaidlesid selle pooled kohtus, kus saavutati kompromiss laenulepingu alusel tagastatava põhinõude ja kõrvalnõuete summa osas. VÕS § 578 lg 2 sätestab, et kompromisslepingu sõlmimisel eeldatakse, et selle tagajärjel loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad uued nõuded. Materiaalõiguses sisalduv eeldus tähendad, et vastupidise väite esitamisel tuleb väite esitajal seda tõendada. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 lg 1 alusel poolte ühisest tahtest. Kohtuliku kompromissi tekstist nähtub, et poolte tahe oli suunatud laenulepingust tulenevate nõuete suuruse fikseerimisele. Kohus leiab, et kostja ja ME täpsustasid kohtuliku kompromissiga oma laenulepingust tuleneva võlasuhte suurus, kuid ei lõpetanud seda. Kompromissi tuleb tõlgendada kui võlasuhte poolte deklaratsiooni kohustuse suuruse ja täitmise osas ning seda saab tõlgendada laenulepingu muutmisena, mis on hüpoteegiseadmise lepingu järgi hõlmatud. Selles osas, kas kostja nõuet hageja vastu ei ole tekkinud või see on rahuldatud e kas hagejal on õigus nõuda hüpoteegi kustutamist, on vaidlus Pärnu maakohtus hageja suhtes negatiivse kohtulahendiga lõppenud ja selles osas kohus seisukohta TsMS § 457 lg 1 lähtuvalt ei saa võtta. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi hageja kanda. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja esindaja on menetlusse astunud alles 7.jaanuaril 2010, mil on esitatud vastav volikiri, mis on dateeritud 1.jaanuari 2010 a kuupäevaga. Kostja on menetluskuludena esitanud esindaja tasu arvestuse, kus on märgitud, et esindaja on koostanud kostja vastuväited ja kostjale õigusnõu andnud juba alates 19.08.2008. Kostja vastuväited on esitanud kostja ise, tsiviilasja muudest materjalidest nagu väljastusteated, e-kirjad jne, ei nähtu samuti, et kostjal oleks kuni 7.jaanuarini 2010 olnud menetluses esindajat. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.