Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-16096
Tsiviilasi
Meeri Kure (Kurg) hagi Saint-Gobain Glass Estonia AS (endine ärinimi Saint-Gobain Sekurit Eesti AS) vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
41 268.51 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Saint-Gobain Glass Estonia AS apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Saint-Gobain Glass Estonia AS (registrikood: 10163950), esindaja vandeadvokaat Liina Naaber - Kivisoo
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Tartu Maakohtu 23. novembri 2009 otsus
Vastustaja (hageja): Meeri Kurg , esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus - Ein Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 23. novembri 2009 otsus muutmata. Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Saint-Gobain Glass Estonia AS kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
tööleping loeti lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel alates 17.12.2008. AS-lt Saint-Gobain Glass Estonia mõisteti välja 41 268.51 krooni Meeri Kure kasuks. Otsuse põhjenduste järgi on TLS § 103 lg 1 kohaselt tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Seega ei luba seadus töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste rikkumise eest, vaid üksnes süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Töökohustuste rikkumisega on tegemist siis, kui töötaja ei täida talle pandud kohustusi või täidab neid mittekohaselt. Töölepingu jämeda töökohustuse rikkumise tõttu lõpetamise vaidlustamisel ei pea tööandja välja tooma ja tõendama üksnes seda, et töötaja rikkus kehtestatud töökohustusi, vaid ka seda, et töökohustuste rikkumine oli jäme, s.o eriti raske. Töökohustuste täitamata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. TDVS § 8 lg 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Hageja on kohtus omaks võtnud, et ta tõesti hääletas mitu korda oma kolleegi poolt. Pooled on kohtus kinnitanud, et ettevõttes ei olnud kehtestatud protseduurireegleid parima mees- ja naiskolleegi valimisteks, sh ei olnud töötajatele tehtud kohustuseks hääletada üksnes ühe mees- ja ühe naiskolleegi poolt ühe korra. Maakohus, hinnanud tõendeid kogumis, leidis, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et mitme valimisankeedi täitmine sama isiku nimega oleks mõjutanud kuidagi ettevõtte tootmis- või tööplaani, samuti ei saa antud juhul lugeda hageja teguviisi hoolimatuks suhtumiseks oma töösse ega tööandjasse. Parima kolleegi valimistel osalemine oli vabatahtlik, mitte töölepingus sätestatud kohustus, ning valimistel osalemine või mitteosalemine ei saa kaasa tuua töötajale distsiplinaarvastutust. Hagejat varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kuna tõendamist ei leidnud kostjale kahju tekkimine ega hageja poolt töö häirimine, siis on töötajale määratud karistus ilmses vastuolus töötaja teoga ning tulenevalt ITLS § 28 lg-st 1 on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks olevate asjaolude puudumisel TLS § 86 p 6 järgi. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, saab TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 alusel mõista talle välja hüvitise kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja nõue välja mõista hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses on põhjendatud ja olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks hüvitise hageja kolme kuu keskmise palga ulatuses 41 268.51 krooni. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab antud asjas M. Kure poolt kantud menetluskulud täies ulatuses AS Saint - Gobain Glass Estonia.
TLS § 103 lg 2 ja TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetamise eelduseks on töötaja poolt oma töökohustuse jäme rikkumine. Antud juhul rikkus hageja oluliselt oma töökohustusi parima naisja meeskolleegi valimisel, esitades kokku 17 samasisulist ankeeti ja mõjutades seeläbi oluliselt parima mees- ja naiskolleegi valimise tulemusi. Kohus ei ole võtnud arvesse, et antud teoga rikkus hageja oma töölepingujärgseid kohustusi, eirates kostja ettevõttes kehtivaid käitumise ja tegutsemise aususe põhimõtteid. Vastavalt hageja ja kostja vahel 20.12.2006 sõlmitud töölepingu p-le 2.4 allub töötaja tööandja põhjendatud ja seaduslikele korraldustele ning peab kinni tööandja kehtivatest reeglitest, eeskirjadest ja põhimõtetest, mis sisalduvad ettevõtte töösisekorraeeskirjades ning muudes tööandja haldusaktides. Saint-Gobain Sekurit Eesti AS-i töösisekorraeeskirjade p 5.1.4 (TVK-le esitatud vastuse lisa 3) järgi on töötaja kohustatud täitma kõiki töötervishoiu ja tööohutuse, hügieeni-, ja tuleohutusnõudeid, mis on sätestatud vastavates seadustes, määrustes ja eeskirjades ning samuti IT reeglistikku, SG