Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

Menetluskulude jaotus Pooled kannavad oma menetluskulud ise

Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust Asjaolud, menetluse käik ja poolte esitatud kompromiss 13.07.2009. a esitas hageja Aivo Valdsalu kohtule hagiavalduse pärandvara vastuvõtmise tähtaja ennistamise ja kinnistuskande muutmiseks kostja nõusoleku tuvastamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagejale A. Valdsalu menetlusabi andmiseks ja hageja vabastamiseks riigilõivu tasumisest ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. 18.08.2009. a määrusega jättis kohus A. Valdsalu hagiavalduse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. 01.09.2009a. kõrvaldas hageja hagiavalduses esinenud puudused. 18.09.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 18.09.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega lahendas hageja menetlusabi taotluse. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. 04.02.2010. toimus tsiviilasjas eelistung, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus lükkas hageja taotlusel asja arutamise edasi. 09.04.2010. toimus kohtu eelistung, kus hageja ja kostja sõlmisid kompromissi. Kompromissi kohaselt: 1) Aivo Valdsalu (hageja) isikukood * ja Arvi Valdsalu (kostja), isikukood * lepivad Haapsalu kohtumajas 09.04.2010 kokku, et Aivo ja Arvi Valdsalu kantakse võrdsetes mõttelistes (1/2) osades kaasomanikena Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnas kinnistusregistrisse * kinnistu reg. osa *. 2) Pooled paluvad käsitleda kompromisskokkulepet tahteavaldusena TsÜS § 68 lg 5 tähenduses. 3) Pooled on teadlikud kompromisskokkuleppe sõlmimise tagajärgedest. Pooled paluvad kompromiss vastu võtta ja kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-09-33231 kompromissi kinnitava määrusega lõpetada. 4) Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse 5) Pooled kannavad oma kohtukulud ise, selles osas, milles nad ei ole vabastatud. Hageja esitas kohtule taotluse, et kohus ei ko0hustaks hagejat ega kostjat tasuma riigi tuludesse riigilõivu summas 5000 krooni, millest hageja oli vabastatud. Riigilõivu osas summas 12 500 krooni, palub hageja ennast kompromissi sõlmimise tõttu vabastada. Hageja palub, et tal oleks võimalik tasuda riigilõivu summas 6250 krooni igakuiste maksetena summas 500 krooni, sest hageja on invaliidsuspensionär.

Kohtu seisukoht

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte kokkulepe määruskaebuse esitamise õigus välistada vastab seadusele. TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 62 1 lg 2 kohaselt jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi, muu hulgas hagi tagamise määruse alusel tehakse kinnistusraamatu kanne kandeavalduse ja kohtulahendi ärakirja alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel tuleb käesolev kohtumäärus saata Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, peale seda kui on tasutud riigilõiv omaniku kande tegemise eest. Riigilõivuseaduse § 25 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta kohtuotsuse või -määruse või kohtutäituri avalduse alusel kande tegemise eest, välja arvatud omaniku kohta kande tegemise eest. Eeltoodust tuleneb, et pooltel tuleb tasuda riigilõivu vastavalt Riigilõivuseaduse 3. jao 5. jaotise sätetest lähtuvalt. Hageja hinnangul on * kinnistu väärtuseks 300 000 krooni, millele kostja kohtumenetluses vastu vaielnud ei ole.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 168 lg. 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu p. 5 kohaselt jäävad menetluskuld poolt endi kanda.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. 18.09.2009a. kohtumäärusega oli hagejale määratud 12 500 kroonise riigilõivu tasumine kuue kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Hageja vabastati riigilõivu tasumisest summas 5000 krooni. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 ja 190 lg 7 vabastab kohus hageja Aivo Valdsalu riigilõivu tasumise kohustusest riigi tuludesse summas 11 250 krooni ning Aivo Valdsalul tuleb tasuda riigilõiv riigi tuludesse summas 6250 krooni. Kohus teeb selle kohta eraldi määruse. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.