Avaldaja NK (ka N K ; isikukood xxx, elukoht xxx; kontaktaadress xxx) Puudutatud isikud LM (isikukood xxx) GM(isikukood XXX, elukoht XXX) 08.02.2010. a
Ärakuulamistel osalenud
Puudutatud isik GM
esindajad
isikud
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Tunnistada LM (isikukood XXX) surnuks ja lugeda tema surmaajaks 31. detsember 2001. a.
Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.
6.Menetluskuludest riigilõiv jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded . Määrus jõustub kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata. Avalduse sisu
1.19.05.2009. a esitas NK Harju Maakohtule avalduse LM surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt abiellus avaldaja LM XXX. a. Pärast abiellumist elas avaldaja koos abikaasaga abikaasa elukohas Tallinnas, lapsi abielust ei sündinud. 1999. a avaldaja ja LM kooselu lõppes ning avaldaja sõitis ära Venemaale, abielu käesoleva ajani lahutatud ei ole. Avaldajal ei ole andmeid LM kohta peaaegu 10 aastat, ka ühiste tuttavate käest ei ole avaldaja andmeid oma abikaasa viibimiskoha kohta saanud, kuid tuttavate sõnul viibis LM 1999. a lõpus ravil Tallinna Psühhiaatriakliinikumis seoses mälukaotusega. Avaldaja pöördumine Politseiameti poole LM tagaotsimiseks tulemusi ei andnud. LM surnukstunnistamist vajab avaldaja selleks, et uuesti
2-09-22647 abielluda, avaldajal pole võimalust pöörduda kohtusse abielu lahutamise nõudega, kuna talle ei ole teada tema viibimiskoht.
2.21.01.2010. a kuulas kohus telefonitsi ära avaldaja, kes avaldas, et tutvus LM 1992. a Ivangorodis. XXX. a sõlmis avaldaja LM abielu, nad ostsid endale korteri XXXTallinnas ja elasid seal koos. 1999. a aprillis-mais sõitis avaldaja salaja LM juurest ära kui viimane tööl oli, LM poleks muidu avaldajat ära lasknud. Alguses helistas LM avaldajale mitmeid kordi ja nad riidlesid - LM oli mängur, mängis tohutud summad kasiinos maha, suhtles bandiitidega, võttis neilt laenu, hakkas ka jooma. Hiljem side katkes. Kui avaldaja LM otsima hakkas, siis kuulis ta ühe vana sõbra käest, et ta võlgade pärast enam ei ela. G helistas ja ütles, et L on haiglas ja väga raskes seisus, opereeriti. Avaldaja arvab, et kui LM oleks kuskile sõitnud, siis ainult Iisraeli, sest tema ema oli juut – ema ei aktsepteerinud ka avaldajat, sest soovis, et poeg abielluks juuditariga. Avaldaja oletab, et LM võidi võlgade pärast ära tappa (tl 57).
3.08.02.2010. a toimunud ärakuulamisel avaldas puudutatud isik GM(LM isa), et nägi oma poega LM viimati 2000. aastal, pärast seda ei ole mingisugust kontakti olnud. Nende suhted muutusid väga halvaks, poeg käitus oma emaga (kes suri 1995. a aprillis) halvasti, hakkas tugevasti jooma, olid hasartmängud, ka võlad. Teab, et pojal olid mingid firmad, ta teenis mereväes, oli tehnoloog. Sugulasi ei ole ei Eestis ega välismaal, ei tea ka ühtegi poja sõpra. Ei oska öelda kas Leonid, juhul kui ta oleks elus, oleks kontakti võtnud, see on kaheldav (tl 58). Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused
4.Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: • LM on avaldaja NK abikaasa alates XXX. a (abielu on sõlmitud XXX. a, abieluakt nr XXX). Asjaolu on tuvastatud Ida-Virumaa Perekonnaseisuameti Narva filiaali abielutunnistusega nr XXX(tl 3). • Avaldaja ja LM kooselu lõppes 1999. a kevadel, kui avaldaja lahkus abikaasade ühisest kodust. Asjaolu on tuvastatud avaldaja ütlustega (tl 1 ja 56). • 18.03.2009. a pöördus avaldaja LM tagaotsimise alustamiseks Politseiameti poole, põhjendades oma pöördumist vajadusega esitada kohtusse avaldus abielu lahutamise küsimuse otsustamiseks (tl 4). Politseiamet selgitas 17.04.2009. a vastuses avaldajale, et LM ei kuulu isikute hulka, keda politsei seaduste ja muude õigusaktidega ettenähtud korras taga otsiks(tl 5). • Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel on LMle väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX, välja antud 29.04.1996. a, mis on tunnistatud kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks. Edaspidised andmed Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides LM kohta puuduvad. