SMkaebus Tallinna kohtutäitur Arvi Pingi (Pink) 14.01.2008. a otsusele täiteasjas nr 024/2004/663 Avaldaja SM(isikukood xxx; elukoht xxx) Puudutatud isikud Kohtutäitur Arvi Pink (kohtutäituri büroo asukoht Narva mnt 7d, Tallinn) Sissenõudja TB (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx) kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada SM kaebus kohtutäituri Arvi Pinki 14.01.2008. a otsuse peale täiteasjas nr 024/2004/663.
2.Tunnistada kohtutäituri Arvi Pink tegevus 06.07.2004. a kohtutäituri tasu otsuse täiteasjas nr 024/2004/663 järgi kohtutäituri tasu 2891.00 suuruses summas sissenõudmisel ebaseaduslikuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.28.01.2008. a esitas SM kaebuse Tallinna kohtutäitur Arvi Pinki tegevusele täiteasjas nr 024/2004/663, taotledes vara aresti alt vabastamist, täitemenetluse lõpetamist ja kohtutäituri tasu tühistamist. Avalduse kohaselt jagati Tallinna Linnakohtu 09.05.2003. a otsusega tsiviilasjas nr 2/5/242-8685/02 hageja ja TB abielu ajal soetatud ühisvara ning mõisteti avaldajalt TB kasuks välja 80 000 krooni (otsus on täitmisel kohtutäitur Arvi Pingi käes). Enne nimetatud otsust oli Tallinna Linnakohtu 22.09.2000. a otsusega TB avaldaja kasuks välja mõistetud elatis 1 000 krooni kuus alates 25.09.2000. a ning 28.09.2004. a otsusega suurendati alatist 1 500 kroonini (otsus on täitmisel kohtutäitur Katrin Velleti käes). 06.07.2004. a esitas kohtutäitur Arvi Pink
täitekutse nõudega 84 248 krooni (millest võlg oli 80 000 krooni, kohtutäituri tasu 4 130 krooni koos käibemaksuga ning täitemenetluse kulud 118 krooni), vabatahtliku täitmise tähtajaga 14.07.2004. a, kuigi kohtuotsusega nii lühikest tähtaega määratud ei olnud. Avaldaja oli sel ajal töötu, tal oli 4 last, kellest üks on 100% invaliid ning tal puudus võimalus nii kiiresti raha leida. Vabatahtliku täitmise tähtaja lõppedes arestis kohtutäitur avaldaja korteri ja pangaarve. Avaldaja pöördus koos Lasnamäe Linnaosa Valitsuse töötajaga kohtutäituri poole ning palus, arvestades, et sissenõudjal oli juba elatise mittetasumisest võlgnevus avaldaja ees summas 50 000 krooni, teha tasaarvestus ning mitte müüa avaldaja elukohaks olevat korterit. Kohtutäitur avaldaja palvet ei rahuldanud. 02.08.2004. a esitas avaldaja Tallinna Ringkonnakohtule avalduse (mis edastati Tallinna Linnakohtule) tsiviilasja nr 2/5/242-8685/02 kohtuotsuse täitmise pikendamiseks ning täitemenetluses tasaarvestuse tegemiseks. 21.03.2005. a kohtumäärusega tasaarvestati avaldaja ja sissenõudja võlgnevused 54 385.80 krooni ulatuses ning pikendati ülejäänud 25 614.20 krooni suuruse võlgnevuse tasumist 2 aastaks. Kohtutäitur Arvi Pink kohtumäärust ignoreeris ega vabastanud aresti alt avaldaja vara ega vähendanud oma tasu uue summa määramise alusel. 08.09.2006. a esitas avaldaja uuesti avalduse võlgnevuse tasaarvelduseks ning 13.11.2006. a määrusega tühistas Harju Maakohus avaldaja võlgnevuse sissenõudja ees täies ulatuses. Nimetatud kohtumäärus jõustus 28.12.2006. a. 11.01.2007. a esitas avaldaja kohtutäiturile Harju maakohtu 13.11.2006. a määruse alusel kirja palvega vabastada avaldaja vara aresti alt, kohtutäitur avaldusele ei reageerinud. Telefoni teel lubas kohtutäitur esitada vastuse avaldaja kirjale, kuid selle asemel saabus kohtutäituri abi poolt kiri nõudega tasuda kohtutäituri tasu ja täitekulud summas 4 331.80 krooni. Kuna kohtutäitur lubatud vastust ikkagi ei esitanud, esitas avaldaja 19.12.2007. a kohtutäiturile kaebuse tema tegevuse peale. 03.01.2008. a kaebuse läbivaatamisel lubas kohtutäitur edastada avaldajale vastuse kaebuse peale samal päeval e-postiga. Vastuses, mille kohtutäitur avaldajale edastas alles 17.01.2008. a. jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja palus kohtul vabastada tema vara aresti alt, lõpetada täitemenetlus ning tühistada kohtutäituri tasu, kuna sellega seotud nõue oli tühistatud.
2.Kohtu nõudmisel esitas avaldaja 29.02.2008. a kohtule täpsustatud avalduse, mille kohaselt vaidlustab avaldaja kohtutäituri otsuse kohtutäituri tasu osas.