käitumise ja tegutsemise põhimõtteid jt ettevõtte tegevust reguleerivaid kordasid. Vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale on ettevõtte personali- ja sisekommunikatsioonijuht töötajale tema tööle vormistamisel allkirja vastu tutvustanud muuhulgas nii töösisekorraeeskirju kui ka tööandja käitumise ja tegutsemise põhimõtteid, mis puudutavad muuhulgas ausa käitumise põhimõtteid. Töötajale anti vastav põhimõtete kogum üle koos täiendavate dokumentidega. Saint-Gobain Sekurit Eesti AS-i töösisekorraeeskirjade p 16.3 järgi loetakse töökohustuste jämedaks rikkumiseks eelkõige alljärgnevat: alkohoolsete jookide, narkootikumide või toksiliste ainete tarbimine töökohas; alkohoolsete jookide, narkootikumide või toksiliste ainete mõju all töökohas viibimine, sõltumata joobe astmest; mõjuva põhjuseta töölt puudumine; seaduslike töökorralduste täitmata jätmine või nende täitmisest keeldumine; töödistsipliini rikkumine, mille tulemusena tekkis vajadus korrigeerida etteantud tootmisplaani või mille tõttu katkes mõnel tootmislõigul töö; tööandja või kaastöötajate vara vargus. Sõltuvalt asjaoludest ja vaatamata eeltoodule võidakse lugeda jämedaks ka muid töökohustuste rikkumisi, mis oluliselt mõjutavad tööandjat või annavad tunnistust töötaja oluliselt hoolimatust suhtumisest tema töösse või tööandja klientidesse või varasse või on muul põhjusel eriti tõsised. Hageja on teadlikult rikkunud oma töölepingujärgseid kohustusi, kuna ei ole täitnud tööandja kehtestatud reegleid, mille täitmise kohustus tuleneb TLS § 50 p-st 1. Nimetatud seisukohale on jõudnud ka töövaidluskomisjon 16.02.2009 otsuses. Käitumise põhimõtetes on tööandja rõhutanud, et tööandja nõuab aususest ranget kinnipidamist isikute ametialases tegevuses – hageja nimetatud põhimõtet austanud ja järginud ei ole. TDVS § 2 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks TLS §-s 50 nimetatud kohustuse rikkumine, mida töötaja ka teinud on, eirates tööandja poolt kehtestatud reegleid. Tööandja loeb nimetud rikkumise jämedaks töökohustuste rikkumiseks ning seda vaatamata asjaolule, et töötaja poolt kavandatud pettus ebaõnnestus. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest pidi töötaja aru saama, et 17-le sedelile sama nime kirjutamine ei ole aus käitumine ning seetõttu rikub ta sellega tööandja poolt kehtestatud reegleid mis puudutavad ausat käitumist. Hageja arusaamisele ebaausast käitumisest viitab ka asjaolu, et eelnevatel aastatel toimunud parima nais- ja meeskolleegi valimistel ei olnud hagejale tulnud mõttesse esitada mitu valimissedelit. Hageja tegu on seetõttu otseses vastuolus tööandja tegevust reguleerivate baasprintsiipidega. Tulenevalt asjaolust, et töötaja oli teadlik ettevõttes kehtivatest printsiipidest ja põhimõtetest ning sellest tulenevalt teadis, et ausus on töösuhetes hädavajalik, oli töötaja tegu otsene kohustuste rikkumine, mille puhul on töölepingu lõpetamine proportsionaalne karistus. Karistuse proportsionaalsuse hindamisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et hageja on ka varem rikkunud tööandja juures kehtivaid siseeeskirju. Kostja palus maakohtus kuulata tunnistajana üle H.A., kes oleks saanud anda ütlusi kostja ettevõtte sisekultuuri ja väärtushinnangute ning nendest kinnipidamise tähtsuse kohta töölepingu lõpetamisel. Maakohus jättis 02.11.2009 toimunud kohtuistungil taotluse rahuldamata, kuna hageja on omaks võtnud, et ta täitis valimissedeleid rohkem kui üks. Kohtuistungi protokolli
kohaselt esitas kostja esindaja TsMS § 333 alusel vastuväite kohtu tegevuse peale, leides, et kohus rikub tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisega menetlusnorme, kuid kohus jättis kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks endiselt rahuldamata, viidates juba eelnimetatud põhjustele ning asjaolule, et tunnistaja saab tõendada ainult faktilisi asjaolusid. TsMS § 238 lg-s 3 on toodud ammendav loetelu alustest, millal kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada. Kostja palus kohtul üle kuulata tunnistaja, et tõendada kostja ettevõttes kehtivaid põhimõtteid ja väärtushinnanguid ning nendest kinnipidamise olulisust töökeskkonna ja ettevõtte sisekultuuri seisukohast. Maakohtul puudus alus keelduda tõendi vastuvõtmisest TsMS § 238 lg-s 3 toodud alustel ning maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta ning TsMS § 442 lg 8, mille kohaselt kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Antud juhul ei ole kohus analüüsinud kostja poolt esitatud töösisekorda, Saint-Gobaini käitumise ja tegutsemise põhimõtteid ning muid tõendeid, mis panid hagejale kohustuse järgida ettevõttes kehtivaid käitumise ja tegutsemise aususe põhimõtteid, ning nimetatud põhimõtete