Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 14.04.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-07-24530 Tsiviilasi Pille Salumäe hagi ES Sadolin AS-i vastu kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Pille Salumäe, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx x-xx, hageja esindaja Maie Klemmer, kostja ES Sadolin AS ( reg.nr 10055433, Tallinn, Tobiase 8), kostja esindajad juhatuse liige Piret Minn, vandeadvokaadi vanemabi Triinu Hiob Resolutsioon Lõpetada menetlus Pille Salumäe hagis ES Sadolin AS-i vastu kutsehaigusest tingitud tervisekahju hüvitamiseks. Kinnitada Pille Salumäe ja ES Sadolin AS-i vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: ES Sadolin AS kohustub tasuma Pille Salumäele hüvitusena 250 000.- krooni. ES Sadolin AS kohustub nimetatud summa Pille Salumäele netos väljamaksmiseks tasuma lisaks seaduses ettenähtud maksud ja deklareerima õigeaegselt Maksu- ja Tolliametile. Pille Salumäele väljamaksmisele kuuluv summa 250 000.- krooni maksab ES Sadolin AS Pille Salumäe pangaarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul pärast tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse jõustumist. Pille Salumäe ja ES Sadolin AS on leppinud kokku, et Pille Salumäe lõplikud menetluskulud koos kõigi tasumisele kuuluvate maksudega on suuruses 99 000.krooni, mille hüvitab ES Sadolin AS Pille Salumäele, tehes ülekande Pille Salumäe pangaarvele nr xxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul peale tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse jõustumist. ES Sadolin AS menetluskulud ja ekspertiisikulud kohtumääruse alusel jäävad ES Sadolin AS-i kanda.
Pille Salumäe ja ES Sadolin AS on leppinud kokku, et kõik tsiviilasja materjalid ja tsiviilasja käigus teadasaadud asjaolud on konfidentsiaalsed ning Pille Salumäe ja ES Sadolin AS kohustuvad ilma teise poole nõusolekuta neid kolmandatele isikutele mitte avaldama. Nimetatud kohustus kehtib tähtajatult ja juhul, kui üks pooltest nimetatud kohustust rikub, siis on teisel poolele õigus kohustust rikkunud poolelt nõuda leppetrahvi 100 000.- krooni. Pille Salumäe kinnitab, et tal puuduvad ES Sadolin AS-i vastu igasugused muud võimalikud nõuded tulenevalt hagi aluseks olevatest asjaoludest. Juhul, kui Pille Salumäe esitab ES Sadolin AS-i vastu mistahes nõudeid tulenevalt käesoleva tsiviilasja aluseks olnud asjaoludest ja kui kohus tunnustab Pille Salumäe nõudeõigust, on ES Sadolin AS-il õigus tasaarvestada Pille Salumäe nõuded kompromissi p 1 alusel makstud summadega. Pille Salumäe ja ES Sadolin AS kinnitavad, et kompromissi p-des 1 ja 2 nimetatud summa maksmisega Pille Salumäe arveldusarvele ja p-s 1 märgitud maksude tasumisega on ES Sadolin AS täitnud kõik pooltevahelistest õigussuhetest tulenevad võimalikud kohustused ja Pille Salumäe loetakse võimalikest muudest nõuetest loobunuks. Menetluskulud (ekspertiisitasu) jätta ES Sadolin AS-i kanda. Välja mõista ES Sadolin AS-ilt 36 000.- krooni ekspertiisitasu riigi tuludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 või nr 221023778606 või 333416110002, viitenumber xxxxxxxxxx. Kohustada ES Sadolin AS-i tasuma ekspertiisitasu riigi tuludesse 24.05.2010. Tagastada ES Sadolin AS-le, arveldusarve nr 10002006705009, 10 000.- krooni ekspertiisitasu. ES Sadolin AS tasus 04.12.2007 ekspertiisitasu 20 000.-krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018, viitenumber xxxxxxxxxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 7 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Pille Salumäe töötas töölepingu nr xxx järgi EKE Sadolinis alates xx.xx.xxxx operaator-pakkijana PINOTEX-i tsehhis xxxxxx. xx.xx.xxxx töölepingu lisa nr xxx järgi on tööandja ümber nimetatud ES Sadolin AS-ks. Muus osas jäid töölepingu tingimused kehtima. Töötaja oli tööle võetud määramata tähtajaga. xx.xx.xxxx lõpetati tööleping TLS § 79 p 2 alusel – töölepingu lõpetamine töötaja algatusel, töölepingu lõpetamise põhjus: töö jätkamist takistav haigus. xx.xx.xxxx diagnoositi hagejal kutsehaigus, mille on põhjustanud ohutegurid töötamise ajal: kokkupuude orgaaniliste lahustite jt kemikaalidega värvitööstuses. Alus: Töötervishoiu ja
