Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Tsiviilasi nr 2-09-22489

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus A T esitas 18.05.2009.a Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki tegevuse peale. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 13.04.2009.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale Narva kohtutäiturile Andrei Krek'ile. Kaebuses palus avaldaja lõpetada täitemenetlust täiteasjas nr 066/2007/670, seoses sellega et sissenõudja nõue on rahuldatud, tagastada avaldajale 3251,24 krooni, vabastada avaldaja pangakonto arestist ja anda kirjalik vastus kaebusele. Vastuseks kaebusele kohtutäitur oma 16.04.2009 otsuses leidis, et kaebus kohtutäituri tegevuse peale tasub jätta rahuldamata. Vaatamata sellele rahuldas kohtutäitur osaliselt avaldaja kaebuse. Esiteks, kohtutäitur lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 066/2007/670. Teiseks, kohtutäitur vabastas avaldaja pangakonto arestist. Kolmandaks tagastas kohtutäitur avaldaja pangakontole 650,34 krooni. Neljandaks, kohtutäitur andis kirjaliku vastuse kaebusele. Seega, rahuldas kohtutäitur osaliselt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja mis põhjusel on otsuses märgitud, et võlgniku 13.04.2009 kaebus jäeti rahuldamata on avaldaja jaoks täielikult arusaamatu. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri otsuse osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus tagastada talle 3251,24 krooni. Avaldaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Viru Maakohtu 10.02.2006 otsusega mõisteti avaldaja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ning karistati vangistustega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 08.05.2003 kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 275 järgi karistati rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 1500 krooni. 07.02.2007.a algatas kohtutäitur sissenõudja Eesti Vabariigi avalduse ja Viru Maakohtu 10.02.2006 kohtuotsuse asjas nr 1-05-653 alusel avaldaja suhtes kaks täitemenetlust: nr 066/2007/669, nõude sisu ja suurus - rahaline karistus summas 1500 krooni, ning nr 066/2007/670, nõude sisu ja suurus - sundraha ja kohtukulud üldsummas 4982, 80 krooni. Kokku pidi avaldaja tasuma 6482, 80 krooni. Vastavalt kohtutäituri 02.04.2009 täitemenetluse lõpetamise otsusele leidis kohtutäitur et avaldajalt on riigi kasuks summa 1500 krooni ja kohtutäituri tasu ning täitekulud sisse nõutud täies ulatuses. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 066/2007/669. Täiteasjas nr 066/2007/670 saatis kohtutäitur 29.01.2009.a Maksu- ja Tolliametile tulude osakonnale rahalise nõude arestimise akti ja avaldajalt sisse Viru Maakohtu 10.02.2006.a kohtuotsuse alusel (kriminaalasi nr 1-05-653) 6664, 30 krooni. Kokku peeti avaldaja pangakontolt kinni kohtutäituri arestinõude järgi 9734, 04 krooni. Sellest tuleneb, et avaldaja on täitnud oma kohustused täiteasjades nr 066/2007/669 ja nr 066/2007/670. Avaldaja arvates peab kohtutäitur tagastama talle 9734, 04 krooni – 6482, 80 krooni = 3251, 24 krooni. Ja sellest avaldaja kirjutab oma kaebuses kohtutäituri tegevuse peale 13.04.2009.a, kuid kohtutäitur tagastas 16.04.2009.a avaldajale ainult 650, 34 krooni. Avaldaja sellega ei nõustu ja leiab, et kohtutäitur peab täiendavalt tagastama talle 3251, 24 krooni - 650,34 krooni = 2600, 90 krooni. Täitmisteated olid avaldajale kätte toimetatud 12.02.2007.a vangla töötaja kaudu. Avaldaja ei valda eesti keelt, aga vangla töötaja ei tõlkinud dokumendi sisu, seega avaldaja ei teadnud rahalise karistuse tasumata jätmise tagajärgedest, samuti ei selgitatud talle õigust taotleda kohtult rahalise karistuse tasumise pikendamist KrMS § 424 kohaselt. Lisaks sellele oli avaldaja Tartu vanglas ja tal lihtsalt ei olnud füüsiliselt võimalust tasuda oma rahalise karistuse eest summas 1500 krooni, sundraha ja kohtukulusid. TMS § 31 lg 1 kohaselt vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud. Kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le 44. TMS § 31 lg 2 alusel kinnipeetavalt kinnipeetud 2(8)