rikkumise raskust, arvestades kostja juures kehtivaid väärtusi. Tõendi ebaseadusliku vastuvõtmata jätmisega ja kostja poolt esitatud tõendite analüüsimata jätmisega on kohus rikkunud ka TsMS § 436 lg 1, mis sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kuna esimese astme kohus on oluliselt rikkunud mitmeid menetlusõiguse norme, siis tulenevalt TsMS § 656 lg 2 lause 2 kohaselt tuleks tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel on seaduslik üksnes siis, kui töötaja rikub töökohustusi. Vastustaja vaidlusalune tegu ei ole käsitatav töökohustuste rikkumisena ning seetõttu on töölepingu lõpetamine temaga ebaseaduslik. Vastustaja leiab, et apellandi ettevõttes kehtivaid käitumise ja tegutsemise aususe põhimõtteid ei saa tõlgendada nii laialt, et need on kohaldatavad töötaja mistahes teole või käitumisele. Samuti ei ole TLS ega TDVS regulatsiooniga kooskõlas seisukoht, mille kohaselt on iga aususe põhimõtte rikkumine käsitatav jämeda töökohustuste rikkumisena, mille esinemisel on tööandjal õigus määrata distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine. Seda sõltumata sellest, kui oluline on ettevõttes aususe põhimõtete järgimine. Apellandi töösisekorraeeskirjade p-s 16.3 sätestatud loetelust nähtuvalt käsitab apellant jämeda töökohustuste rikkumisena tegusid, mis seavad ohtu töötaja enda ja/või teiste töötajate elu ja tervise ning tööprotsessi toimimise, samuti tegusid, mis tekitavad tööandjale ja/või teistele töötajatele varalist kahju. Kõik p-s 16.3 nimetatud teod toovad või võivad tuua kaasa tõsiseid tagajärgi tööandja varale või kolmandate isikute elule, tervisele või varale. Vastustaja on seisukohal, et isegi juhul, kui apellant oleks kehtestanud parima nais- ja meeskolleegi valimiseks eeskirjad, vastustaja oleks neid rikkunud ning vastustaja tegu oleks käsitatav töökohustuste rikkumisena, ei oleks tegemist jämeda töökohustuste rikkumisega. Töösisekorraeeskirjade p 16.3 ega kehtivad õigusaktid ei anna apellandile õigust lugeda jämedaks töökohustuste rikkumiseks iga rikkumist, mis apellandi arvates on oluline. Jämedaks töökohustuste rikkumiseks saab lugeda üksnes sellist rikkumist, mida kõiki asjaolusid arvestades tuleb tavapäraselt pidada raskeks töökohustuste rikkumiseks. Apellandi poolt osundatud aususe kohustuse rikkumine eeldab, et apellandi poolt olid kehtestatud reeglid parima nais- ja meeskollegi valimiste läbiviimiseks. Arvestades seda, et hääletamiseks jäetud sedelite hulk ei olnud piiratud, so hääletussedelite hulk ei vastanud töötajate arvule, ning seda, et levinud on ka konkursid, kus üks isik võib hääletada korduvalt, sh erinevate kandidaatide poolt, on alusetu lähtuda eeldusest, et vastustaja pidi teadmaa, et ta tohib hääletada ühe korra. Apellant on karistuse proportsionaalsuse põhjendamisel osundanud vastustajapoolsele varasemale siseeeskirjade rikkumisele. Vastustaja leiab, et nimetatud asjaolu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei ole selles, et vastustajal puuduvad varasemad distsiplinaarkaristused. Seetõttu ei saa arvesse võtta varasemaid väidetavaid rikkumisi. Apellant märgib ebaõigesti, et kohtul on õigus keelduda tõendi vastuvõtmisest üksnes TsMS § 238 lg-s 3 loetletud alustel. TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui: 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Apellandi poolt osundatud TsMS § 238 lg-s 3 loetletud alustel võib kohus tõendi vastuvõtmisest keelduda ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks TsMS § 238 lg-s 1 ja 2 sätestatud alustel. Seega ei tulene tõendi vastuvõtmisest keeldumise alused üksnes TsMS § 238 lg-st 3 nagu väidab apellant, vaid ka TsMS § 238 lg-st 1 ja 2. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovis apellant H. A ülekuulamist selleks, et tõendada apellandi ettevõtte sisekultuuri ja väärtushinnanguid ning nendest kinnipidamise tähtsust töölepingu lõpetamisel. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus keeldunud tunnistaja ülekuulamisest, kuna nimetatud tõendil ei ole asjas tähtsust. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga. Apellant on enda ettevõttes oluliste käitumispõhimõtete ja reeglite tõendamiseks esitanud dokumentaalsed tõendid.
sättes on viidatud ka sama paragrahvi lõigetele 1 ja 2 ning maakohus on taotluse tunnistaja H. A ülekuulamiseks jätnud rahuldamata TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 2 alusel. Hageja võttis omaks enam kui ühe valimissedeli täitmise ning esitatud tõendid võimaldasid kohtul hinnata hageja nõude põhjendatust. TsMS § 656 lg 2 teises lauses sätestatu kohaldamiseks puuduvad alused ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud.
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.