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus on fikseeritud LM viimase piiriületusena 22.08.2000. a suundumine Tallinna Reisisadama kaudu Eesti Vabariigist välja (tl 33). Politseiamet teatas vastuseks järelpärimisele, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on LMle väljastatud 26.07.2000. a juhiluba ning rohkem andmeid politseil LM asukoha kohta ei ole (tl 30). • Maksu- ja Tolliameti andmebaasis olevate andmete kohaselt on LM nimele tehtud viimane väljamakse 2000. aasta jaanuaris OÜ PT poolt (tl 36). • Äriregistri elektroonilisest väljavõttest nähtub, et LM on alates 30.04.1999. a TKM AS (registrikood XXX) nõukogu liige. TKM AS on kantud sundlõpetamisnimekirja ning alates 30.03.2001. a on nimetatud aktsiaseltsi likvideerijaks nimetatud Martin K (tl 18). 15.01.2010. a teatas Martin K vastuseks kohtu järelpärimisele, et tal puuduvad igasugused muud andmed LM kohta peale selle, et nimetatud isiku näol on tegemist TKM AS nõukogu liikmega (tl 53). Kohtumääruse põhjendused
2-09-22647
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Rahvastikuregistris on LM seotud isikuks märgitud abikaasa N K ning suhte olekuks “kehtiv“, kuid avaldaja on kohtule esitanud ka enda ja LM abielutunnistuse ärakirja. Seega saab järeldada, et NK on LM abikaasana LM surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.
6.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi 2. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.
7.Viimased andmed LM kohta pärinevad 22.08.2000. a (mil LM suundus Tallinna Reisisadama kaudu Eesti Vabariigist välja). Pärast seda andmed LM kohta puuduvad (vt kohtumääruse p 4).
8.TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 17.06.2009. a. kohtule saabunud kirjas vastas Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja, et Siseministeerium esitas päringud LM kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, Piirivalveametile ja Politseiametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmetel on LM väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku pass nr XXX, välja antud 29.04.1996. a, mis on tunnistatud kehtivusaja möödumise tõttu kehtetuks. Edaspidised andmed Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasides LM kohta puuduvad. Piirivalveameti käsutuses olevas piiriületuste andmekogus on fikseeritud LM viimase piiriületusena 22.08.2000. a suundumine Tallinna Reisisadama kaudu Eesti Vabariigist välja. Politseiamet teatas vastuseks järelpärimisele, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on LM väljastatud 26.07.2000. a juhiluba ning rohkem andmeid politseil LM asukoha kohta ei ole.
9.TsMS § 510 lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 22.05.2009. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles LM esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid LM kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. LM kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.
10.TsMS § 510 lg 4 sätestab, et kohus võib koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Rahvastikuregistris on LM elukoha kohta märgitud elukoht puudub, selgitava märkusena on lisatud, et isiku andmed rahvastikuregistris on puudulikud (tl 11). Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on LM alates 30.04.1999. a TKM AS nõukogu liige. TKM AS likvideerija Martin K on kohtule teatanud, et tal puuduvad igasugused muud andmed LM kohta peale selle, et nimetatud isiku näol on tegemist TKM AS nõukogu liikmega (tl 53). Maksu-ja Tolliameti andmebaasi andmed LM kohta pärinevad 2000. aasta jaanuarist, mil tehti LM nimele väljamakse OÜ PT poolt (tl 10).Kinnistusraamatus LM kohta andmed puuduvad (tl 56). Kuivõrd kohtule esitatud avalduse kohaselt on avaldajale tuttavate kaudu teada, et 1999. a lõpus viibis LM seoses mälukaotusega Tallinna Psühhiaatriakliinikumis, palus kohus 12.10.2009. a kirjaga SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikul esitada kohtule kõik olemasolevad andmed, mis puudutavad LM isikut. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
2-09-22647 Psühhiaatriakliinik vastas 28.10.2009. a kohtusse saabunud kirjas, et LM ei ole pöördunud Psühhiaatriakliinikusse (tl 45).
11.Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et LM on surnud. Tema elusoleku kohta alates 22.08.2000. a, s.o peaaegu 10 aasta jooksul andmeid ei ole. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna LM eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb LM surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.2001. a.
12.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 tuleb menetluskulud riigilõivu osas jätta avaldaja kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.