Tsiviilasi nr 2-09-22489

raha jaotamiseks koostab kohtutäitur arvestuse ja kannab raha sissenõudjale üle. Vangistusseaduse (VS) § 44 lg 3 järgi vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni. Vastavalt VS § 44 lg 4 kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. Eeltoodust nähtub et Tartu vangla ametnikud lihtsalt ei täitnud oma kohustusi avaldaja ees ja ei ole avaldaja süü, et ta ei täitnud oma kohustust tasuda vabatahtlikult rahalised nõuded. Pärast Tartu vanglast vabanemist käis avaldaja korduvalt kohtutäituri büroos ja palus suuliselt raha tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohtutäitur ei selgitanud, et avaldajal on võimalus taotleda kirjalikult rahalise tasumise pikendamiseks või ajatamist KrMS § 424 alusel. Seega kohtutäitur ei täitnud oma kohustust, mis sätestab TMS § 8. Vastavalt kohtutäituri seadusele § 6 lg 1 kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. TMS § 22 lg 1 kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Avaldaja on nõus maksma kohtutäituri tasu, mis koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust ulatuses 6482, 80 krooni, kuid pole nõus maksma kohtutäituri lisatasu, seoses sellega, et avaldaja ei täitnud oma kohustust vabatahtlikult ajal mil avaldaja viibis Tartu vanglas, ebaseaduslikult ja põhjendamatult. Avaldaja palub kohustada kohtutäiturit tagastama talle 2600, 90 krooni. Kohtutäituri vastus ja taotlus Vastuse kohaselt kohtutäitur võlgniku kaebust õigeks ei võta. Võlgnik suhtes on alustatud 2 täiteasja, täiteasi nr. 066/2007/669 (nõude sisu: rahaline karistus 1500,00 krooni, kohtutäituri tasu 708 krooni, menetluse alustamise tasu 118,00 krooni ja täitekulud 94,40 krooni. Nõude suurus kokku: 2420,40). Täiteasi nr. 066/2007/670 (nõude sisu: sundraha ja kohtukulud summas 4982,80 krooni, kohtutäituri tasu 1534,00 krooni, menetluse algatamise tasu 118,00 krooni ja täitekulud 29,50 krooni. Nõude suurus kokku: 6664,30 krooni). Võlgnevuse üldsummaks mõlemates täiteasjades kokku on 9084, 70 krooni, mis nõuti võlgnikult ka sisse. Võlgnik oli tema suhtes alustatud täitemenetlusest, nõuete sisust ja suurusest kirjalikult teavitatud täitekutsetega nr. 066/2007/669 ja 066/2007/670 (toimetatud võlgnikule kätte 12.02.2007 vangla töötaja allkirja vastu). Täitmisteadetele olid lisatud vastavad kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Võlgnikule on kirjalikult selgitatud, et sissenõude summale lisandub kohtutäituri tasu ja täitekulud. Esimest korda täitmisteates ning korduvalt kohtutäituri 16.04.2009 otsuses. Kõik viited vastavate seaduste normidele on võlgnikule esitatud kirjalikult. Võlgniku poolt kohtule esitatud dokumentide hulgas on olemas vastavad kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr. 066/2007/669 ja nr. 066/2007/670. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused olid võlgnikule toimetatud kätte koos täitmisteadetega ning ei olnud võlgniku poolt vaidlustatud. Kohtutäitur leiab et võlgniku kaebus on alusetu ja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud jätta võlgniku kanda. Taotluse kohaselt leiab kohtutäitur, et kaebuse esitamisega kuritarvitab võlgnik oma õigusi. Võlgnikule on mitmekordselt kirjalikult selgitatud, et sissenõude summale lisatakse täitekulud ja kohtutäituri tasu. Esimest korda 07.02.2007.a täitmisteatega nr. 066/2007/669 ja 07.02.2007.a täitmisteatega nr. 066/2007/670. Mõlemad täitmisteated olid võlgniku poolt 12.02.2007.a kätte saadud, mida võlgnik ka ise kinnitab. Kohtutäituri tasuja täitekulude väljamõistmise õiguslikud alused ja summad olid täitmisteadetes selgitatud. Teist korda oli kohtutäituri tasuja täitekulude arvestamise kord ja ulatus selgitatud võlgnikule täitmisteadetele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustes täiteasjades nr. 066/2007/669 ja 066/2007/670. Nimetatud dokumendid olid võlgniku poolt kätte saadud ja lisatud kaebusele. Kolmandat korda oli võlgnikule kohtutäituri 16.04.2009 otsusega selgitatud, et nõude summadele lisandub kohtutäituri tasuja täitekulud. Vaatamata sellele jääb võlgnik oma arvamuse juurde, et tema võlgnevus moodustab ainult rahalise karistuse summat 1500 krooni, sundraha ja kohtukulude summat 4982, 80 krooni. 3(8)