Kutsehaiguste Keskuse töötervishoiuarsti teatis xx.xx.xxxx nr xx-x/xxxx. Hagejale määratud põhidiagnoos – krooniline intoksikatsioon orgaaniliste lahustitega: astenovegetatiivne sündroom – väsimuse-jõuetustunde, mälu halvenemise, unehäirete, ärritatavuse, depressiooni, kognitiivsete häiretega; lõhna ja maitsetundlikkuse alanemine. Samuti on määratud kaasnevad diagnoosid ja tehtud suunamine VEK-i. xx.xx.xxxx Arstliku Ekspertiisi otsusega nr xxxxxx tuvastati hagejal püsiv töövõime kaotus kutsehaiguse tõttu 30%. xx.xx.xxxx Arstliku Ekspertiisi otsusega nr xxxxxx on määratud püsiva töövõime kaotus 70%. Andmed hageja töötamise kohta: Rapla Teeninduskombinaat, rätsep, 1963-1969; Rapla Trükikoda, masinladuja, 1969-1970; Rapla Teeninduskombinaat, rätsep, 1970-1981; Rapla KEK-i värvitsehh, operaator, 1981-1986; Valtu kolhoos, aianditööline, 1986-1992; Ühisettevõte Sadolin, pakkija, 1993; ES Sadolin AS, operaator-villija, 1993-2003. Tööinspektsiooni Raplamaa Inspektsiooni kutsehaigestumise Uurimiskokkuvõtte 11.10.2004 järgi oli kokkupuude ohtlike ainetega ja põhjused kutsehaiguse väljakujunemiseks hagejal töötamise ajal värvitööstuses: Rapla KEK-i värvitsehhi operaatorina aastatel 1993-2003; töötamise kestus 10 a. Seega kokkupuude ohtlike värvainetega hagejal töötamise ajal kokku 16 aastat. Kuna Rapla KEK on likvideeritud, toimub käesoleval ajal Rapla KEK-is töötatud aja eest hagejale kutseahaiguse tõttu töövõimetuskaotusega tekitatud kahju hüvitamine Pensioniameti kaudu. Hüvist makstakse tagasiulatuvalt alates 15.07.2004 31,6% ulatuses, s.o proportsionaalselt Rapla KEK-is töötatud ajale arvestades aastad ja kuud tööl värvitööstuses kokku. Ülejäänud kahju osas – 68,64% - jääb kahju hüvitamise kohustus kostjale, kuna nii Tööinspektsiooni Raplamaa Inspektsiooni kutsehaiguste Uurimiskokkuvõttest kui ka EV Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuse poolt läbiviidud uuringutest nähtub kutsehaigestumise põhjusena töötamine Rapla KEK-is ja ES Sadolini AS-is. Tööinspektsiooni Raplamaa Inspektsiooni kutsehaigestumise Uurimiskokkuvõttes on uuritud ja välja toodud, et hagejal 30.06.2004 diagnoositud kutsehaiguse põhjustanud ohuteguriteks on kokkupuude orgaaniliste lahustite jt kemikaalidega värvitööstuses. Nimetatud teguritega kokkupuute võimalus on hagejal olnud töötamise ajal Rapla KEK-i värvitsehhis aastatel 1981-1986, Ühisettevõttes Sadolin 1993 ja ES Sadolin AS-is 1993-2003. Uurimiskokkuvõttes kirjeldatud Töökeskkonna iseloomustuses on üksikasjaliselt välja toodud tööandjapoolsed puudused töötajate tervisekahjustusest hoidumise tagamiseks. Hageja on kostjale korduvalt esitanud nõude kutsehaiguse tõttu töövõimekaotusega tekitatud kahju ülejäänud osa hüvitamiseks ja kutsehaiguse raporti väljastamiseks. Kostjale esitati 21.11.2006 arsti Tiiu Kihva teatise kutsehaiguse diagnoosimisest 01.07.2004. Kostja on vastanud kahel korral, et tal ei ole kutsehaiguse raporti väljastamise kohustust, kuna kostjale ei ole saadetud tervishoiuarsti teatist, samas vastavalt VV 13.05.2003 määruse nr 146 kinnitatud tööõnnetuse ja kutsehaiguse registreerimise, teatamise ning uurimise korra § 13 on kutsehaiguse raporti koostamise kohustus tööandjal, kellele töötervishoiuarst on vastavalt eelnimetatud korra § 9 saatnud teatise kutsehaiguste diagnoosimisest. Samas oma varasemas kirjas 07.10.2004 kinnitab kostja, et on 09.08.2004 täiendavalt pöördunud Kutsehaiguste- ja Töötervishoiukeskuse poole palvega selgitada seoses väljastatud kutsehaiguse teatisega, milles teatati hagejal kutsehaiguse diagnoosimisest, hagejal tuvastatud kutsehaigusega seotud asjaolusid. Järelduvalt on kostja pahauskselt jätnud oma seadusest tuleneva kohustuse kutsehaiguse raporti väljastamiseks, täitmata. Kostja leiab, et ta ei vastuta hagejale seoses kutsehaigusega tekkinud kahju eest, kuna kostja juures toimunud töökeskkonna mõõdistamised on olnud normi piires. Kutsehaigusteja töötervishoiukeskuse vanemarsti Ülle Kihva selgitusest 08.07.2005 kostjale nähtub
