29.märtsil 2010.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-19462
Tsiviilasi
UT ́i hagi Tallinna linna vastu fakti tuvastamiseks, et Tallinna linna hooletuse tõttu päris elamu XXX, Tallinnas isik kellel puudus pärimisõigus
Tsiviilasja hind
900.000.- krooni.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: UT (ik XXX elukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja advokaat Gennadi K (XXX) Kostja Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu , esindaja Aldi A
Asja arutamine
21.01.2010.a.
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata UT ́i hagi Tallinna linna vastu fakti tuvastamiseks, et Tallinna linna hooletuse tõttu päris elamu XXX, Tallinnas isik kellel puudus pärimisõigus. Menetluskulude jaotus. Jätta UTi menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.16.05.2008.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub UT tuvastada juriidiline fakt, et Tallinna linna hooletuse tõttu päris elamu XXX, Tallinnas, isik, kellel ei olnud selleks seaduslikku õigust. Hageja väidetel rikkus Tallinna linn sellega, et lasi vaidlusaluse elamu pärida EIK, hageja õigust erastada vaidlusalune elamu. Hageja leiab, et Tallinna linn oleks pidanud tegema ise notarile avalduse elamu XXX, Tallinnas pärimiseks, sest ei AK ega ka EIK ei olnud õigust vaidlusalust elamut pärida. Pärast kohaliku omavalitsuse poolt pärandi vastuvõtmist oleks hageja saanud elamu erastada.
2.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo õiendi XXX.a., mille kohaselt on XXX, Tallinnas asuva objekti ostnud XXX.a. FKK, perekonnaseisutunnistuse, mille kohaselt on FKKja LEFACja E vanemad, Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo teatise XXX.a., mille kohaselt kuulus kinnistu XXX, mis on eraldatud Haabersti mõisast FP(sünd. F ), kohtuistungi protokolli XXX.a., A.K avaldused Majavalitsuse nr XXX seltsimehelikule kohtule XXX.a., notariaalse pärimisõiguse tunnistuse XXX.a., mille kohaselt on FKK vara, s.h. majavalduse Tallinnas, XXX, pärijaks AJK, EK testamendi XXX.a., millega ta pärandab kogu oma vara AJJ, EK avaldused Tallinna Tehnilisele Inventariseerimisbüroole, väljavõtted Perekonnaseisuameti perekonnaregistrist, Tallinna Tehnilise Inventariseerimisbüroo teatelehe majavalduse XXX, Tallinnas registreerimise kohta K , FKnimele, Tallinna Tehnilise Inventariseerimisbüroo teatise XXX.a. ja XXX.a. XXX, Tallinnas kuuluvusest omandiõiguse alusel K , FK, Tallinna Tehnilise Inventariseerimisbüroo teatise XXX.a. kuuluvusest K AJ, perekonnaseisutunnistuse, mille kohaselt olid K , E isa K , P ja ema K , L , A W ja F P vahel sõlmitud ostu-müügilepingu XXX.a. Haabersti mõisast eraldatud kinnistu XXX müümise kohta, K , E ja K , A –E –V abielu lõpetamise tunnistuse, XXX.a., Tallinna linna RSN TK otsuse nr XXX.a. majavalduse pärimise või võõrandmaise edasise lubamise kohta kod. K , F –K , E K avalduse Tallinna Tehnilisele Inventariseerimisbüroole õiendi väljaandmiseks XXX, Tallinnas kohta selle pärimiseks, Tallinna Hooneregistri õiendi XXX, Tallinnas kuuluvusest AJK pärimisõiguse tunnistuse alusel XXX.a., avalduse nimetatud õiendi saamiseks, Tallinna Hooneregistri teatise XXX, Tallinnas kuuluvuse kohta XXX.a. ML kinkelepingu alusel XXX.a., XXX, Tallinnas kinnistamisotsuse ML nimele, Mustamäe Linnaosa Valitsuse kirja Tallinna Hooneregistrile 06.12.2000.a., Tallinna Politseiprefektuuri koordineerimistalituse ülemkomissari kirja Lõuna Politseiosakonna ülemkomissarile UTe avalduse edastamisest, Mustamäe LOV kirja 15.01.2001.a. EIKe Mustamäe LOV-i vastuse 13.09.2001.a. UTile, advokaat Gennadi Kulli kirja Tallinna Politseiprefektuurile 06.09.2006.a. ja vastuse sellele ning XXX, Tallinnas ehitise kinkelepingu EIKt ML.
Lk (5) 2
Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana ka HÜ. Kostja vastuväited ja põhjendused.