Tsiviilasi nr 2-09-22489

Kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsused ja kohtutäituri tasu/täitekulude suurus ei olnud võlgniku poolt vaidlustatud, kuigi nende edasikaebamise kord oli võlgnikule kirjalikult selgitatud vastavates otsustes. Vaatamata kolmekordsele selgitusele esitab võlgnik kaebuse kohtutäituri otsuse peale maakohtule. Muuhulgas viib võlgnik kohut eksitusse oma väitega, et temale ei olnud selitatud tema õigus taotleda kohtult rahalise karistuse tasumise pikendamisest KrMS §424 kohaselt, nagu seda täitemenetluse seadustik nõuab. See väide ei vasta jällegi tõele. Võlgniku kaebusele lisatud täitmisteate nr. 066/2007/669 ärakirja tekst sisaldab vastavaid selgitusi võlgnikule tasumise tähtaja pikendamise võimaluse kohta. Kohtutäitur leiab, et võlgnik kuritarvitab oma menetlusosalise õigusi. Ta ei ole vaidlustanud kohtutäituri tasu/täitekulude väljamõistmiste otsuseid või suurusi, aga mitmekordsetele selgitustele vaatamata nõuab selle tagastamist. Kohtutäitur palub keelata võlgnikul oma õigusi kuritarvitada ja jätta võlgniku kaebus läbi vaatamata. Avaldaja seisukoht kohtutäituri vastusele Avaldaja jääb oma kaebuses esitatud seisukoha juurde, kuid lisab, et kohtutäitur oma vastusel ja taotluses kirjutab sellest, et ta ei võta võlgniku kaebuse õigeks, sest et kohtutäitur mitmekordselt kirjalikult selgitatud, et sissenõude summale lisatakse täitekulud ja kohtutäituri tasu. See väide ei vasta tõele. Kui ma juba osutasin oma kaebusel kohtutäituri otsuse peale, 07.02.2007 kohtutäitur Andrei Krek sissenõudja Eesti Vabariik avalduse ja Viru Maakohtu 10.02.2006 kohtuotsuse asjas nr 1-05-653 alusel algatas A T suhtes kaks täitemenetlust: nr 066/2007/669, nõude sisu ja suurus - rahaline karistus summas 1500 krooni, ning nr 066/2007/670, nõude sisu ja suurus - sundraha ja kohtukulud üldsummas 4982.80 krooni. Kokku - 6482.80 krooni. Kuid kokku A T panka kontost XXX kinni peetud kohtutäituri Andrei Krek arestinõude järgi 9734.04 krooni. Kohtutäitur oma vastusel väidab, et mõlemad täitmisteated (nr 066/2007/669 ja nr 066/2007/670) olid mulle 12.02.2007 kätte saadud, seega mul oli võimalus täita oma kohustused vabatahtlikult. Kuid ma tahaks uuesti rõhutada, et täitmisteated olid 12.02.2007.a toimetatud kätte vangla töötaja allkiri vastu. Ma ei valda eesti keelt, aga vangla töötaja ei tõlkinud dokumendi sisu, seega ma lihtsalt ei teadnud rahalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed. Lisaks sellele, tol ajal ma olin Tartu vanglas ja mul ei ole füüsilist võimalust tasuda oma rahalise karistuse eest summas 1500 krooni, sundraha ja kohtukulud vabatahtlikult. Tartu vanglas oli avaldaja kuni augustini 2007 aastani. Tartu vangla ametnikud ei täitnud oma kohustused, mis sätestab vangistusseaduse § 44, aga mul isiklikult ei ole võimalust tasuda vabatahtlikult rahalised nõuded. Kohtuistung Kohtuistungil jäi avaldaja sisuliselt oma nõude juurde, väites et konto oli arestitud ilma tema teadmata ja palus et kohtutäitur tagastaks talle 2600, 90 krooni, tühistataks oma otsuse, kuna raha on võetud alusetult. Avaldaja ei saa aru miks ta peab tasuma viivist ja kuhu see raha läheb. Avaldaja võlgnevus oli 6482 krooni, ei saa olla et kohtutäitur võtab poole summast asjaga tegelemise eest, kuidas see muutus 9 000 krooniks. Kohtutäitur avaldust ei tunnista, palub jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Võlgnikule olid saadetud täitmisteated, kus oli võlgnikule selgitatud tema õigused ja kohustused. Võlgnik ei oska eesti keelt aga see ei vabastada teda vastutusest. Teatises oli kirjas, et täituri tegevus on tasuline. Võlgnik ei tasunud võlgnevust õigeaegselt, seega oli arestitud võlgniku konto. Täiteasjas nr. 066/2007/670 oli ettemaks summas 650, 34 krooni, mis võlgnikule tagastati. 16.04.2009.a vabastati konto, seega rikkumine kohtutäituri poolt puudub. Võlgnik kaebab täituritasu suhtes. Esitatud kaebusele oli tehtud otsus kahes täiteasjas.16.05.2009.a tagastati summa avaldaja kontole, see ei olnud avalduse osaline rahuldamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(8)

