TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-10-9235 edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse sisu Viru Maakohtule 25.02.2010.a. esitatud avalduse kohaselt on A M vanaduspensionär, kes põeb vaskulaarset dementsust ning on arvel psühhiaatri juures. Tal on häiritud vaimne tegevus ja enda teenindamise oskus. A M põeb kroonilisi haigusi: ajuinfarkti järgne raske kõnehäire, kõnest arusaamise häire, mõõdukas dementsus, kerge hemisündroom. A M on voodihaige. Haige vajab pidevat hooldust, sest ta ei suuda iseseisvalt liikuda ega istuda. Kuna ta on lamav haige, siis ei ole ta võimeline endale valmistama sööki, iseseisvalt sööma ega hoolitsema enda eest. Haigus välistab A M oma tegusid õigesti hinnata ja neid juhtida ning ta ei ole võimeline mingeid tehinguid sooritama. Ta vajab oma psüühilise seisundi tõttu eestkostja määramist. A M elab koos oma tütre Inna Morozova ja tütretütrega. A M on poeg V L, kes on töötu ja on andnud nõusoleku, et I M määratakse A M eestkostjaks. A M varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks soovib olla tema eestkostjaks tütar I M. A M vajab oma haiguse tõttu kõrvalabi ja juhendamist, seetõttu on temale vaja seada eestkoste. Arvestades I M omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid A M, avaldaja leiab, et on võimalik määrata I M abivajaja A M eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, dokumentide vormistamiseks, tema eest hoolduse korraldamiseks vastavalt A M tervislikule seisundile. Avaldaja palub seada A M üle eestkoste viieks aastaks ning määrata tema eestkostjaks I M. Menetluse käik Kohus määras 08.03.2010.a määrusega kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiis teostati 26.03.2010.a SA Narva Haigla psühhiaatri, riiklikult tunnustatud eksperdi Ilona Kalugina poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 06 (t.l. 42-43). Ekspertiisi akti kohaselt on ekspert jõudnud järeldusele, et A M kannatab vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. Peale selle esineb tal ka parema kehapoole halvatus. Psüühilise seisundi tõttu ei ole A M võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Psüühilise seisundi tõttu vajab A M eestkostet. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (pesema, söötma, puhtust pidama, riietama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Kaitsma tema õigusi. Võttes arvesse seda, et A M seisund on 2002 aastast praktiliselt dünaamikata, vajaks ta eestkostet oma elupäevade lõpuni, sest sellises seisundis pole paranemine enam võimalik. A M riigi õigusabi arvel määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev kohtule 05.04.2010.a. esitatud kirjalikus seisukohas (t.l. 47-48) palub Narva linna avalduse rahuldada. 25. märtsil külastas vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev A M tema elukoha ja veendus, et kontakt A M praktiliselt puudub. A M vaatas vestluse ajal otse esindajale otsa, kuid ei vastanud ühelegi küsimusele. Esindaja arvab, et A M vajab eestkostet, kuna ta kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada ega neid juhtida, ning seetõttu jäävad tema isiklikud ja varalised õigused ja huvid kaitseta. A M tuleb määrata eestkostjaks tema tütar I M viieks aastaks kõikide A M asjade ajamiseks ning tehingute tegemiseks. I M tuleb anda esindusõigus A M suhtes kõikide tehingute 2(4)

2-10-9235 tegemisel ja asjade ajamisel. 12.04.2010.a. kuulas kohus ära Inna Morozova, kes avaldas kohtule, et on nõus olema ema A M eestkostjaks. 12.04.2010.a. kuulas kohus ära ka avaldaja, kes jäi esitatud avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Narva linna avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest ilmneb, et A M põeb vaskulaarset dementsust, arstliku ekspertiisi otsusega nr 270454 23. maist 2006.a. on A M määratud raske puue alates 06.03.2006.a. tähtajatult (t.l. 13-15). 26.03.2010.a. kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt A M kannatab vaskulaarse dementsuse (nõrgamõistuslikkuse) all. Eksperdi arvates ei ole A M psüühilise seisundi tõttu võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Seega on eksperdiarvamusest näha, et A M oma psüühilise seisundi tõttu ei saa kestvalt aru oma tegudest ning ei suuda neid juhtida. Järelikult on A M vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 1 sätestab, et eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja ja ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi. Narva linn palub määrata A M eestkostjaks tema tütre Inna Morozova, kes on kinnitanud, et on nõus hakkama oma ema eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks I M ei võiks määrata eestkostjaks (t.l. 6-12). A M teine laps V L on andnud kirjaliku nõusoleku, et I M määratakse A M eestkostjaks (t.l. 16). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et A M eestkostjaks tuleb määrata tema tütar I M. Ekspertide arvates vajab A M igakülgset eestkostet. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada A M kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et A M on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Ekspertide arvamuse kohaselt vajab A M eestkostet oma elupäevade lõpuni. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3 ning eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ja ekspertide arvamusele, peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 20.04.2015.a. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

3(4)

2-10-9235

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.