G.V. ei või iseseisvalt teha tehinguid (va pisitehingud kuni 200 krooni nädalas). Valimisõiguse tähenduses tunnistab kohus G.V. teovõimetuks, mille tagajärjel G.V. kaotab hääleõiguse.
6.Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 31. märtsil 2010 kell
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus
1.Kiviõli linn esitas 17.11.2009 Viru Maakohtu avalduse G.V.ile eestkoste määramiseks, määrates eestkostja ülesandeid täitma Kiviõli Linnvalitsuse. Avalduse kohaselt on G.V. psüühiliselt haige inimene, kes on korduvalt viibinud SA-s Ahtme Haigla statsionaarsel ravil. Tervisliku seisundi hindamisel on talle ekspertiisi tulemusena määratud 90 % töövõime kaotust ja raske puue. Kiviõli Linnavalitsuse korraldusega määrati G.V.ile hooldaja 01.04.2005 kuni 28.02.2007. 2009 a. on G.V. tervisliku seisundi halvenemise tõttu viibinud tahtevastaselt ravil psühhiaatriahaiglas. Ta ei ole võimeline oma eluga iseseisvalt toime tulema ja on oma tegevusega ohtlik iseendale kui ka ümbritsevatele inimestele. Avaldaja tegi kindlaks, et G.V.i puhul ei esine ühtki isikut, kel oleks motiiv asuda tema eestkostjaks. Täiendavas avalduses teatas avaldaja, et G.V.i ema M.V. ei ole võimeline oma pojale eestkostjaks olema, sest on ise psüühiliselt haige alates 1989 a-st. M.V.il on toimetulekuraskused – probleemid rahaga ümberkäimisel, maksude maksmisel, elamispinna korrashoiuga, enese teeninduse ja isikliku hügieeniga. Sotsiaalkindlustusameti Kohtla-Järve teenindusbüroo andmetel oli M.V. 1989-1992 I grupi invaliid, alates 01.01.1992 II grupi invaliid, alates 04.10.2000 kuni käeoleva ajani on talle omistatud 80 % töövõimetust ja raske puue. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis
2.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr KP-8-10/22 kohaselt põeb G.V. kroonilist vaimuhaigust – paranoidset skisofreeniat. Haiguse iseloomust tulenevalt ei ole G.V. võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu ta vajab eestkoste määramist. G.V.i kohtupoolne ülekuulamine ei põhjusta isiku tervisele kahjulikke tagajärgi Puudutatud isiku ärakuulamine
3.Kohtunik kuulas puudutatud isiku ära 15.märtsil 2010 Narva-Jõesuu hooldekodus. G.V. oli rõõmsameelne, küsimustele vastas meelsasti, ta ei suutnud arusaadavalt selgitada, miks ta elab hooldekodus ja mitte oma korteris. Põhjendas seda sellega, et Ahtme haiglas oli olukord kehvem. G.V. tervise üle ei kurtnud ja kinnitas, et tunneb end hästi. Tal on hooldekodus mitu sõpra kellega suhtleb. Meelistegevuseks on arvuti kasutamine, lugemine ja jalutamine. TV-st vaatab peamiselt uudiseid. Mälu on rahuldav – ta ei suutnud meenutada, kes on Eesti president, kuid teadis, et A. A. on peaminister ja poliitikutest on silmapaistvamaks isikuks E. S.. Teadis, et praegu on 2010.a, teadis oma vanust ja sünniaega, tema kasutuses olnud korteri ja ema elukoha aadresse. Omab põhiharidust. Kui oleks võimalust, täiendaks oma haridust. Kinnitas, et suhtub positiivselt sellesse, et Kiviõli Linnavalitsus määratakse tema eestkostjaks. Leidis, et tegelikult tuleks ta ka iseseisvalt oma eluga toime. G.V.i esindaja leidis, et G.V. vajab kindlasti eestkostjat. Raha väärtust ta tunneb ja hindab, arusaam on mingil määral olemas. Võib teha pisitehinguid 200-300 krooni nädalas. G.V. ei oska kulutusi planeerida, tal on soodumus kulutada raha ebaotstarbekalt – telefonile, tehnikale, ilusatele riietele. Tunnistas, et talle meeldib elu hooldekodus, korteris ta hakkama ei saaks. Hiljem leidis siiski, et saaks ka ise hakkama. Valmisõigus tuleks ära võtta. Eestkoste pikkus peaks olema maksimaalne. Paranemist ei ole loota.
II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Kohus tuvastas, et: 5.1 G.V.il on ekspertarst K. P. 23.05.2008 arstliku ekspertiisi otsusega määratud raske puue; 5.2 Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. KP-8-10/22 kohaselt vajab G.V. eestkoste määramist. 5.3 G.V.i esindaja on seisukohal, et G.V.i puhul on vajalik eestkoste määramine ja Kiviõli Linnavalitsuse võib määrata eestkostjaks.
6.Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 seatakse eestkoste piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 523) kogub ja esitab kohtu korraldusel eestkostet vajava isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Valla- või linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Kiviõli linn kui eestkosteasutus on esitanud arvamuse, et G.V.ile tuleb eestkostja määrata ning seoses sellega, et puuduvad isikud, kes võiksid olla G.V.i eestkostjaks, tuleks eestkostja ülesanded määrata Kiviõli Linnavalitsusele.
9.Lähtudes asjaolust, et eestkostjaks määratakse Kiviõli Linnavalitsus, puudub vajadus määrata aruande esitamise kohustus.
10.Lähtudes TsMS § 526 lg 3, ei või aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, olla pikem kui 5 aastat. Arvestades G.V.i tervislikku seisundit, määrab kohus Kiviõli Linnavalitsuse G.V.i eestkostjaks viieks aastaks so kuni 31.03.2015.
11.Kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, va pisitehingud summas 200 krooni nädalas. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.