Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Maie-Õie Buraeva esitas Tartu Maakohtule hagi Rein Vellerammi vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja lõpetada poolte kaasomandi, anda XXX Tartus asuva kinnistu kostja ainuomandisse ning mõista kostjalt välja hüvitis 850 000 krooni. Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega hageja pakutud viisil, kuid ei nõustunud kompensatsiooni

suurusega. OÜ Kinnisvaraekspert Tartu eksperthinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtus 03.10.2008 seisuga 1 700 000 krooni. R. Velleramm leidis oma vastuses hagiavaldusele, et õiglane hüvitise suurus on 500 000 krooni. Kostja ei nõustunud ekspert Riho Lubi määratud kinnistu turuväärtusega 1,5 miljonit krooni, kuna ekspert ei arvestanud asjaoluga, et hoone on ühest küljest vajunud ning viltu. Elamu välis- ja siseviimistlus on rahuldav, hoone on kaasomandis ja kasutuskorda ei ole kindlaks määratud. Ilmar Noveki 20.10.2008 eksperthinnangu kohaselt on kinnistu 1⁄2 mõttelise osa turuväärtus 600 000 krooni. 09.02.2009 ekspertarvamuse kohaselt on kinnistu 1⁄2 mõttelise osa turuväärtus langenud 72 000 krooni võrra.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 25. juuni 2009 otsusega M.-Õ. Buraeva hagi osaliselt ning lõpetas M.-Õ. Buraeva ja R. Vellerammi kaasomandi XXX Tartus asuvale kinnistule (registriosa nr XXX ) ja andis kinnistu R. Vellerammile, kohustusega maksta M.-Õ. Buraevale 731 250 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kaasomand tuleb lõpetada. Vaidlus on kinnistu väärtuse ja hagejale makstava summa suuruse üle. Ekspert R. Lubi viis läbi ekspertiisi kinnistu turuväärtuse väljaselgitamiseks. Eksperdi arvates on kinnistu turuväärtus 18.04.2009 seisuga 1 500 000 krooni, sarnaste objektide keskmine müügiperiood hindamiskuupäeva seisuga on 6-12 kuud. R. Lubi on riiklikult tunnustatud ekspert, teda on hoiatatud teadvalt vale ekspertarvamuse andmise eest. R. Lubi hinnang on käesolevas asjas esitatud arvamustest kõige hilisem, seega lähim omandi kaotamise ajale. 04.06.2009 istungil eksperdi antud ütlustest selgus, et ekspert on võtnud arvamuse andmisel arvesse ka neid asjaolusid, millele ta kostja arvates tähelepanu ei pööranud. Eksperdi ütluste kohaselt sisaldab hinnang kõiki kinnistu asukohast tulenevaid tegureid, sh asendit tänava suhtes. Vaatlusel selgitas ekspert kostjale, et visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik kontrollida väidet, et elamu on viltu. Maja viltuvajumise kohta tuleks teha ehitustehniline ekspertiis. Maja viltuolek mõjutaks kinnistu hinda vaid siis, kui puuduse kõrvaldamiseks oleks vaja teha kulutusi ja see oleks ehitustehniliselt ohtlik. Välisviimistluse osas on ekspertiisiaktis viga, kuid see ei muuda kinnistu turuväärtust. Hageja poolt esitatud OÜ Kinnisvaraekspert Tartu eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu turuväärtus 03.10.2008 seisuga 1 700 000 krooni, eksperthinnangu koostas atesteeritud kinnisvarahindaja Eduard Elbrecht. Arvestades ajalist vahet ning üldist hinnalangust, kinnitas ka OÜ Kinnisvaraekspert Tartu hinnang R. Lubi arvamust. Kostja poolt esitatud Ilmar Noveki 20.10.2008 eksperthinnangu kohaselt on kinnistu 1⁄2 mõttelise osa turuväärtus 600 000 krooni ning 09.02.2009 ekspertarvamuse kohaselt on kinnistu 1⁄2 mõttelise osa turuväärtus langenud 12% ehk 72 000 krooni. Kohus ei saa nimetatud arvamust arvestada, kuna hinnatud on mõttelise