vanemarsti Ülle Kihva selgitusest 08.07.2005 kostjale nähtub mõõdistamise puudulikkus ja paljude kemikaalide toime summeerimise ohtlikkuse mittearvestamine. Seega on pädevate organite poolt välja selgitatud ja kostjale teatatud hagejal kutsehaiguse diagnoosimisest ja kindlaks tehtud kutsehaigestumise ühe põhjustajana tervisekahjulik pikaajaline töötamine kostja juures. Kostja hagejale määratud diagnoosi vaidlustanud ei ole. Hageja keskmine kuusissetulek viimase 12 täistöötatud kuu aastatel 2001-2002 on summas 6389,40 kr. Ajutise korra p 1 alap 4 alusel korrutatakse 2001.a määratud hüvis iga aasta 01.märtsil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelmise aasta tarbijahinna indeksiga. Pensioniamet, võttes omaks Rapla KEK-i poolt hagejale kutsehaigusest tingitud töövõimekaotuse hüvitamise proportsionaalselt värvitööstuses töötatud aastatega Rapla KEK-is, saades 31,36% maksnud hüvist ajutise korra järgi. Kuna hageja keskmine kuupalk kostja juures töötamise ajal oli ca EV keskmise kuupalga suuruses, peab hageja õigeks hagi suuruse arvestamisel võtta aluseks Statistikaameti poolt avaldatud Eesti Vabariigi keskmine kuupalk hüvise väljamaksmisele kuuluvatel aastatel: hagejale määratud püsiv öövõimekaotus alates 15.07.2004 – 15.07.2005 oli 30%. 2004 keskmine kuupalk 7287.- kr, sellest 30% = 2186,10 kr, sellest kostja tõttu 68,64%, s.o 1500,50 kr kuus x 5,5 kuud, s.o 8733.- kr 2004.a eest. 2005.a keskmine kuupalk 8073.- kr, sellest 30%= 2422.- kr, sellest kostja tõttu 68,64%, s.o 1662,50 kr kuus x 6,5 kuud, s.o 10 800.- kr kuni 15.07.2005, s.o Arstliku ekspertiisini, mil määrati püsiv töövõimetus 70%. Alates 15.07.2005 kuni aasta lõpuni: 8073x70%=5651,10, sellest kostja tõttu 68.64%, s.o 3879.- kr kuus x 5,5 kuud, s.o 21 335.- kr. Kokku 2005.a eest hüvise suurus 32 135.kr. 2006.a keskmine palk 9007.- kr, sellest 70% on 6304,90 kr, sellest 68,64% on 4327,70 kr x 12=51 932.- kr. 2007.a kuni käesoleva ajani tasumise osas lähtutakse eelmise aasta keskmisest palgast, saadakse 4327x6 kuud= 25 962.- kr. Ümberarvestuse hüvise maksmisega käesoleva aasta eest nõustub hageja pärast aasta keskmise palga avaldamist Statistikaameti poolt. Seega nõude suurus käesoleva ajani on 118 782.- kr. Hageja soovib põhjendatud hüvise maksmise jätkumist igakuiselt edaspidi. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub VV 10.06.1992 määruse nr 172; Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p 6; TLS § 48 lg 1 p 2; VÕS §-dest 1043; 127 lg 4; 1050; 1045 lg 1 p 2 alusel kostjalt välja mõista: 1) kutsehaigusega tekitatud osaline kahju seisuga 30.06.2007 summas 118 782.- kr, 2) igakuiselt saamatajäänud töötasu, arvestades töövõimekaotuse protsenti keskmisest palgast ja ES Sadolin AS osakaalu 68,64% ja võttes arvesse Statistikaameti poolt avaldatud keskmise aastapalga kasvuga Eesti Vabariigis; 3) menetluskulud jätta kostja kanda. 24.04.2009 esitatud nõue: Välja mõista kostjalt hageja kasuks kutsehaigusega tekitatud osaline kahju seisuga 31.12.2008 summas 230 322.- kr ja kohustada edaspidi tasuma hüvist igakuiselt summas 6011,77 kr kuni 31.07.2010 ja edaspidi tulenevalt arstliku kordusekspertiisi otsusega määratud hagejale kutsehaigusega põhjustatud vöövõimekaotuse protsent vastava ümberarvestuse summas ( ES Sadolin AS poolt 68,64%). Pooled sõlmisid kompromissi. Maakohtu seisukoht
TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub väljamõistmisele ekspertiisitasu.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.