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUVÄITED
3.Asjast puudutatud isik, kohtutäitur Arvi Pink, avaldas kohtule 13.03.2008. a saadetud vastuses, et ta ei nõustu kaebusega. Vastuse kohaselt ei soovi avaldaja oma taotluses kohtutäituri 14.01.2008. a. tehtud otsuse tühistamist vaid palub kohtult toiminguid, mille peale ta oma 27.12.2007. a kaebuses ei viidanud (täitemenetluse lõpetamine ja kohtutäituri tasu otsuse tühistamine) ning seega ei saa kohus nendes küsimustes seisukohta võtta. Kohtutäitur jääb oma 14.01.2008. a otsuses nr 024/2004/663 toodu juurde ja leiab, et kaebus on põhjendamatu. Lisaks peab kohtutäitur vajalikuks märkida, et 13.11.2006. a kohtumäärusega tema võlgnevust sissenõudja ees mitte ei tühistatud vaid tasaarveldati. Kuivõrd kohtutäituri tasu otsuse tühistamise nõudes tuleb lähtuda nimetatud otsuse tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse §-st 28, ei saa kohus seda nõuet menetleda. Eeltoodust tulenevalt palub kohtutäitur jätta avaldaja kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.25.07.2008. a täpsustas kohtutäitur kohtu nõudmisel oma vastust kohtutäituri tasu otsuse tühistamise nõude osas, leides, et seaduses sätestatud kaebetähtaeg kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele on möödunud. Kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri tasu otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Võlgnikule on täitekutse koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega edastatud 06.07.2004. a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtutäitur, et avaldaja kaebus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse osas tuleb jätta läbivaatamata kaebetähtaja ületamise tõttu.
5.Sissenõudja TB kohtule oma seisukohta SMavaldusele ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHAD
6.Kohus vaatab esitatud kaebused läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-ist 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada.
7.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: •
06.juulil 2004. a. algatas kohtutäitur sissenõudja T B 01. juuli 2004. a. dateeringuga avalduse ja Tallinna Linnakohtu 09. mai 2003. a. otsuse tsiviilasjas nr 2/5/242-8685/02 täitemenetluse 80 000 krooni sissenõudmiseks SM([endine T] asjaolu nähtub täiteasja nr 024/2004/663 toimikus sisalduvalt tiitellehelt [tl 56]). • 06. juuli 2004. a. otsusega määras kohtutäitur välja mõistavõlgnikult kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 4130 krooni (tl 81). •
13.novembri 2006. a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-02-448 rahuldas Harju Maakohus SM avalduse Tallinna Linnakohtu 09. mai 2003. a. otsusega tsiviilasjas nr 2/5/242-8685/02 väljamõistetud võlgnevuse 80 000 krooni tasaarvelduseks (tl 7) • Harju Maakohtu 13. novembri 2006. a. kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-02-448 jõustus 28. detsembril 2006. a. (asjaolu nähtub kohtute infosüsteemist KIS) •
09.jaanuaril 2007. a. esitas SM kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning Harju Maakohtu 13. novembri 2006. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-02-448 (tl 60)
8.Kohtu arvates tuleb kaebustes esitatud väidete alusel lahendada eelkõige küsimus, kas kohtutäituril on õigus nõuda kohtutäituri tasu 06. juuli 2004. a. otsusega väljamõistetud määras arvestades asjaolu, et täiteasjas 024/2004/663 sundtäitmisele esitatud nõue on lõppenud tasaarvestusega Harju Maakohtu 13. novembri 2006. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-02-448 jõustumisel 28. detsembril 2006. a. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et võlgnik on 09. jaanuaril 2007. a. esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning Harju Maakohtu 13. novembri 2006. a. kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-02-448. Seega oli võlgnik esitanud kohtutäiturile kohtulahendi, millest nähtub, et vaidlusaluses täiteasjas täitmisele esitatud nõue on lõppenud tasaarvestusega. Kohus leiab, et kohtutäiturile esitatud Harju Maakohtu 13. novembri 2006. a. kohtumäärus on selle kohtutäiturile esitamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p-i 2 tähenduses kirjalikuks dokumendiks, millest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Seega tulnuks pärast võlgniku avalduse ja Harju Maakohtu 13. novembri 2006. a. kohtumääruse saamist täitemenetlus täiteasjas nr 024/2004/663 lõpetada. Kohtutäitur täiteasja toimiku materjalidest nähtuvalt täitemenetluse lõpetamise otsust teinud ei ole, kuid on vabastanud võlgniku arvelduskontod osaliselt arestist jättes kontod arestituks kohtutäituri tasu ja täitekulude summa 4331.80 krooni. Asjaolu, et kohtutäitur lõpetas sissenõudja T B kasuks sundtäitmise tühistades osaliselt arestimise, annab alust järeldada, et kohtutäitur aktsepteeris võlgniku esitatud kirjalikku dokumenti sissenõudja nõuet lõpetava alusena. Vastavalt kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal kehtinud kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg-le 1 on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 21 lg 3 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult KTS-s sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu määramise põhimõtted on sätestatud KTS §s 22. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 221 lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument).