osa väärtust, mitte asja väärtust tervikuna. I. Novek ei ole atesteeritud kinnisvarahindaja. Samuti erineb I. Noveki arvamus olulisel määral kahest teisest käesolevas asjas antud eksperthinnangust, millest ühe puhul määras ekspertiisi kostja taotlusel kohus. Ekspert R. Lubi pidas 04.06.2009 istungil võimalikuks, et turu üldist kulgemist arvestades on kinnistu väärtus hinnangu andmise ajaga võrreldes vähenenud. Kuna omandi väärtus tuleb määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga, peab kohus vajalikuks siiski arvestada eksperdi seisukohta. Ekspert ei oska öelda täpset suurust, kuid peab võimalikuks väärtuse vähenemist kuni 5%. Kohus peab mõistlikuks asuda

seisukohale, et kinnistu väärtus on võrreldes 18.04.2009 seisuga antud hinnanguga vähenenud 2,5% ning kinnistu väärtuseks tuleb lugeda 1 462 500 krooni (97,5% 1 500 000 kroonist). Kuna hagejale kuulub kinnistust pool, tuleb kostjal maksta hagejale 731 250 krooni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS §-st 163 ja § 173 lg-test 1, 4. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel erinevust hageja esialgse ja lõpliku nõude (850 000 krooni ja 750 000 krooni) vahel ning asjaolu, et hageja kasuks väljamõistetav hüvitis on lähedane hageja poolt taotletud summale. Menetluskuludena tasutud riigilõivust tuleb jätta hageja kanda 9,02% ja kostja kanda 90,98%, kõik muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS R. Velleramm esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 25. juuni 2009 otsuse osaliselt, s.o 231 250 krooni hüvitise ulatuses ning teha uue otsuse, mille kohaselt on R. Velleramm kohustatud maksma M.-Õ. Burajevale Tartus XXX asuva kinnistu 1⁄2 mõttelise osa eest 500 000 krooni. samuti palub apellant võtta asja juurde Kaarel Sahki ekspertarvamus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt mõistis maakohus vastustaja kasuks ebaõigesti välja hüvitise summas 731 250 krooni 1⁄2 mõttelise osa XXX kinnistu eest. Kaasomandi lõpetamise puhul on vastustajale tema osa hüvitamiseks õiglane summa 500 000 krooni. Maakohus ei ole otsust tehes ja kaasomandi lõpetamiseks makstavat hüvitist määrates arvestanud kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Käesolevas asjas on esitatud kahe spetsialisti arvamus ja üks eksperthinnang XXX kinnistu turuväärtuse kohta. Kõikides hinnangutes on jõutud erinevate tulemusteni. Maakohus on otsust tehes lähtunud kohtu poolt määratud eksperdi R. Lubi ekspertiisist. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-168-05 märkinud, et kuna kaasomandi lõpetamine kohtu valitud viisil riivab intensiivselt põhiseaduse (PS) §-s 32 lg 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb omandi väärtus õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kuigi Riigikohtu otsuses on lähtutud eelkõige omandi kaotava kaasomaniku kaitsest, on ka teise kaasomaniku õiguste kaitsmiseks vajalik, et hüvitis, mida kinnistu omanikuks saav kaasomanik peab teisele kaasomanikule maksma vastaks võimalikult täpselt kinnistu väärtusele, kuna hüvitise maksmise kohustusega pannakse isikule oluline rahaline koormis. R. Lubi poolt määratud XXX kinnistu väärtus ei vasta selle tegelikule turuväärtusele käesoleval ajal. Riiklikult tunnustatud ekspert K. Sahki arvamuse kohaselt on XXX kinnistu väärtuse määramisel jäetud arvestamata mitmete asjaoludega. K. Sahk osundab asjaolule, et XXX kinnistu hinnatuletamiseks läbi ajalise kohaldamise