Tsiviilasi nr 2-09-22489

Kaebus kohtutäituri otsuse peale on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Vastavalt TsMS § 232 lg 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et kaebus on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus leiab, et esmalt tuleb kindlaks teha, mis on avaldaja nõude, tagastada talle 2600,90 krooni sisuks, st. millist kohtutäituri toimingut on avaldaja kaebuses vaidlustanud, kuna nii kohtutäiturile, kui ka kohtule esitatud kaebuse nõue ei ole üheselt mõistetav. Avaldaja leiab et tema suhtes algatati kaks täitemenetlust: nr 066/2007/669, nõude sisu ja suurus - rahaline karistus summas 1500 krooni, ning nr 066/2007/670, nõude sisu ja suurus - sundraha ja kohtukulud üldsummas 4982, 80 krooni. Kokku pidi avaldaja tasuma 6482, 80 krooni, millise summa on ta nõus tasuma ja leiab, et nimetatud summa koosneb nii täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust, kuid pole nõus maksma kohtutäituri lisatasu. Samas märgib avaldaja kaebuses, et ta on tasunud kokku 9734, 04 krooni ning seega on täitnud oma kohustused täiteasjades nr 066/2007/669 ja nr 066/2007/670, kuid leiab, et kohtutäitur peab tagastama talle 9734, 04 krooni – 6482, 80 krooni = 3251, 24 krooni ning kuna kohtutäitur on tagastanud talle 650, 34 krooni, siis peab kohtutäitur täiendavalt tagastama talle 2600, 90 krooni. Kohtutäitur leiab, et tegemist on kohtutäituri tasuga, mida avaldaja ei ole nõus tasuma. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik suhtes on alustatud 2 täiteasja, täiteasi nr. 066/2007/669 (nõude sisu: rahaline karistus 1500 krooni, kohtutäituri tasu 708 krooni, täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni), nõude suurus kokku vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul 1913 krooni ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel 2326 krooni (tl 17-19, täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus). Täiteasi nr. 066/2007/670 (nõude sisu: sundraha ja kohtukulud üldsummas 4982, 80 krooni, kohtutäituri tasu 1534 krooni, menetluse algatamise tasu 118,00 krooni), nõude suurus kokku 5(8)