KTS § 222 lg 1 järgi on kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis tuleb vastavalt KTS § 222 lg-le 2 väljastada koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhindudes KTS § 23 lõikest 1 muutub rahalise nõude täitmisel täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Seega tekib kohtutäituril õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. oktoobri 2009. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-88-09 väljendatud seisukoha järgi ei saa KTS § 23 lg 1 esimeses lauses kasutatud ja täitmisteate kättetoimetamisega seotud mõistet "sissenõutavus" samastada võlaõigusseaduse § 82 lg-s 7 (ja TsÜS § 147 lg-s 2) kasutatud sissenõutavuse mõistega. Arvestades juba KTS § 23 lg-ga 3 ei või kohtutäitur rahalise nõude sundtäitmise korral kohe pärast täitmisteate kättetoimetamist nõuda võlgnikult kohtutäituri põhitasu täies ulatuses tasumist, sest edasise täitemenetluse käigus võib selguda, et nõue suudetakse rahuldada vaid osaliselt. Sel juhul oleks kohtutäituril õigus nõuda põhitasu üksnes KTS § 23 lg-s 3 sätestatud suuruses (kohtuotsuse p 9). Kohus leiab, et vaidlusaluses täiteasjas muutus kohtutäituri tasu võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 tähenduses sissenõutavaks asjast, mil kohtutäitur sai sundtäitmisele esitatud nõude lõppemisest teada s.o. 09. jaanuaril 2007. a. võlgniku poolt vastava avalduse esitamisega kohtutäiturile (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. oktoobri 2009. a. otsus kohtuasjas nr 3-2-1-88-09 p 12). KTS § 23 lg 2 kohaselt, kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust. Nimetatud sätte eesmärk on motiveerida võlgnikku nõuet kiiresti täitma, kuna kohtutäituri tasu vähendatakse juhtudel, mil kohtutäitur ei ole pidanud tegema muid täitetoimingud peale täitmisteate kättetoimetamise. Seega sõltub kohtutäituri tasu ka täitetoimingute mahust. Kohus märgib, et KTS-is ega TMS-is ei ole sätestatud võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui võlgnik esitab kohtulahendi, millest nähtub sundtäitmisele esitatud nõude lõppemine.
9.Täiteasja nr 024/2004/663 kohta avatud täitetoimikust ei nähtu, et kohtutäituri vahendusel oleks sissenõudja kasuks sundtäitmisele esitatud nõue osaliseltki rahuldatud. Samas nähtub vaidlusaluse täiteasja toimikust, et kohtutäitur on teinud võlgniku arvelduskontode suhtes arestimistoiminguid ning teinud esildise võlgniku varale keelumärke seadmiseks Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses ning Ehitusregistris. Kohus leiab, et antud asjas tuleb KTS § 23 lg-t 3 kohaldada koostoimes KTS § 23 lg-ga 2 tõlgendades sätteid nii, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast). KTS § 23 lg-te 2 ja 3 selline tõlgendamine loob olukorra, mil kohtutäitur peab tegema tasu suuruse kohta otsuse, mis sarnaneb kohtute tehtava nn diskretsiooniotsusega. Seega tulnuks kohtutäituril kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutumisel otsustada kohtutäituri tasu väljamõistmine võlgnikult arvestades asjaolu, et täitmisele esitatud nõue lõppes lähtudes proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulgast ja mahust. Arvestades, et kohtutäitur ei ole teinud aeganõudvaid ja keerukamaid arestimistoiminguid (nt ehitise arestimine) ega vara müünud, kuid on edastanud krediidiasutustele arvelduskontode arestimise aktid ning teinud esildised võlgniku vara käsutamise keelamiseks, on põhjendatud kohtutäituri tasu väljamõistmine 30% ulatuses kohtutäituri tasu seaduses ettenähtud täismäärast s.o 1239 krooni koos käibemaksuga. Seega ei ole kohtutäituri tegevus 2891 krooni osas kohtutäituri tasu sissenõudmisel seaduslik. KTS § 29 järgi kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul. Kuivõrd kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 2891 krooni sissenõudmisel ebaseaduslikuks, tuleb kohtutäituril alusetult nõutud summa, kokku 2891 krooni võlgnikule tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul.
10.Kohus leiab, et võlgniku kaebuse tuleks läbivaatamata jätmine KTS § 28 sätestatud kaebetähtaja järgimata jätmise tõttu ei ole põhjendatud. Kohtutäitur on võlgniku kaebuse ka vaidlustatud kohtutäituri tasu osas sisuliselt läbi vaadanud võttes otsuses seisukoha, et tasuotsus
jääb muutmata ning selgitanud oma otsuses ka kaebuse kohta tehtud otsuse edasikaebe korda (“Otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates“ [tl 10]), mistõttu ei ole kohtutäituri antud vastuväite esitamine kohtumenetluses kooskõlas menetlusõiguse heauskse kasutamise põhimõttega.
11.Kooskõlas TsMS § 172 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.