kasutatud võrdlusobjektide müügiperiood on pikk ning sellele on viidanud ka eksperdid, toonitades, et nende poolt arvutatud turuväärtuse realiseerimise periood on alates kuuest kuust kuni ühe aastani. Seetõttu ei ole arvutatud turuväärtus kohtuotsuse päeval tervikuna ega osaliselt avanev ega avatud turul koheselt realiseeritav rahaline suurus, vaid hüpoteetiline tuleviku hind. Nimetatud arvamusest nähtuvalt on Tartu linnas toimunud kinnisvara hinna järsk langus, millist asjaolu eksperthinnangus ei ole arvestatud. Samuti on K. Sahk oma arvamuses esile toonud XXX maja kandekonstruktsiooni üldise olukorra ja olulise kõrvalekalde vertikaalpinnast, drenaaži puudumise ja hoone keldri kasutamiskõlbmatu tehnilise olukorra. Ekspert R. Lubi ei arvestanud mitme olulise kinnistu hinda mõjutava asjaoluga ning sellest tulenevalt on XXX kinnistu turuväärtus ja apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetud hüvitise suurus ebaõige. Apellant teavitas ekspert R. Lubi elamu ülevaatuse ajal selle

vajumisest ja vajumise mõjust elamu seisukorrale. Vaatamata sellele ei ole ekspertiisis nimetatud asjaolu analüüsitud ega kajastatud. Tartu Maakohtu 04.06.2009 istungi protokollist nähtuvalt oli R. Lubi seisukohal, et maja viltuvajumise kohta tuleks teha ehitustehniline ekspertiis. Hinda mõjutaks see juhul, kui puuduse kõrvaldamiseks oleks vaja teha kulutusi ja see oleks ehitustehniliselt ohtlik. Eksperdi ütlustest tulenevalt ei ole seega välistatud, et XXX elamu vajumise tuvastamisel on elamu hind eksperdi poolt määratust erinev. Hoone võimalikku vajumist kui kinnistu hinda mõjutada võivat asjaolu, ei ole ekspert arvesse võtnud. Samuti ei ole ekspert R. Lubi arvestanud sellega, et XXX elamu on kahjustatud vammiga, milline asjaolu on tuvastatud I. Noveki poolt tehtud XXX kinnistu eksperthinnangus. Kohtu poolt määratud ekspertiisi viis kinnisvaraekspert R. Lubi läbi 18.04.2009, kuid kohtuistung toimus 04.06.2009. Seega jäi ekspertiisi läbiviimise ja kohtuistungi toimumise vahele ajavahemik. Arvestades praegust majanduslikku olukorda on kinnisvara hinnad pidevas languses. Seetõttu pidi XXX kinnistu hind 04.06.2009 seisuga olema madalam kui 18.04.2009 seisuga. Tartu Maakohtu 18.04.2009 istungil asus ekspert R. Lubi seisukohale, et XXX kinnistu väärtus on ekspertiisi tegemise ja istungi toimumise vahele jääva aja jooksul langenud kuni 5% varasemast turuhinnast. Vastavalt TsMS § 442 lg 8 peavad kohtuotsuse põhjendavas osas olema märgitud kohtu tuvastatud asjaolud ning nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Maakohtu otsusest ei nähtu, millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldus XXX kinnistu turuhinna alanemisest 2,5 % võrra. Kinnistu turuhinna ja hindade muutumise määramine vastavalt turusituatsioonile ei ole õiguslik küsimus, vaid nõuab eriteadmisi. TsMS § 373 lg 1 p 2 sätestab, et kostjal on õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise. 04.06.2009 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt avaldas apellant soovi vastuhagi esitamiseks ja palus kohtult selleks aega. Apellant soovis esitada nõude kaasomandi lõpetamiseks vastustaja poolt nõutust erineval viisil, s.o XXX kinnistu müümise ja müügist saadud raha jagamise teel. Tartu Maakohus ei andnud apellandile võimalust vastuhagi esitamiseks. Kohus leidis, et apellandil oli võimalus vastuhagi varem esitada. Sellise tegevusega on maakohus rikkunud apellandi