3.Tallinna linn ei nõustu hagiavalduses toodud väidetega, vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuna hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu. Kostja esindaja on seisukohal, et Tallinna linn ei saa vastutada notari poolt läbiviidud pärimismenetluse ning kolmandate isikute poolt sõlmitud lepingute eest. Samuti puudub Tallinna linnal pädevus kontrollida notari ametitegevust ja vaidlustada ebaseaduslikke pärimismenetlusi. Ka ei ole Tallinna linnal õigust sekkuda omaniku võõrandamatutesse õigustesse oma omandi kasutamisel ja käsutamisel. Avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus tohib teha vaid seda, milleks teda õigusaktidega on volitatud.
4.Aadressil XXX, Tallinnas eluhoone päris koos majavalduse juurde kuulunud muude ehitistega AJK XXX. Tallinna notar Sirje V poolt 20. aprillil 2001 notariaalregistri nr XXX all tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt päris XXX, Tallinnas ehitised AJK tütar EIK, kes omakorda võõrandas nimetatud ehitised XXX kinkelepinguga nr XXX M L. Vastavalt maareformi seaduse §-le 4 viiakse maareform kui omandireformi osa läbi Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses endas sätestatud tingimustel ja korras. Maa ostueesõigusega erastamise aluseks on eelkõige maareformi seadus ja maa ostueesõigusega erastamise kord. Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord” punkti 4 järgi teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Nimetatud maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 8 kohaselt algab maa ostueesõigusega erastamise menetlus isiku poolt vastava avalduse esitamisega. MLon esitanud Tallinna Maa-ametile avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks nimetatud aadressil juunis 2001 ja sellega seoses alustati maa erastamise menetlust XXX maaüksuse osas. Tallinna Hooneregistri 23. mai 2001 tõendi nr XXX kohaselt kuuluvad alates 16. maist 2001 XXX asuvad ehitised ML ehitiste kinkelepingu nr XXX alusel. Tulenevalt eeltoodust võttis Tallinna Linnavalitsus 26. juunil 2002 vastu korralduse nr XXX, millega määrati XXX ehitiste teenindamiseks vajalik maa ja ostueesõigusega erastati see ML. Maa ostu-müügileping sõlmiti 18. septembril 2002 ja kinnistati sama kuupäeva kinnistamisavalduse alusel 24. detsembril 2002 ning maareform on antud maaüksuse osas lõppenud. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et korraldus nr XXXon kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega, olemasolevate Tallinna Linnavalitsusele esitatud andmetega ning sellest tulenevalt on nimetatud korraldus õiguspärane. Tallinna Linnavalitsusel puudub alus kahelda vaidlustatud haldusakti kehtivuses, kuna ka hageja poolt ei ole tõendatud ehitiste kuulumine talle. Tallinna Linnavalitsusele teadaolevalt ei ole vaidlustatud ka Tallinna Linnavalitsuse korraldust nr XXXja maa ostu-müügilepingut ega kinkelepingut.
Lk (5) 3
5.Tallinna linn leiab, et hagiavalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik ning hageja esitatud asjaoludel ei ole tal võimalik saavutada tema poolt õigusliku huvina välja toodud eesmärki.
6.Kostja ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
7.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tunnistaja HÜ ütlused, uurinud hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes ei ole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik ning hageja esitatud asjaoludel ei ole tal võimalik saavutada tema poolt õigusliku huvina hagiavalduses välja toodud eesmärki.
8.Hageja nõuab kohtule esitatud avalduses fakti tuvastamist, et Tallinna linna hooletuse tõttu päris elamu XXX, Tallinnas isik, kellel ei olnud selleks seaduslikku õigust. E K ei ole hageja väidetel olnud kunagi elamu XXX, Tallinnas, omanik, ega saanud seda pärandada seetõttu AJJ, hilisema perekonnanimega K le. Eeltoodust tulenevalt ei saanud XXX, Tallinnas elamut pärida AJK järelt EIK, kes selle omakorda ostu-müügilepinguga MLmüüs. Kui Tallinna linn oleks kontrollinud pärandvaraga seotud dokumentide seaduslikkust hageja esitatud avalduste alusel, oleks ta aru saanud, et elamu XXX, Tallinnas, ei kuulunud kunagi E K le, misjärel oleks tulnud Tallinna linnal endal esitada avaldus pärandi vastuvõtmiseks, millest tulenevalt oleks omakorda hagejal tekkinud õigus erastada vaidlusalune elamu koos selle juurde kuuluva maaga. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et XXX, Tallinnas eluhoone päris koos majavalduse juurde kuulunud muude ehitistega AJK XXX.a. EK järelt. Tallinna notar Sirje V poolt 20. aprillil 2001 notariaalregistri nr 2822/2001 all tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt päris XXX, Tallinnas ehitised AJK lt tema tütar EIK, kes omakorda võõrandas nimetatud ehitised XXXkinkelepinguga nr XXX ML. Kuna pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse alusel on Notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 2 kohaselt notari ametitoiming ja sama seaduse § 37 lg 1 kohaselt teeb notar ametitoimingu pärast seda kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed toimingu tegemiseks, kontrollib ja otsustab notar kas ja milliste dokumentide alusel ning kellel on õigus pärida pärandaja vara ning annab selle alusel välja pärimisõiguse tunnistuse pärimiseks õigustatud isikule. Ühe isiku pärimisõigust vaidlustada saab üksnes see isik kes leiab end ise olevat õigustatud pärnadvara pärima.