Tsiviilasi nr 2-09-22489

vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul 5808, 80 krooni ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel 6634, 80 krooni (tl 20-22, täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus). Kuna kahes täiteasjas nõuete liitmisel moodustub summa 6482, 80 krooni mida võlgnik ei vaidlusta, siis järeldub et võlgnik vaidlustab mõlemas täiteasjas temalt välja mõistetud kohtutäituri tasu ja täitekulud. TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 ning TsMS § 5 lg-s 3 väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud eristada täitmisteates märgitut ning sõnastada kaebuses esitatud nõuet viisil, mis vastaks seaduse sõnastusele. Viimane ei saa olla ka aluseks väitele, et kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust seaduses sätestatud korras ning kaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Olenemata kaebuses esitatud nõude sõnastusest on kohtutäitur aru saanud mida kaebaja vaidlustab, lahendanud esitatud kaebuse ning viidanud ka kohtule saadetud vastuses sellele, et kaebaja vaidlustab kohtutäituri otsust tasu väljamõistmise osas. Kohus ei nõustu avaldaja põhjendusega et kuna kohtutäitur on talle tagastanud 650, 34 krooni, siis on see üheks aluseks ka kohtutäituri tasu ja täitekulude tagastamiseks. Nimetatud summa tagastamise aluseks võlgnikule kohtutäituri poolt oli see, et võlgniku arvelt oli kohtutäituri ametialasele arvele üle kantud enam, kui oli nõue võlgniku vastu (nõue oli 9084, 70 krooni, võlgniku kontolt laekus kohtutäiturile 9735, 04 krooni) (tl 9,10). Ekslik on avaldaja väide, et summa 6482, 80 krooni sisaldab ka kohtutäituri tasu ning kohtutäitur nõuab avaldajalt lisatasu. Summa 6482, 80 krooni sisaldab kahes täiteasjas sissenõudja nõuet kokku (1500 krooni + 4982, 80 krooni), millele lisandub aga kohtutäituri tasu ja täitemenetluse algatamise tasu kokku 2360 krooni (826 + 1534). Kohus ei nõustu avaldaja väitega et tegemist on kohtutäituri lisatasuga, mida kohtutäitur on avaldajalt põhjendamatult nõudnud ja mis tuleb talle tagastada. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ja kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 32 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega ja põhitasu muutub sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik (KTS § 30 lg 2). Kohtutäituri lisatasu nõudmise eeldused on sätestatud KTS § 43 lg 1. KTS § 43 lg 2 kohaselt lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna avaldaja on ekslikult arvanud et summa 6482, 80 krooni sisaldab ka kohtutäituri tasu, siis on tegemist kohtutäituri lisatasuga mida kohtutäitur põhjendamatult nõuab põhjusel, et avaldaja ei ole täitnud oma kohustust vabatahtlikult ajal mil avaldaja viibis Tartu vanglas. Avaldajale on koos täitmisteatega väljastatud kohtutäituri tasu (põhitasu), mitte lisatasu väljamõistmise otsus. Kohus leiab, et Tartu Vanglas viibimine ei välista täitedokumendi täitmist vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Täitedokumenti ei pea täitma kohtutäituri juures isiklikult. Ka kinnipeetaval on piisavalt võimalusi, et täita täitedokument vabatahtlikult kahe kuu jooksul. Selleks on kinnipeetaval vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt õigus telefonikõnedele ja 6(8)