menetlusõigusi. Apellant avaldas soovi vastuhagi esitamiseks ajal, mil pooled ei olnud jõudnud kohtuvaidlusteni. Vastuhagi esitamise vajadus sõltus ka ekspert R. Lubi ütlustest, millistest apellant sai teadlikuks 04.06.2009. Alates 1998.a kuni käesoleva ajani on XXX kinnistu kommunaalkulusid ja kindlustust tasunud apellant. Samuti on apellant kandnud kinnistu säilitamiseks hädavajalikke remondikulusid. Nimetatud kulutuste kogusumma on 94 000 krooni ning vastustaja ei ole osalenud nende kulutuste kandmisel. TsMS § 392 lg 1 p 1 ja 3 tulenevalt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Arvestades apellandi väiteid kulutuste kandmise kohta, lasus kohtul kohustus apellandile selgitada nimetatud asjaolu arvestamise võimalusi menetluses, sh tasaarvelduse avalduse või vastuhagi esitamise vajadust. Vastavalt TsMS §-le 442 lg 8 peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu poolte faktiliste ja õiguslike väidetega. Kohus ei ole apellandi väiteid XXX kinnistu kulutuste kandmise ja selle asjaolu hüvitise määramisel arvestamise vajaduse osas kohtuotsuses käsitlenud.

Maakohtu otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas põhjendatud. Maakohus on ebaõigesti jätnud tasutud riigilõivust 90,98 % ja muud menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Apellant vaidles vastu vastustaja taotlusele jätta menetluskulud apellandi kanda. Apellandi ja vastustaja vahel ei olnud vaidlust selles, et XXX kinnistu kaasomand tuleb lõpetada selliselt, et XXX kinnistu jääb apellandile ja apellant tasub vastustajale selle eest hüvitist. Pooled ei ole aga saavutanud kokkulepet vastustajale makstava hüvitise suuruse osas. Apellandi poolt kohtule esitatud kirjadest vastustaja esindajale nähtub, et ajal, mil vastustaja esitas Tartu Maakohtule apellandi vastu hagi, olid poolte vahel käimas läbirääkimised XXX kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Kohtumenetluse algatamine vastustaja poolt läbirääkimiste ajal oli apellandi jaoks üllatav. Hagiavalduse kohtule esitamine enne läbirääkimiste lõppemist ei ole kooskõlas õiguste heauskse teostamise põhimõttega. Arvestades seda, et XXX kinnistu kaasomandi lõpetamist soovisid mõlemad pooled ning et pooltevahelised läbirääkimised kaasaomandi lõpetamiseks ei olnud kohtumenetluse alustamise ajaks lõppenud, on tasutud riigilõivust 90,98 % ja muude menetluskulud täies ulatuses apellandi kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Sisuliselt oli poolte vahel vaidlus 350 000 krooni suuruses summas, kuna apellant nõustus tasuma vastustajale hüvitist summas 500 000 krooni ja vastustaja soovis saada 850 000 krooni. Hüvitiste vahest summas 350 000 krooni peab apellant kohtuotsuse kohaselt vastustajale tasuma 231 250 krooni. Juhul, kui apellandilt vastustaja menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud, oleks kohus pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma summast, mille osas poolte vahel oli vaidlus ning selle apellandilt väljamõistmise ulatusest. Vaieldava summa osas rahuldati vastustaja hagi 66 % mitte 90,98 % ulatuses. M.