9.Kohus nõustub kostjaga, et kostjal ei olnud õigus sekkuda ei EK ega ka AJK pärimismenetlusse, sest kuni 01.01.2007.a. kehtinud TsK § 557 lg 1 p 2 kohaselt läks pärandvara üle riigile kui pärandajal ei olnud seadus- ega ka testamendijärgseid pärijaid ning alates 01.01.2007.a. - 01.01.2009.a. kehtinud PärS § 18 kohaselt oli seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsus kui pärandajal teisi pärijaid ei olnud ja pärand avanes Eestis. Vaidlusalustel juhtudel olid pärijad olemas, mistõttu Tallinna linn pärimismenetlusse sekkuda ei saanud.
10.Kohus on seisukohal, et samuti ei saanud Tallinna linn sekkuda EIK ja ML vahel sõlmitud kinkelepingu sõlmimisse, sest Tallinna linn avalik-õigusliku võimu teostajana ei saa
Lk (5) 4
sekkuda ega kontrollida kahe füüsilise isiku vahel tehingu sõlmimise seaduslikkust ega selle tegemise asjaolusid. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..
11.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo õiendi XXX.a., mille kohaselt on XXX, Tallinnas asuva objekti ostnud XXX.a. FKK, perekonnaseisutunnistuse, mille kohaselt on FKKja LEFACja Ei vanemad, Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo teatise XXX.a., mille kohaselt kuulus kinnistu XXX, mis on eraldatud Haabersti mõisast FP(sünd. F), kohtuistungi protokolli XXX.a., A.K a avaldused Majavalitsuse nr XXX seltsimehelikule kohtule XXX.a., väljavõtted Perekonnaseisuameti perekonnaregistrist, Tallinna Tehnilise Inventariseerimisbüroo teatelehe majavalduse XXX, Tallinnas registreerimise kohta K , FK nimele, Tallinna Tehnilise Inventariseerimisbüroo teatise XXX.a. ja XXX.a. XXX, Tallinnas kuuluvusest omandiõiguse alusel K , FK, perekonnaseisutunnistuse, mille kohaselt olid K , E isa K , P ja ema K , L , A W ja F P vahel sõlmitud ostu-müügilepingu XXX.a. Haabersti mõisast eraldatud kinnistu XXX müümise kohta, K , Ei ja K , AEV abielu lõpetamise tunnistuse, XXX.a., Tallinna linna RSN TK otsuse nr XXX.a. majavalduse pärimise või võõrandmaise edasise lubamise kohta kod. K , F –K , E K avalduse Tallinna Tehnilisele Inventariseerimisbüroole õiendi väljaandmiseks XXX, Tallinnas kohta selle pärimiseks, , avalduse nimetatud õiendi saamiseks, XXX, Tallinnas kinnistamisotsuse ML nimele, Mustamäe Linnaosa Valitsuse kirja Tallinna Hooneregistrile XXX.a., Tallinna Politseiprefektuuri koordineerimistalituse ülemkomissari kirja Lõuna Politseiosakonna ülemkomissarile UTe avalduse edastamisest, Mustamäe LOV kirja XXX.a. EIKe Mustamäe LOV-i vastuse XXX.a. UTile, advokaat Gennadi K kirja Tallinna Politseiprefektuurile XXX.a. ja vastuse sellele ning XXX, Tallinnas ehitise kinkelepingu EIKt ML, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja HÜ ütlused ei tõenda kohtu arvates asjaolusid, mille alusel saaks hageja nõude kostja vastu rahuldada. Menetluskulude jaotamine.
12.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt täies ulatuses hageja kanda. Kostjal käesolevas asjas menetluskulusid ei ole. Tsiviilasja hinna määramine.
13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hageja on vastavalt TsMS § 135 sätestatule nimetanud tsiviilasja hinnaks 900.000.- krooni, millega kohus on nõustunud. Kohtunik:
Lk (5) 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.