Tsiviilasi nr 2-09-22489

kirjavahetusele. Kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega vastavalt VangS § 24. Kohus ei nõustu avaldajaga, et kohtutäitur ei selgitanud avaldajale võimalust taotleda kirjalikult rahalise karistuse tasumise pikendamist või ajatamist KrMS § 424 alusel. Toimiku materjalidest nähtub, et täitmisteadetes on nimetatut avaldajale selgitatud mitmekordselt. Ekslik on avaldaja seisukoht, et kohtutäitur rahuldas osaliselt tema kaebuse, kuna kohtutäitur lõpetas täitemenetluse ja vabastas avaldaja pangakonto arestist. Kohtutäitur on lõpetanud täitemenetlused TMS § 48 p 3 alusel põhjusel, et nõue on rahuldatud. Täitemenetluse lõpetamise korral on kohtutäituril kohustus vabastada vara viivitamata aresti alt (TMS § 49 lg 1). Nimetatut ei saa lugeda kaebuse osaliseks rahuldamiseks, kuna avaldaja nõudis kohtutäituri tasu tagastamist. Avaldaja väite suhtes, et täitmisteated olid avaldajale kätte toimetatud vangla töötaja kaudu märgib kohus et TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka riigiasutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel (TsMS § 317 lg 1). Avaldaja pole vaidlustanud asjaolu, et ta on kohtutäituri saadetud dokumendid kätte saanud (TsMS § 307 lg 1). Juhul, kui avaldaja viibib vanglas, siis on arusaadav et dokumendid toimetatakse kätte vanglaametniku vahendusel. Kuna täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused olid avaldajale nõuetekohaselt kätte toimetatud, siis muutusid sissenõutavaks ka menetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu (KTS § 32 lg-d 1 ja 2). Kohus märgib, et avaldaja väited Tartu vangla ametnike kohustuste täitmata jätmise kohta, ei ole maakohus pädev käsitlema, kuna kaebused avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse või tegevusetuse või viivituse peale avalik-õiguslikus suhtes esitatakse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtutäitur on oma vastuses kohtule lisanud, et võlgnik peab tasuma ka täitekulud täiteasjas nr. 066/2007/669 summas 49, 90 krooni ning nõude suurus on kokku 2420, 40 krooni ja täiteasjas nr. 066/2007/670 summas 29, 50 krooni ning nõude suurus on kokku 6664, 30 krooni. Võlgnevuse üldsummaks mõlemates täiteasjades kokku on 8960, 80 krooni (kohtutäituri väitel 9084, 70 krooni). Mõlemas täiteasjas on täitekuludeks kokku 123, 90 krooni. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. TMS 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt kehtestab Justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri. Hetkel kehtiva justiitsministri 15.12.2009. a määrus nr 42 ``Kohtutäiturimäärustik`` § 62 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kohtutäitur täitekulude kohta täpset arvestust ning säilitab kuludokumendid. Täitekulude väljamõistmisel tuleb vastav kohtutäituri otsus võlgnikule viivitamata kätte toimetada. Täitekulude otsuses tuleb esitada kulude loetelu, märkides ära iga erineva kulu summa, viidata võlgniku õigusele tutvuda kuludokumentidega ning selgitada talle kaebamise 7(8)

Tsiviilasi nr 2-09-22489

korda. Samane regulatsioon oli sätestatud täitetoimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna avaldaja nõudis 2600, 90 krooni tagastamist, avaldus rahuldati osaliselt, st. 123, 90 krooni ulatuses mis on 4,76 % nõudesummalt, siis ümardades selle protsent 5%-ni, jätab selles osas menetluskulud kohtutäituri kanda ning 95 % ulatuses jätab menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Tamara Šabarova Kohtunik 8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.