-Õ. Buraeva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleks ringkonnakohtul uue otsuse tegemisel jätta hinnalangus arvesse võtmata seetõttu, et kumbki pooltest ei ole esimese astme kohtus hinnalanguse arvesse võtmist taotlenud ja tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, kui suur selle perioodi hinnalangus oli. Eksperdi ütlused kohtuistungil, ei saa olla iseseisvaks tõendiks. Tõendiks on TsMS § 229 lg 2 kohaselt on ekspertarvamus. Ekspert on andnud oma arvamuse kirjalikus vormis. Ekspertiisimäärusest ja kirjalikust ekspertarvamusest nähtub, et eksperdile on tehtud ülesandeks kinnisasja väärtuse kindlaksmääramine hindamise aja seisuga. Ekspertiisi selleks, et määrata kindlaks turuhindade ja seega ka kinnisasja väärtuse langemine ülevaatamise ja kohtuotsuse tegemise vahelisel ajavahemikul, ei tehtud. TsMS § 303 lg 1 kohaselt on menetlusosalistel eksperdile tema kohtuistungil ülekuulamise korral võimalik esitada vaid täpsustavaid küsimusi. Seega istungil esitatavad küsimused ei tohiks väljuda kirjaliku arvamuse andmiseks esitatud küsimuste raamest. Kinnistu väärtuse ekspertiisijärgse jätkuva langemise kohta esitas küsimuse mitte menetlusosaline, vaid kohus. Kohtu küsimused väljusid ekspertarvamuse täpsustamise piiridest, sest ekspertiisi määramisel ei küsitud eksperdilt kinnisvara turuhinna langemise suhtarvude kohta. Vastates kohtu

küsimusele teatas ekspert, et ta ei oska öelda, mitu protsenti on kinnistu väärtus hindamise päeva ja temale küsimuse esitamise päeva vahelisel perioodil langenud. Alles siis, kui kohus eelmärgitud vastusega ei rahuldunud teatas ekspert, et peab siiski võimalikuks kuni 5% langust. Kohus asus omal initsiatiivil asjatundjate pärusmaale jäävat kinnisvara väärtuse muutumist kindlaks tegema. Kohus pidanuks tuginema tõenditele hinnangu andmise piiridesse ja piirduma vaid kohtu käsutuses olevatest asjatundjate poolt antud kinnisvara väärtushinnangutest. Kuna kohus on rikkunud protsessinorme ja määranud selleks pädevust omamata kindlaks kinnisasja väärtuse ekspertiisijärgse langemise konkreetse määra, mille kohta tsiviilasjas tõendid puudusid, tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ja jätta ringkonnakohtu poolt tehtava uue otsusega kinnisvara väärtuse langus ekspertiisijärgsel perioodil apellandilt hüvitise väljamõistmisel arvesse võtmata, st mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 750 000 krooni. Kohus on põhjendatult jätnud otsuse tegemisel arvesse võtmata I. Noveki arvamuse, sest kostja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et I. Novek oleks asjatundja. Tema on hinnanud kinnistu tervikväärtuse asemel hoopis poole mõttelise osa väärtust, mis on vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-103-05 väljendatud seisukohtadega. Kohus on põhjendatult kõrvale jätnud ka Eduard Elbrechti arvamuse, sest kohtu käsutuses oli omandiõiguse kaotamise ajale lähemal seisev ekspertarvamus, mille eelistamist nõudis temalt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-05. Nõustuda ei saa apellandi väitega selle kohta, et kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Vaidlustatud kohtuotsus on igakülgselt põhjendatud, sest selles on hinnatud kõiki esitatud tõendeid, märgitud kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti loetletud seadused, mida kohus otsuse tegemisel kohaldas. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses sisalduva väitega nagu oleks kaasomandi lõppemise eest makstava hüvitise õiglaseks suuruseks 500 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta et kinnistu harilik väärtus ja õiglane hüvitis kaasomandi lõpetamisel peaks olema 500 000 krooni. Ka apellant ise on erineval ajal asunud kinnistu väärtuse osas erinevatele seisukohtadele. 