TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast. Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega.

ASJAOLUD

Avinurme Vallavalitsus esitas Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule K.K.`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt elab K.K. Avinurme vallas oma tütre U.K. juures alates 2008.a. detsembrist. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 429873 on määratud K.K.le sügav puue. K.K. on teovõimetu isik, kes dementsuse tõttu vajab ööpäevaringset järelvalvet ja juhendamist, kuna ta oma tegudega võib tekitada kahju nii iseendale kui oma elule. Järelvalveta jäänuna ei orienteeru ta ei ajas ega ruumis, ei tule toime riietumisega, liikumise ja hügeenitoimingute, söömise ja suhtlemisega. Avaldaja palub määrata K.K. eestkostjaks U.K.. Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. K.K. suhtes teostati 15.veebruaril 2010 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna poolt kohtupsühhiaatriaekspertiis. Viru Maakohtu 19 veebruari 2010 määrusega määrati K.K.`le esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus kuulas puudutatud isiku K.K. ära 09.märtsil 2010. Samuti kuulas kohus 09.märtsil 2010 ära U.K. ning küsis 11.märtsil 2010 U.K.`lt arvamust.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldust. K.K. esindaja selgitas kohtule, et ekspertiisiaktiga on kindlaks tehtud, et K.K. pole võimeline oma tegudest aru saama ja see võimetus on püsiva iseloomuga. Esindaja oli seisukohal, et valimisõiguse osas tuleb K.K. tunnistada teovõimetuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) 92 lg 4 eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et K.K.`l esineb segatüüpi vaskulaarne dementsus ja ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, mistõttu ta vajab eestkostet. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Kohus kuulas K.K. ära temale tuttavas keskkonnas. Kohtunik veendus vahetu mulje põhjal, et puudutatud isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet väljendama. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. U.K. on andnud oma nõusoleku enda eestkostjaks määramise kohta. TsMS § 525 lg 2 kohaselt küsib kohus menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste arvamust, välja arvatud, kui isik vaidleb sellele mõjuval põhjusel vastu. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. K.K. poeg U.K. sisulisi vastuväiteid selles, et isa eestkostjaks määratakse U.K., ei esitanud. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab K.K. ́le eestkostjaks tema tütre U.K. kuni 16.märtsini 2015. Seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. K.K.`l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ja lg 2, eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Eestkostjale U.K.`le tuleb määrata eestkosteasutusele aruande esitamise kohustus, s.o esitada eestkostja ülesannete täitmise kohta aruanne Avinurme Vallavalitsusele üks kord aastas hiljemalt 30. juuniks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 5, § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. /---/.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3, /---/. Isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Teatavakstegemine Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele TsMS § 532 lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas. Kohtumäärus tuleb teha teatavaks K.K. esindajale, avaldajale ja U.K. ́le ning U.K. ́le.

Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.