18.02.2009 toimunud kohtuistungil pidas ta õiglaseks hüvitist 600 000 krooni. Ringkonnakohus ei tohiks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel võtta arvesse kaebuses sisalduvaid argumente selle kohta nagu oleks kohtuotsus ebaõige seetõttu, et apellandi poolt valitud ekspert jättis justkui arvesse võtmata rea kinnistu hinda mõjutavaid asjaolusid. Kohtul ei ole võimalik iseseisvalt teha sisulist otsustust või järeldust kinnistu väärtuse kohta. Kohus saab tugineda vaid talle esitatud või tsiviilasjas kogutud tõenditele selle kohta, kui suureks või väikeseks kinnistu väärtus asjatundjate poolt hinnati. Kui apellant leidis, et kinnistu väärtus ei ole tegelikult sedavõrd suur nagu selle hindas tema poolt valitud ekspert, pidanuks ta esitama kohtule täiendavad tõendid selle kohta. Paraku apellant seda ei teinud. Ringkonnakohtul ei tohiks olla õigust asuda eksperdi rolli ning asuda apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ise lahendama küsimust selle kohta, mida tulnuks kinnistu hinna määramisel asjatundjatel arvesse võtta, mida mitte ning kas ja kuidas tulnuks seda teha, et hinnang kujunenuks enam tegelikkusele vastavaks. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega selle kohta, nagu oleks kohus rikkunud protsessinorme, jättes rahuldamata apellandi taotluse vastuhagi koostamiseks. 18.02.2009 kohtuistungil nõustus apellant käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses, millest järeldub, et vastuhagi esitamise soovi tal ei olnud. 04.06.2009 toimunud kohtuistungil avaldas apellant esmakordselt soovi esitada vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Oma meeleolumuutust põhjendas apellant eksperdi poolt kinnistule määratud liigkõrge väärtushinnanguga. Eeltoodust järeldub, et vastuhagi esitamise soov tekkis apellandil sellest, et kinnistu väärtusele anti temale sobimatu hinnang. Eksperdi arvamuse kättesaamise ja esimese astme kohtus viimaseks jäänud istungi vaheline ajavahemik oli vastuhagiavalduse

koostamiseks piisav. Olukorras, kus apellant on 18.12.2008 teavitanud kohut, et kaalub vastuhagi esitamist ja 04.07.2009, mil toimus viimane kohtuistung, seda teinud ei olnud, oli mõistlik arvata, et kuna kaalumine lõppes vastuhagi esitamata jätmisega, siis on sellest loobutud. Kohus ei ole ebaõigesti jaganud kohtukulusid. Kohtuotsus vastab TsMS § 163 lg 1 nõuetele, mis lubab menetluskulusid jagada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Õigusliku aluse kohtukulude jätmiseks apellandi kanda annab TsMS § 163 lg 2. Kohtuotsus on ka õiglane seetõttu, et kohtusse pöördumise põhjuseks oli vaid apellandi jäärapäine käitumine. Vastustaja lõpetas läbirääkimised ja esitas hagi kohtusse, kui sai selgeks, et apellandil ei ole kavatsust muuta oma seisukohta kaasomandi lõpetamise eest makstava suuruse kohta. Seega oli vastustaja sunnitud haginõudega kohtusse pöörduma ning kohtukulude jaotus on õiglane. TsMS § 633 lg 5 kohaselt tuleb uute asjaolude ja tõendite esitamisel apellatsioonkaebuses märkida ka uute asjaolude ja tõendite esimeses astmes esitamata jätmise põhjus. Kuna apellant seda ei teinud, siis tuleks K. Sahki arvamus jätta asja juurde võtmata.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

varasemast ekspertarvamusest, mis enam ei peegelda jagatava kinnistu väärtust õigesti käesoleva aja seisuga, siis tuleb maakohtu otsust väljamõistetava hüvitise suuruse osas vastavalt muuta.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.